Räpinast pärit Urmas Klaasi (54) juhitavas Tartu linnas on selgunud kandidaadid abilinnapeade kohtadele. Haridusvaldkonna eest hakkab Emajõelinnas lähitulevikus abimeerina vastutama teine räpinlane, seni Tartu tervishoiukõrgkooli rektori ametit pidanud Ulla Preeden (45). Preeden tunnistab, et uue ameti jaoks ladus talle hea vundamendi töö Räpina vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni juhina.

Tartus moodustasid võimuliidu Reformierakond ja Isamaa. Sealjuures saab Reformierakond linnapeakoha (Urmas Klaas) ja Isamaa volikogu esimehe koha (Tõnis Lukas). Reformierakond esitas rahanduse ja linnavarade eest vastutava abilinnapea kohale Martin Beki kandidatuuri. Reformierakonna kandidaat arengu, planeeringute ja ruumiloome eest vastutava abilinnapea kohale on Kertu Vuks. Isamaale saab uues linnavalitsuses haridus-, sotsiaal- ja linnamajandusvaldkonna abilinnapea kohad. Haridusvaldkonda asub juhtima senine Tartu tervishoiukõrgkooli rektor Ulla Preeden, sotsiaalvaldkonda pika Tartu sotsiaaltöö teenistuse juhtimise kogemusega Merle Kivest ning linnamajandusvaldkonda omakorda endine abilinnapea Priit Humal.

Isamaasse kuuluva Ulla Preedeni karjäär on olnud lennukas. Tartu ülikoolis geoloogiat õppinud, ülikoolis sama eriala osakonnas töötanud ja 2009. aastal doktorikraadi kaitsnud Räpina valla kodanik asus 2011. aastal Põlva maavanema ametikohale. 2016. aasta kevadel valiti ta Tartu tervishoiukõrgkooli rektoriks ning peatselt saab läbi tema teine ametiaeg. Juba varem on Preeden teatanud, et kolmandaks ametiajaks ta rektoriks enam ei kandideeri. Oktoobris määras haridus- ja teadusministeeriumi riiklik komisjon talle aasta õppeasutuse juhi tiitli.

Läinud nädala teisipäeva õhtul vastas Preeden ajakirjaniku telefonitsi esitatud küsimusele Tartu abilinnapeaks asumise kohta eitavalt. Hiljem selgitas ta Tartu Postimehele, et temalt küsiti sotsiaalvaldkonna abilinnapea ameti kohta ning ta ei pidanud vastu ööd vajalikuks pikemalt selgitama hakata – kõne ajal lugenud ta parajasti oma pojale unejuttu. Pakkumise sai ta 21. novembril ning Preedeni tingimus pärast järelemõtlemist oli, et abilinnapea ametisse asub ta alles siis, kui tervishoiukõrgkooli juhtimine on üle antud – see toimub kevadel.

„Hetkel on kavandatud nii, et neid valdkondi katavad vastutuse ja asendamise mõttes teised abilinnapead. Mina olen lubanud olla sisuliselt kaasa mõtlemas ja vajadusel ka abiks olulisemate teemade juures, kuid muidu soovin, et saaksin väärikalt ja sujuvalt rektoriameti lõpetatud ja asjad üle antud,” rääkis Preeden LõunaLehele, kuidas hariduse abilinnapea tööd seni korraldatakse.

Aga milliseid emotsioone tekitas pakkumine asuda tööle Tartu abilinnapeana?

„Võtsin endale mõtlemisaega nii palju, kui seda oli võimalik võtta. Ma ei torma uutesse ametitesse ning vastutus, mis uue ametiga kaasneb, on kahtlemata suur. Pakkumine ise tekitas aga positiivse tunde, see peegeldas erakonnakaaslaste usaldust ja valmisolekut mind sellesse rolli usaldada,” vastas Ulla Preeden.

Preeden rääkis Tartu Postimehele, et pärast ettepaneku saamist tutvus ta koalitsioonilepinguga, vaatas teemad üle ja sai täieliku kindluse, et olles kaheksa aastat Räpina vallavolikogus haridus- ja kultuurikomisjoni juhtinud, siis sisuliselt on teemad samad – lihtsalt mastaabid ja konkreetsed ülesanded on erinevad.

Niisiis, kas saame õigesti aru, et pikaajaline tegevus Räpina volikogu komisjoni esimehena andis hea baasi asuda tegutsema samas vallas suuremas mastaabis ehk sama valdkonna abilinnapeana?
„Jah, kahtlemata andis,” kinnitas Preeden LõunaLehele. „Muidugi ei ole Räpina vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni senine juhtimine ning igapäevane operatiivne töö mastaabilt otseselt võrreldavad, kuid väga hea ja sisuline koostöö nii vallavanema, valdkonna abivallavanema kui ka tublide spetsialistidega on nende kaheksa aasta jooksul andnud põhjaliku arusaamise olulisematest teemadest ja väljakutsetest. Lisaks kõigele on selle kaheksa aasta jooksul just nimelt haridus- ja kultuuri valdkonnas ellu viidud ja algatatud mitmeid olulisi reforme.”

