Novembrikuus alanud ja uude aastasse ulatuv ostuhullus on soodne aeg kurjategijatele, sest häid pakkumisi jahtivad tarbijad ei pruugi karta, et mõni pakkumine on liigagi hea, et olla tõsi.

Coop Panga igapäevapanganduse juht Moonika Maaring räägib, millele tuleb veebist ostes tähelepanu pöörata ja millal on targem tehing tegemata jätta.

Internetis ostlemise kasv ja tehisintellekti kiire areng on loonud petturitele rohkem võimalusi ja e-kaubanduse pettused kasvavad plahvatuslikult. Rahvusvahelise eCommerce statistika järgi ulatuvad ülemaailmsed e-kaubanduse pettuste kahjud prognooside kohaselt tänavu juba 48 miljardi dollarini, mida on 16% rohkem kui eelmisel aastal. Justiits- ja digiministeeriumi statistikast selgub, et mullu moodustasid lausa 20% registreeritud kelmustest ostu- ja müügikeskkondade pettused, mis on petukõnede järel ühed levinumad viisid inimestelt raha välja petta. Kahju ulatus ministeeriumi sõnul 950 000 euroni, kusjuures suurem enamus sellest kaotati Facebook Marketplace'is.

Veendu veebipoe autentsuses
„Seega tuleb eriti kriitiline meel ja suur hoolsus säilitada veebioste tehes: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis sageli see ongi pettus. Kontrolli alati veebipoe aadressi, väldi kahtlaseid linke ja ära jaga oma andmeid tundmatutele lehtedel või isikutele,“ rõhutas Maaring.

Ta selgitas, et paljud petturid loovad veebipoode, mis matkivad tuntud ettevõtteid, kuid nende ainus eesmärk on varastada inimese andmed või raha. „Kõige esimesena tuleks vaadata veebilehe aadressi – näiteks sageli asendatakse petulehe aadressides o täht numbriga 0 või l täht numbriga 1 ning inimese silmal võib olla seda raske eristada. Hästi matkitud veebilehel võivad olla vaid väikesed erinevused võrreldes õige lehega, mida on raske märgata,“ tõi ta välja.

Kuigi petturid loovad tehisintellekti abil väga usutavaid petulehti, esineb neis sageli siiski sisu- ning kujundusvigasid, puudulikke andmeid ja mittetöötavaid viiteid. Kindlasti tasub juba enne ostmist üle vaadata, kas e-poe veebilehel on selgelt kirjas tarneajad, kauba tagastamise võimalused ja muud tingimused, kas olemas on kontaktid, kuhu vajadusel abi saamiseks pöörduda ning millised on teiste klientide kogemused ja tagasiside.

Internetis eelista makset pangalingiga
Maaring lisas, et kui veebioste tehakse vähe või pigem harva, võib muul ajal internetiostude lubamise oma internetipangast täiendava turvalisuse huvides ka kinni keerata. Näiteks Coop Pangas leiab selle võimaluse kaartide alamenüüst valiku alt „Maksed internetis“.

Eesti veebipoodides on pangalingid üha populaarsemad ja see on turvaline makseviis, kuna tasumine toimub otse panga enda keskkonnas ning nii ei pea oma kaardiandmeid kolmandate osapooltega jagama. „Kui e-pood ei paku lisaks deebet- või krediitkaardile ühetegi alternatiivset maksevõimalust, näiteks pangalink või PayPal, tasuks neisse suhtuda skeptiliselt ja lehe turvalisusele kontrollimisele ekstra tähelepanu pöörata,” lisas Maaring.

Sea mõistlikud limiidid
Igas pangas on võimalik määrata enda kontodele ja kaartidel nii päeva kui ka kuu limiidid ning eraldi limiidid sularaha välja võtmisele. Lisaks on võimalik seadistada ka eraldi välkmakse limiit. Limiite on lihtne vastavalt oma hetke vajadustele muuta ja mõistlikud limiidid võivad aidata vältida nii tarbetuid kulutusi kui ka vähendada pettuse ohvriks langemise korral kahjusid. „Näiteks kui kord aastas tehakse suurem kulutus, saab limiiti selleks kiiresti ja mugavalt tõsta, ent pärast seda on soovitatav limiit taas langetada vastavaks tavapärastele vajadustele,“ sõnas Maaring.

