Eesti riik kulutab ligi viis miljonit eurot ja poolteist aastat, et põhjalikult remontida seni kasutuskõlblikuks peetud Võru riigimaja ning tuua sinna lõpuks kokku kaheksa riigiasutuse ametnikud. Remondiraha eest saaks ehitada umbes poolteist tuliuut Põlva vallamaja ...

ASi Nordecon kontserni kuuluv ettevõte OÜ Embach Ehitus ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid septembri algul töövõtulepingu Võru riigimaja rekonstrueerimiseks. Lepinguliste tööde kogumaksumus on 4,7 miljonit eurot ilma käibemaksuta ja need kestavad 18 kuud, teatas ettevõte börsile.

24-protsendiline käibemaks lisab sellele summale veel 1,1 miljonit eurot ehk kogumaksumus peaks olema 5,8 miljonit.

Hiljuti Võru riigimaja ette kiriku parklasse kerkinud suur ehitusteade tekitas LõunaLehe toimetuses hulga mõtteid ja küsimusi. Kui Võrumaa arenduskeskus on majast välja kolinud ja sinna tagasi tulla ei plaani, siis kes seal majas pooleteise aasta pärast üldse tegutsema hakkavad? Mis tööd need küll on, millele kulub viis miljonit eurot – kas selle raha eest ei saaks juba maja uuesti üles ehitada? Kas see on nüüd riigi ninanips – et Võru kui vedurlinn saab moodsa riigimaja, aga Põlva kui pidurlinn mitte? Arvestades, et katus on peal, aknad üsna okei ja fassaad üks Võru kenamaid, siis mida on seal majas teha viie milliga? Või nõuab muinsuskaitse, et majja tehtaks palisandrist põrandad ja kullatud liistud? Kui majas asutused tegutseda said, siis ei saanud see ju olla niivõrd kasutuskõlbmatu, et see nüüd täielikku rekonstrueerimist vajab?

Eraldi küsimus tekkis võrdluses Põlvasse nullist rajatud tuliuue haldushoonega, mis läks maksma 3,4 miljonit eurot. Siin küll saime üsna kohe selgust, et eks omajagu sõltub ju suurusest ka: Põlva vallamaja on tuhatkond ruutmeetrit suur, Võru vana maavalitsus aga üle kahe korra suurem.

Aadressil Jüri tänav 12 asetsev kivimaja on läbi aegade olnud kasutusel haldushoonena ning seda tuntakse kui maavalitsust. Arhitekt Henn Kuvasto projekteeritud funktsionalistlikus stiilis hoone valmis 1938. aastal toonase maavalitsuse jaoks. Enne asus samal kohal ajaloolise Tartu-Võru postitee Võru postijaam. Nüüd täidab hoone Võru riigimaja funktsiooni. Pärast rekonstrueerimist koondatakse sellesse riigiasutused seitsmest asukohast.

Mastaape ja miljonite eest nõutavat kvaliteeti saab näha ka ehitushanke tehnilisest kirjeldusest (21 lk pikk). Seal on muu seas nõutud, et töövõtja peab hankijale esitama hulga näidiseid, näiteks terrasiitkrohvi restaureerimise näidise, näidistualeti põranda laotismustri ning katuse räästalahenduse näidise.

Hoonest jäävad sisuliselt vaid seinad
Ent siiski, mis teeb remonditööd nii kalliks ja aeganõudvaks?

„Vastavalt oma tegevusstrateegiale on Riigi Kinnisvara suunanud tähelepanu renoveerimistele, mis on säästlikum kui uute hoonete ehitamine. Samuti annab see võimaluse väärtustada juba olemasolevat hoonepärandit. Muinsuskaitse piirkonnas oleva hoone renoveerimise puhul tuleb tegutseda ettevaatlikult ja pärandit hoidvalt, mis tähendab, et tööd võtavad kauem aega, sest ehituskihtide avamine on aeganõudev. Pikk periood ehitusinfo tahvlil kajastabki lisaks ehitusperioodile ka lammutamise ning tööprojektide koostamise aega. Ehitustegevuse aluseks on tööprojekt,” vastas Riigi Kinnisvara (RKAS) projektidirektor Indrek Henk.

