Jahimees hundijahil. Foto: Aimar Rakko

Põlva- ja Võrumaa jahimeeste sõnul on huntide arvukus kasvamas, karud on juba mitmes kohas põdravasikate elu kustutanud ning metssigu ja metskitsi kohtab aina vähem.

Lõppeva aasta 13. novembri Maalehes kirjutas MTÜ Eesti Suurkiskjad juhatuse liige Eleri Lopp pikas arvamusloos muu seas järgmist: „Kuigi tänaste andmete põhjal võib väita, et eelmisel aastal põhjustas küttimine olukorra, kus suures osas Lõuna-Eestis polegi hundipesakonda täna teada.”

Kui Loppi uskuda, ei tasugi siin hundi küttimiseks lubade väljastamisele aega raisata, sest hunte lihtsalt ei ole või on mõni sattunud kogemata piirkonda läbima.

Kagunurga jahimeestel on suurkiskjate arvukusest siinkandis teine arvamus ja see põhineb metsades nähtul. Suurkiskjateks loetakse Eestis hunte, karusid ja ilveseid.

Hunte võib küttida 1. novembrist viimase veebruarini, karude küttimise aeg lõppes oktoobriga ja ilveste küttimiseks ei ole lube Eestis välja antudki.

Põlva jahimeeste seltsi juhatuse esimees Tanel Kapp ütles, et kõik maakonnas tegutsevad jahtkondade liikmed on huntide liikumist näinud. „Novembrikuu lumikatte ajal nägid meie nelja jahtkonna – Ruusa, Veriora, Orava ja Räpina – mehed kümne hundi jälgi,” täpsustas ta.

Põlvamaa sai tänavu Põlva-Tartu ohjamisalale viis luba huntide küttimiseks ja need viis hunti on juba elu jätnud, neist viimased kaks kütiti 28. novembril Räpina kandis.

Kapp lisas, et järgmisel hommikul oli liikunud kuue-seitsmepealine hundikari Räpina lähistel, mis näitab, et hunte liigub palju.

Sama kinnitab ka Varmo Savimägi, Värska jahtkonna esimees: „Hunte on arvukalt, nad tulevad ka teiselt poolt piiri. Tänavu ei ole hundid Värska kandis pahandusi teinud, mullu murdsid aga ühe koera.”

Ta lisas, et Värska jahtkonna kaamerast nägid jahimehed mõni aeg tagasi kümnepealist hundikarja. Üksikuid hunte näevad jahimehed Värska ümbruses pea iga päev. Kuna piirkonnas napib ka metssigu, murravad hundid Värska kandis metskitsi ja põdravasikaid.

„Taevaskojas ründasid hundid kevadel lambaid ja murdsid korraga 21 lammast, hiljuti murdsid nad samas piirkonnas veel viis lammast. Ka Veriora piirkonnas murdsid nad kaks lammast,” rääkis jahiseltsi juhatuse esimees, kelle sõnul on Taevaskoja üks mitmest huntidele soodsatest elupaikadest maakonnas. Teine on Räpina ümbruses, kus võsavillemid murdsid sügisel ühe veise.

Kapp lootis läinud reedeni, et Põlvamaa jahimehed saavad loa veel viie hundi küttimiseks, kuid sama päeva õhtuks oli teada, et Põlva-Tartu ohjamisalale lubade andmine jäi otsustamata. „Põlva jahiselts ei saa nõustuda sellise otsusega ja me esitame järelepärimise,” lubas juhatuse esimees.

Naabritel Võrumaal läks paremini. Nad said läinud reedel teada, et saavad hundijahti jätkata, kuna keskkonnaamet eraldas loa veel kuue hundi küttimiseks. Kui vaid lund tuleks niipalju, et näeks huntide liikumist.

Varstu jahtkonna esimees Evar Ilisson sõnas, et huntidest Läti piiri lähedal Varstus puudu ei ole: „Ühel päeval leidsime oma jahtkonna alalt, mis on 8000 hektari suurune, nelja hundi jäljed ning Varstu-Viitina-Krabi vahel liigub viiepealine hundikari.”

Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik märkis, et huntide vaatlustest sel hooajal on rohkem teada piiriäärsetest jahipiirkondadest nagu Misso, Hino, Ruusmäe ja Krabi.

„Misso ja Hino maadel kulgeb korraga nii kaheksa- kui ka kuuepealine hundikari ning on üpris tõenäoline, et enamik põdravasikatest paraku järgmist kevadet ei näe,” järeldas Kivistik.

Esimese limiidiga eraldati Võrumaale viie hundi küttimise luba, mis täideti juba 24. novembriks. Kaks võsavillemit kütiti Misso, üks Ruusmäe, üks Meremäe ja üks Lasva jahipiirkonnas.