Mida teha, kui oled pettuse ohvriks langenud?
Kui ettevaatlikkusest hoolimata on kahtlus, et langeti pettuse ohvriks, tuleks võimalikult kiiresti ette võtta need kolm sammu: 1. Peata kohe ID-kaardi sertifikaadid, muuda Mobiil-ID PIN-koodid või kustuta Smart-ID konto; 2. Blokeeri ja sulge koheselt oma internetipank ja pangakaart. Pangakaarti saab blokeerida nii internetipangas kui ka äpis; 3. Kui kahju on juba tekkinud, teavita sellest esimesel võimalusel oma panka (netipangastehtud makse vaidlustamiseks) ja esita avaldus politseisse.

Kui kaupa pole kätte saadud, peaks esmalt pöörduma kirjalikult müüja poole. Kui müüja ei vasta või otsib pidevalt ettekäändeid, on tegemist kelmusega. Sellisel juhul tuleb pöörduda politseisse, teha avaldus Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse ametisse.

Kõigi suuremate ostude puhul on tark mõelda ka sellele, mis saab siis, kui ostetud kaubaga juhtub õnnetus, see puruneb või varastatakse. Sellistel puhkudel on suureks abiks kestvuskaupade ostukindlustus. Tavaliselt pakuvad seda üksnes krediitkaardid, näiteks Coop Pangas aga tuleb see automaatselt kaasa nii eraisiku deebet- kui ka krediitkaartidega.

1,2 miljonit internetikelmidele
Ka Eesti E-kaubanduse Liit kutsub ostjaid valvsusele.

Käesoleva aasta jooksul on politseisse registreeritud 473 internetiga seotud kelmusjuhtumit. Kogukahju ületab 1,2 miljonit eurot. Eesti E-kaubanduse Liit tuletab meelde, et turvalise ostukogemuse tagamiseks tasub eelistada usaldusväärset „Turvaline ostukoht" märgist kandvaid e-poode.

Politsei statistika järgi on suurim pettuste kanal Facebooki Marketplace ja teised järelturuplatvormid. Märtsis ja augustis tõusid kahjusummad eriti kõrgele – vastavalt 457 445 ja 398 990 euroni. Ohvriks võib langeda nii ostja kui müüja.

Ostjaid peaks valvsaks tegema kuulutused, kus pakutakse midagi tunduvalt alla turuhinna. Kui pakkumine tundub liiga hea, on tõenäoliselt tegemist kelmusega. Eriti, kui lisaks puuduvad ettevõtte kontaktandmed, müügi- ja tagastustingimused, müügileht on ülesehitatud lohakalt jms.

„Peamine soovitus on võtta valiku tegemisel aega ning mitte kiirustada nähes uskumatult soodsat pakkumist. Veendu, kas müüja on eraisik või ettevõte. Kui müüja on tundmatu, siis guugelda müüja tausta,” ütles liidu juht Tõnu Väät.

Eesti e-poodidest tellides tasub eelistada kohti, millel on „Turvaline ostukoht" märgis. See kinnitab, et e-pood vastab kõrgele teenindustasemele, järgib seadusi ning on E-kaubanduse Liidu poolt kontrollitud ning igal aastal järelkontrollitav. Võõralt inimeselt ehk eraisikult ostmine nõuab erilist tähelepanu. Tasub teha internetis lihtne otsing müüja kohta. Hoiatavaks märgiks on see, kui müüja soovib teha ülekande pereliikme või välisriigi kontole.

Uus oht: võltskullerid
Ostjatele lisaks tuleb tähelepanelik olla ka müüjatel. Näiteks võivad kelmid esitleda end huvitatud ostjatena, kes soovivad toote soetamiseks kasutada kullerteenust. Selleks saadavad nad müüjale lingi väidetava kullerfirma lehele, kuhu on tarvis sisestada isikuandmed. Tegelikult tahavad kelmid saada ligipääsu inimese isiku- ja pangaandmetele, et temalt sel moel raha välja petta.

„Usaldusväärsuse tekitamiseks kasutavad petturid ametlikele kullerfirmadele sarnanevaid veebilehti ning esitavad müüjale võltsitud kinnituse raha ülekandmisest. Tehing tuleks katkestada kohe, kui ostja saadab mõne kahtlase lingi või küsib täiendavat makset paki kohaletoimetamiseks,” selgitas Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 27/11/2025 10:33:41