Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit tegid ühispöördumise riigikogu keskkonnakomisjonile ja taristuministrile seoses jäätmereformiga, milles rõhutavad, et jäätmereform ei paranda ringlussevõttu, küll aga tõstab jäätmekäitluse kulusid ja toidukaupade hindu. Kliimaministeerium lükkas mitmed jäätmereformiga seotud väited ümber.

Ettevõtjate hinnangul on ametnikud ja poliitikud jätnud avalikkusele mulje, et jäätmereformi põhirõhk on jäätmete liigiti kogumise arendamisel ja uuele tasemele viimisel. Tegelikkuses on jäätmereformi raames kavas palju suuremad ja olulisemad muudatused, millest avalikkuse ees räägita: olulised riskid toiduhindade ja teenuste kallinemiseks, konkurentsi kadumine kohalikes omavalitsustes jäätmeveo tellimisel, turu sulgemine erasektori eest.
 
Jäätmereformi mõjud ulatuvad nende teatel mitmes sektoris väga kaugele: hinnatõus tavatarbijale, konkurentsi kadumine jäätmekäitluse valdkonnas ning oluline korruptsiooniriski tõus. 
 
„Mul on väga kahju, et keskkonnakomisjoni liikmed ei ole leidnud aega süveneda detailidesse: jah, jäätmereform reguleerib ka jäätmete kodust sortimist ja konteinerite arvu, kuid see ei ole kõige olulisem teema, mis sinna sisse on kirjutatud. Olulised teemad jäätmereformis on konkurentsi kadumine ja hindade tõus – seda nii jäätmekäitluses kui ka toidutootmises,” sõnas ringmajandusettevõtete liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

„Me ei ole vastu jäätmereformi põhieesmärgile, milleks on vajadus suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu. Tänaseks valminud eelnõu seda probleemi aga ei lahenda, vaid tekitab väga kuluka ja ebamõistliku kogumissüsteemi. Hinnanguliselt kasvaksid pakendite kokku kogumise ja käitlemise kulud tagasihoidlikult hinnates praeguse 15 miljoni tasemelt vähemalt kolm korda,” sõnas toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Kliimaministeeriumi hinnangud kuludele ei ole adekvaatsed, ükskõik, kuidas meie arvutame, saame ikka minimaalselt kaks kuni kolm korda suuremad kulutused. Meie hinnangul on kogukulu sektoris ca 45 miljonit aastas, mis väljendub tarbijahindade tõusus kuni 5%.”

Tööandjate keskliidu aseesimees ja Ragn-Sells ASi juhatuse esimees Kai Realo sõnas, et jäätmereformi võiks nimetada munitsipaalmonopolide eelnõuks. 

„Sisetehingute lubamine ilma hangete ja konkurentsita hävitab jäätmekäitlussektoris konkurentsi ning võtab erasektori ettevõtetelt ligipääsu jäätmetele, mis on ringmajanduse seisukohalt oluliseks ressursiks teisese tooraine tootmisel. Erasektor on aastate jooksul teinud olulisi investeeringuid jäätmete töötlemiseks ning ringlusesse suunamiseks, kuid seadusemuudatuse tulemusel võivad paljud neist osutuda kasutuks. Ja kuigi jäätmereformi ettevalmistamisel räägiti palju just konkurentsi tekitamise vajadusest, siis juhul, kui eelnõu võetakse vastu, konkurents jäätmekäitlusturul mitte ei suurene, vaid väheneb veel olematumaks.”
 
„Reformi tegelik kasusaaja on väike ring omavalitsuste ettevõtteid, kellele kujundatakse poliitiliselt kindlustatud turg, riskivaba jäätmevoog ja peaaegu piiramatud volitused. Kui omavalitsused saavad õiguse ise teenust tellida, ise seda osutada ja samal ajal iseenda üle valvata, tekib struktuur, mis ei ole turumajandusele omane ega ka tervislik. Selline mudel ei soodusta efektiivsust ega innovatsiooni, vaid tekitab munitsipaalmonopolid, kus puudub surve areneda, sest turg ja riskid on poliitiliselt eemaldatud,” lisas Realo.
 