Karud ja metssead
Huntide kõrval teeb muret ka karude arvukuse kasv. „Need piirkonnad Põlvamaal, kus karusid on rohkem, on põdravasikatest pea tühjad, sest karud on vasikad arvatavasti ära murdnud juba kevadel,” rääkis Kapp. Paraku sai Põlvamaa tänavu vaid ühe loa karu küttimiseks Ruusa jahipiirkonda ehk märgitud korduva kahjustuskoha lähistele. Karu jäi küttimata, sest ilmselt oli arvatav karu juba mujale läinud.

Põlvamaal on karusid enam liikumas nähtud Kõlleste, Ahja, Taevaskoja ja Räpina kandis. Karude jahihooajal nägid mehed ligi 20 isendit.

Metssigu on Põlvamaal napiks jäänud. Kuigi lube küttimiseks anti välja koguni 650, on senini jahiseltsi kuuluvad jahtkonnad küttinud 187 siga. Lisaks kaotas elu vähemalt 25 siga nelja iseseisvalt toimetava ehk Ilumetsa, Laheda, Kooraste ja Vaste-Kuuste jahtkonna jahimeeste käe läbi.

Kapp lisas, et kuigi maakonnas liiguvad üksikud seakarjad, ei suuda nad pingutustest hoolimata täita küttimiseks etteantud normi, kuna loomi on vähe.

Sigu napib ka Võrumaal. Kivistik märkis, et maakonna jahimeestele on keskkonnaamet määranud küttida 400 siga, kuid siiani on jahimehed küttinud 110 siga. Võrumaal on metssigade arvukus mitu aastat madalseisus.

„Enne katku küttisime hooajal 40–60 metssiga, tänavu oleme vaid viis siga küttinud,” lisas Varstu jahtkonna esimees.

„Põllumajandus- ja toiduameti seatud sihtarv alla kolme sea tuhande hektari kohta on meil suure tõenäosusega juba tänaseks täidetud,” ütles Kivistik.

Huntidel napib metsas söögipoolist
Metssead olid varem huntide üheks olulisimaks toiduks, kuid sigade katk on nende arvukuse viinud miinimumini, mis tähendab omakorda, et huntidel on metsas söögipoolist napilt.

Teine huntide kõhutäide on metskits. Kivistiku sõnul on metskitsede arvukus katastroofilises languses. „Tuleb kahjuks tõdeda, et kui mõni aasta veel samamoodi jätkub, võib metskitsede nägemine looduses üliharuldaseks jääda, kuna juba praegu on suured metsaalad kitsedest pea tühjad,” tõdes jahimees.

Kivistik märkis, et kitsed otsivad kiskjate eest kaitset elamute lähedusest, kuid paraku käituvad nii ka ilvesed. „Huntidegi kohta laekub infot, et neid näeb juba hoonete lähedal päise päeva ajal,” lisas ta. Kivistiku sõnul on metskitsede suurim ohustaja ilves, kuid ilveste jaht on juba üle kümne aasta keelatud.

Huntide söödabaasi märkimisväärne kahanemine metsades on üks teguritest, miks hundid on hakanud ründama lambakarju ja õuekoeri. „Ametlike andmete järgi on alates selle aasta 1. oktoobrist Võru ohjamisala piirkonnas murtud vähemalt neljal korral kokku 17 lammast ja kolm veist,” edastas seltsi juhatuse esimees.

Üle 20 aasta jahimees olnud Ilisson märkis, et soodsad talved on ka hundid julgemaks muutnud. Huntide arvukuse kasvu toetavad ka kohtusse pöördumised, sest kaebuste menetlemisele kuluv aeg kahandab huntide küttimise aega.

„Kaldun arvama, et ilmselt ei jõua kogu info huntide rünnakutest lammaste ja õuekoerte vastu keskkonnaametisse ja seda erinevatel põhjustel,” edastas Kivistik. Ta lisas, et meil on kiskja-saaklooma suhe paigast ära ja see on päris tugevalt karude, ilveste ja huntide poole kreenis.

Oma roll selles, et huntide küttimiseks väljastatakse vähem lube, on neil lambakasvatajatel, kes ei edasta huntide tekitatud kahju, sest kahju edastamise järel tullakse ametitest kontrollima, kas on ikka täidetud kõik nõuded selleks, et hundid ei pääseks lambakarjale ligi. Kui kontroll leiab, et midagi on tegemata, jääb lambakasvataja toetuseta ja seda kardetakse.

Läinud reedel andis keskkonnaamet keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna ettepanekul loa Eestis veel 28 hundi küttimiseks, see on veidigi abiks olulise suurkiskja arvukuse vähendamisel.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 15/12/2025 08:32:14