Ta lisas, et tegelikult ongi lisaks valdkonna tundmisele kõige olulisem koostöövalmidus inimestega, olgu see tulevases linnavalitsuses või haridus- ja kultuurivaldkonnas laiemalt.

Räpinlasena näete, kuidas siinsed põhikoolilõpetajad kibelevad Tartusse gümnaasiumi. Tartu haridusjuhina peate lahendama gümnaasiumikohtade nappuse probleemi Tartus, mille „süüdlased” on osalt ka omakandi noored. Milliseid mõtteid see tekitab?

„Noored ei ole kindlasti milleski süüdi. Meil tuleb tegeleda nii Räpinas kui teistes Tartut ümbritsevates omavalitsustes sellega, et kohalikud gümnaasiumid ja kutsekoolid oleksid samaväärselt atraktiivsed, et haridus, mida võimaldatakse omandada, oleks parima kvaliteediga. Ja samas – juba siis, kui mina Räpina ühisgümnaasiumis käisin, oli põhikooli järel klassikaaslasi, kes läksid Tartusse või mujale edasi õppima. See on loomulik osa nii noorte kui nende vanemate valikutest,” leidis Preeden.

„Pigem peaksimegi me lähenema põhikoolijärgsele haridusele terviklikumalt. Noor peaks leidma selle haridusasutuse – olgu gümnaasium või kutsekool, mis tema võimetele, huvidele ja annetele on kõige sobivam. Kindlasti tuleb tegeleda nii sellega, et neid kohti, eriti lähiaastail Tartus, oleks piisavalt, kui ka sellega, et noor teeks teadlikuma valiku. Räpina ühisgümnaasiumi vilistlasena pole ma kordagi tundnud, et mõni uks oleks jäänud seetõttu suletuks. Tahe ja soov õppida – seda peab oskama hoida kogu elu,” jätkas ta.

Ulla Preeden on oma perega mõnevõrra sundkorras täiskohaga Räpina valla Ristipalo küla elanik. Nimelt hakkas Tartusse Lubja tänavale 2015. aastal ehitatud kortermaja, kuhu Preeden oli korteri ostnud, vajuma ja muutus elamiskõlbmatuks. Ehitusfirma otsustas lõpuks maja oma kulul lammutada ja uuesti üles ehitada, sellega läheb aga aega. Nii asus rektor perega elama maakodusse ning ka perepoeg alustas kooliteed Räpinas.

Preeden kinnitas, et vähemalt esialgu jääb ta ka Tartu abilinnapeana kindlasti tihedalt seotuks tegevusega Räpina volikogus (kuhu ta oktoobris ligi saja häälega tagasi valiti) ja laiemalt eluga Räpinas. Uue volikogu koosseisu alustamine vajab tema sõnul nii koos koalitsioonipartnerite kui kogu volikogu liikmeskonnaga sujuvat starti.

„Lisaks kõigele on ja jääb Räpina minu kodupaigaks – kohaks, kus on minu juured ja minu lähedased. Milliseks kujuneb uue tööga seoses igapäevaelu korralduslik ning ka pere tegemistega arvestav tasakaal, seda näitab aeg,” märkis tulevane abilinnapea.

Kas pärast Tartu korteri taastamist plaanite siiski tööle lähemale kolida ja ka lapse sinna kooli viia?

„Minu töö ei saa olema mitte uuendusena meie pere jaoks Tartus, vaid see on juba enam kui üheksa aastat olnud Tartus. Seetõttu ka seda, milliseks kujuneb uue ametiga seoses tasakaal linna- ja maakodu trajektooril, otsustame üheskoos perega ja kindlasti mitte kiirustades,” vastas Ulla Preeden.

***
Kagu-Eesti verd mees tõuseb Tallinna linnapeaks
Pärast pikki vaidlusi ja maadejagamisi otsustati Tallinnas, et pealinna meeriks saab poliitilise taustata inimene – Isamaa tutvustas läinud reedel oma kandidaadina Tallinna linnapeaks senist Eesti konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa (55).

Ehkki tööelu on muu hulgas Eesti Posti, Rautakeskost ja EASi juhtinud meest sidunud pealinnaga, veedab ta võimalikult palju aega oma maakodus Põlvamaal Koorastes. Koorastes elavad ka tema vanemad, ettevõtja ja juhtimiskonsultandi isa on emeriitprofessor (majandusteadlane) Vambola Raudsepp.

„Ta süda ja hing on Koorastes, väga meeldiv ja positiivne inimene,” iseloomustas Peeter Raudseppa üks tema lapsepõlvesõpradest.

6. septembril 2018 ilmus LõunaLehes lugu siinkandis toimunud linnuvaatlusest ehk linnurallist. Seda põnevat ala tutvustas lugejatele üks üritusel osalenuist, kirglik linnuvaatleja Peeter Raudsepp.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 04/12/2025 09:50:22