„Kui me räägime omavalitsustele veel suuremate õiguste andmisest, sealhulgas sisetehingute võimaldamisest käitluses, siis seda tehakse ka täna: suunatakse ilma hanketa jäätmed oma keskusesse. Seda teevad hetkel Võru linn ja Vald, Tartu linn, Rakvere linn ja vald ning Saaremaa ja Hiiumaa vallad. Ja nagu näitab statistika, on kõige kallimad jäätmekäitlushinnad Saaremaal ja Hiiumaal. Miks? Sest ilma hanketa on vald või linn suunanud jäätmed enda omandis olevasse jäätmete ümberlaadimisjaama ja väravahind jäätmete vastuvõtuks on määratud otsustuskorras, millele lisanduvad otsustuskorras määratud lisatasud. See ei ole aga turu loogika,” täiendas Margit Rüütelmann. 
 
Kolme ettevõtlusorganisatsiooni sõnul on raske mõista, miks valitsus survestab vastu võtma seadust, mis piirab ettevõtlusvabadust, tõstab kulusid ja süvendab riske, samal ajal kui sõnumites lubatakse majanduskasvu, ettevõtluse toetamist ja maksukoormuse vähendamist.

Ministeerium: neli väidet jäätmereformi kohta, mis ei vasta tõele
Viimastel nädalatel on levitatud meedias jäätmereformi kohta korduvalt väiteid, mis ei vasta tõele, teatas kliimaministeerium. Ministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo vastab nendele selgitustega.

1. Väidetavalt tõstab jäätmereform toidu hindu.
Toiduhindade tõusu ei saa jäätmereformi kaela ajada – pakendikäitlus moodustab toote hinnast keskmiselt ühe eurosendi ja see on juba täna hinnas. Kodu juurest kogumise lisakulu on 50 senti, mis kajastub inimese jäätmearvel.

Nii nagu praegu, peab tootja ka edaspidi vastutama oma pakendi käitluse eest ja tasub taaskasutusorganisatsioonidele regulaarset teenustasu sõltuvalt pakendimaterjali tüübist. Pakendite kogumisvõrgustik muutub tihedamaks just tiheasustuses, et inimestele oleks liigiti kogumine mugavam. Ühe pakendijäätme kogu käitluskulu ühe pakendi hinnas on lihtsustatult keskeltläbi üks eurosent, logistika moodustab sellest sõltuvalt efektiivsusest 10-70 protsenti. See on kulu, mille tootja arvab toote hinda juba täna.

Eestile sobilik kogumislahendus on arvestatud maksimaalsele mugavusele ja minimaalsele kogukulule. Teisisõnu on ette nähtud konteinereid võimalikult vähe, mille edasine vähendamine (näiteks klaasi lisamine segapakendi voogu) aga muudaks nii tooted kui ka jäätmearved tuntavalt kallimaks ning seda tuleb vältida. Igasuguse tekkekohalt kogumise lisakulu pakendijäätmetele katab jäätmearvel inimeste poolt tasutav 50 senti konteineritühjenduse või pakendikottide üleandmise eest. Seega ei saa mingil juhul jäätmereformi süüdistada toiduhindade tõusus.

2. Väidetavalt ei tegele jäätmereform ringlussevõtuga ning pakendid jõuavad ikkagi ahju, sest ringlussevõtutaristu puudub.
Probleemid algavad kvaliteetse jäätmetoorme nappusest. Jäätmereform ei keskendu vaid liigiti kogumisele, vaid on tervikpakett, mis toob Eesti tööstusele üle 100 000 tonni lisamaterjali aastas.

Kujutage ette juustutöösturit, kes rajab tehase paika, kus piima ei ole. Jäätmete ringlussevõtt toimib täpselt samal põhimõttel: tark investeering tehakse sinna, kus leidub kvaliteetset toormaterjali. Jäätmevaldkond ei tööta vastupidi sellele loogikale. Ringlussevõtutööstuse arenguks on vaja jäätmeid liigiti koguda, et ettevõtetel oleks sisendmaterjali, mille peale oma investeeringud teha.