Henk ei toonud eraldi välja suuremaid ja kallimaid töid hoones, vaid tõdes, et renoveeritakse kogu maja: sisuliselt jäävad praegusest hoonest alles ainult seinad ja osaliselt vahelaed ning kõik muu tuleb uuesti rajada nõudlikke muinsuskaitse tingimusi arvestades.

„Keeruliseks on osutunud okupatsiooni ajal ehitatud hoone osa, selle aja ehituskvaliteet ei vasta projektidele ja tänapäevastele nõudmistele ning lahenduste leidmine on mõnevõrra keerukam kui algul arvati,” lisas ta.

Ehitajal tuleb tema sõnul arvestada kõigega lammutamisest kuni kohtkindla mööbli paigaldamiseni. Ehitaja kohustus on lepingu järgi anda üle terviklik ning täielikult renoveeritud hoone, mis vastab tänapäevastele ruumiplaneerimise nõuetele ja muudele tehnilistele tingimustele.

Vana käsikäes uuega
„Hoone soojustamine tulenevalt muinsuskaitse tingimustest esitab väljakutseid ka kogenud ehitajale, sest tuleb kasutada võimalikult õhukesi ja parimaid materjale,” sõnas Henk.

Üks pool on muinsuskaitseline ehk nii-öelda vana autentne säilitamine. Teisalt aga ehitatakse Võru riigimaja uueks ja moodsaks: maja saab päikesepaneelid ja automaatika, millega saab kontrollida energiatarbimist ning mis hõlbustab hoone igapäevast haldamist. See tähendab Hengi sõnul, et maja ülalpidamiskulud muutuvad kontrollitavamaks ja pikas perspektiivis soodsamaks. Lisaks tulevad hoonesse uus soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, tsentraalne jahutussüsteem ja leedvalgustus.

„Tellija eesmärk on peale renoveerimist saavutada B-energiaklass, mis on väga suur eesmärk arvestades muinsuskaitse tingimusi ja võrreldes hoone varasema seisukorraga,” rääkis RKASi esindaja.

Kas rekonstrueerimine sisaldab ka mingeid uudseid lahendusi või toimub tavapäraselt?

„Nii nagu igal pool tänapäeval, toimuvad muudatused ka ehituses väga kiiresti ning on väga raske hinnata, mis on tavapärane või mis uudne. Peamine eesmärk on tuua erinevad asutused paljudest hoonetest kokku, vähendada seeläbi mitmete hoonete ülalpidamiskulusid ja kasutada riigi raha säästlikumalt. Samuti on riigimajade mõte, et inimesel oleks lihtsam riigiga asju ajada ja saaks erinevaid teenuseid ühest kohast. Jääb ära vajadus liikuda mitmete asutuste vahel üle linna,” teatas Indrek Henk.

Kui maja valmib, siis asuvad sellesse põllumajandus- ja toiduamet, maksu- ja tolliamet, sotsiaalkindlustusamet, keskkonnaamet, maa- ja ruumiamet, rahandusministeerium, PRIA, muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.

RKASi kommunikatsioonijuht Annely Jõgeva lisas, et kuna riik on otsustanud riigimajade ehituse pausile panna, siis Võru riigimaja on praegu viimane, mis töös on ja valmis saab.

„Seega igati head uudised Võru jaoks, sest linnale annavad tänapäevased tööruumid kindlasti palju juurde ja see annab ka võimaluse, et tullakse pigem Võrru kui Tartusse ja Tallinnasse tööle,” leidis Jõgeva. Ta lisas täpsustuseks, et Võru riigimaja on osa riigimajade programmist, mida veab rahandusministeerium koostöös Riigi Kinnisvaraga.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/12/2025 17:09:05