Põlvamaaga piirneva Kambja vallavolikogu istungil valiti vallavanemaks sotsiaaldemokraat Kajar Lember, kes pälvis võimukoalitsiooni tosina liikme toetuse. Senise vallavanema Alar Arukuuse kandidatuuri poolt hääletas üheksa volikogu liiget. Kui viimatinimetatu kandideeris Isamaa nimekirjas, siis mainimist väärib tõsiasi, et sotsiaaldemokraat Kajar Lember kandideeris Tartu linnas ja Kambja vallas sotsiaaldemokraadid oma nimekirjaga üldse väljas ei olnudki, aga nüüd saadi vallavanema koht. Hiljuti valiti poliitikasse naasnud Lember sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna uueks juhiks Lemmit Kaplinski asemel.

Abivallavanemateks valiti Kambjas Toomas Otsatalo ning Maarja Astover. Vallavanema töötasuks määrati 4800 eurot kuus, lisaks hüvitatakse ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kulud 550 € kuus. Abivallavanema töötasuks hääletati 4050 € kuus, lisaks hüvitatakse ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kulud kuni 300 € ulatuses kuus.

Vallavanem ja valitsuse liikmed määrati paika võimukoalitsiooni häältega, kuhu kuuluvad valimised võitnud valimisliit Ettevõtlik Kambja, Reformierakond ja Parempoolsed.

Opositsioon (valimisliit MELL, Isamaa ja EKRE) oleks jätnud töötasud muutmata ja senisele tasemele.

Seega on nüüdsest vallavalitsus kolmeliikmeline, kuhu kuulub sotsiaaldemokraadist vallavanem ja kaks valimisliidu Ettevõtlik Kambja esindajat abivallavanematena.

Kuigi opositsiooni esindaja tegi ettepaneku jätta kõik volikoguga seotud tasud endiseks, otsustati võimukoalitsiooni häältega määrata volikogu esimehe Illari Lääne (RE) tasuks 2400 eurot kuus, millele lisandub hüvitis auto kasutamise eest, ja volikogu aseesimehele Kristi Kullile (Parempoolsed) 1200 eurot kuus, millele lisandub hüvitis auto kasutamise eest. Volikogu liikmete tasu suurenes ja muutus istungipõhiseks – 150 eurot istungi eest.

Lisaks otsustas volikogu lahkuvale vallavanemale Alar Arukuusele maksta hüvitist ühe kuu palga ulatuses ja ametist lahkuvale volikogu esimehele Aivar Aleksejevile kahe kuupalga ulatuses.

Aastatepikkune kohtusaaga lõppes õigeksmõistmisega
Kajar Lemberi nimi jõudis lehtede esikaantele 2016. aasta kevadel, kui endine Tartu abilinnapea viidi töö juurest käed raudus minema. Esitatud kahtlustused viitasid ulatuslikele korruptsioonikuritegudele, mis lubasid avalikkusele justkui märgilist puhastust.

Järgnenud aastad kujunesid aga venivaks ja häguseks menetluste rägastikuks. Uurimine venis, süüdistused muutusid ja hääbusid, ekspertiisid ei toonud selgust ning protsess venis üle kuue aasta. Vahepeal jõudis Lemberist saada peaaegu näide sellest, kuidas Eesti õigussüsteem võib inimese aastateks õiguslikku vaakumisse jätta. Üheksa-eurosest juukselõikusest sai korruptsiooni pseudonäidis ja meemide allikas.

Lõpuks langes kohtuotsus, mis lõpetas pika ja pingelise saaga: Kajar Lember mõisteti õigeks. Kohus leidis, et etteheited ei olnud tõendatud ning Lemberi vastu suunatud kahtlustused ei pidanud vett.

Juhtum pani aga jätkuvalt küsima, kas Eesti õigussüsteem suudab tagada nii menetluste mõistliku pikkuse kui ka inimeste õiglase kohtlemise olukorras, kus süüdistus kustutab inimese maine juba enne, kui kohus saab sõna sekka öelda.

 

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 11/12/2025 09:36:54