Praegu on meil olemasolev plastijäätmete ringlussevõtu tehnoloogiline võimekus praegu alakasutatud, sest ei saada piisavalt kodumaist materjali segaolme hulgast kätte. Eestis tegutsevad plastijäätmete ringlussevõtutehased suudavad töödelda aastas umbes 22 000 tonni materjali, kuid 2023. aastal kasutati sellest alla 17 tuhande tonni ehk ligi neljandik võimekusest jäi kasutamata. Seejuures toodi 6000 tonni toorainest välismaalt. Kokku aitab jäätmereform Eesti tööstusele materjali juurde tuua üle 100 000 tonni aastas. Sellest luuakse üle Eesti töökohti, lisandub maksutulu ja kaubandusse lisandub kohalikku toodangut.

Jäätmereform ei keskendu vaid jäätmete liigiti kogumisele, vaid on tervikpakett õigusnormidest, toetustest, juhenditest ja digitaliseerimisest, mis aitab meie kohaliku ressursi majandusse suunata. Toetame tööstust kümnete miljonite eurodega, saastetasude tasakaalustamisega muutub jäätmete ringlussevõtt majanduslikult mõistlikumaks ning tagame puhtad ja jälgitavad jäätmevood.

3. Väidetavalt pole jäätmete ringlussevõtuga probleemi, sest pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärad on Eestil täidetud.
Pakendite ringlussevõtu „edulugu” peidab fakti, et müügi- ja plastpakenditest jõuab ringlusse alla poole.

Pakendite ringlussevõtu sihtmäärad on praegu täidetud lihtsama materjaliga – klaas ning paber ja kartong, seejuures eriti transpordipakend. Murekohaks on müügipakendid ja eriti plastpakendid, millest jõuab ringlusse ainult 44% (sihtarv 50% aastal 2025; 55% aastal 2030). Samuti oleme kaugel olmejäätmete sihtarvu täitmisest – praegu jõuab ringlusse 36% olmejäätmetest, kuid peaks jõudma 55%. Kümne aasta pärast peame saavutama 65% ringlussevõtu ning tänase süsteemiga pole see kuidagi võimalik. Sortimisuuring näitas, et segaolmejäätmete hulgas on endiselt umbes 100 000 tonni pakendeid.

4. Väidetavalt tekib eramute juurde umbes 300-400 000 pakendikonteinerit ja kortermajade juurde 40-50 000 pakendikonteinerit ning nende tühjendamine hakkab tootjatele maksma kümneid miljoneid enam võrreldes praegu toimiva süsteemiga. Seejuures väidetakse, et suured veokid veavad edaspidi suuresti õhku.
Konteinereid tuleb üle Eesti umbes kümme korda vähem ja veod muutuvad läbimõeldumaks.

Kindlasti ei hakka iga metsatalu vahet voorima iganädalaselt neli erinevat prügiautot ning konteinereid tuleb üle Eesti ka umbes kümme korda vähem. Paljudes KOVides ja uusarenduste kortermajades on vajalikud mahutid juba olemas. Lisaks soositakse hoonekvartalite põhiseid ühiskogumise lahendusi ja seal, kus mõistlik, jäävad avalikud konteinerid. Pakendi- ja segaolmejäätmete veosagedus hakkab olema vähemalt kord 12 nädala jooksul, biojäätmetel kord nelja nädala jooksul (kui neid ei kompostita kodus). KOVid mõtlevad tervikpildi läbi, arvestades tihe- ja hajaasustuse eripäradega, ja saavad jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks ka toetust. Kõige olulisem on luua üle riigi ühtne kogumise standard, mida toetab ka riiklik sorteerimisjuhend.

Selgituseks sisetehingu teemal teatas kliimaministeerium järgnevat: „Eesti jäätmekäitluse ja veo süsteem on üks liberaalsemaid ja enim eraturule suunatud kogu Euroopas.

Jäätmeveo osutamisel on juba praegu kohustus teha võrreldavate pakkumustega hange, omavalitsus ei tohi endale oma suva järgi partnerit valida – see on unikaalne nõue terves Euroopas. Samuti toimub lõppkäitlus valdavalt eraettevõtetes, sealhulgas mitmel puhul ka ladestamine (näiteks Uikala prügila). Läbi õiguslike ja rahaliste stiimulite plaanime ka edaspidi hoida omavalitsuste kui targa tellija ja eraturu kui teenusepakkuja rollid lahus.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 04/12/2025 10:37:17