Eesti inimesed viivad vaid 45 protsenti elektroonikaromudest kogumispunktidesse, ülejäänu seisab kodudes või visatakse segaolmejäätmete hulka, mistõttu jääb suur hulk kriitilisi maavarasid ja muid metalle ringlusse võtmata. 22.–30. novembril tähistab kogu Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat, mis juhib seekord tähelepanu elektroonikajäätmete aina kasvavale keskkonnamõjule ja kutsub inimesi üles oma tarbimisharjumusi muutma.

„Elektroonikaseadmete hulk Eesti majapidamistes aina kasvab – viimase kuue aastaga on aastas turule toodud elektroonikaseadmete maht kahekordistunud. Samal ajal kogutakse kokku vaid veidi alla poole kõigist elektroonikajäätmetest ning vaid veerand väikeseadmetest. See tähendab, et kaotsi läheb väga suur hulk erinevaid väärtuslikke kriitilisi toormeid, mida oleks tegelikult võimalik kasutada uute toodete valmistamisel ning sellega väheneks vajadus maapõuest aina uusi maavarasid kaevandada,” lausus kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason.

Elektroonikajäätmete teket saab igaüks lihtsate tegevustega vähendada. Osa seadmete ostmise asemel tasub eelistada rentimist. Uut seadet valides tasub eelistada kvaliteetsemaid ja parandatavaid seadmeid. Ka uued Euroopa liidu nõuded toetavad seda – alates 2025. aasta juunist peavad tootjad tagama nutitelefonidele ja tahvelarvutitele varuosad vähemalt seitsmeks aastaks ja tarkvarauuendused viieks aastaks.

Seadmeid võiks kasutada nende eluea lõpuni, mitte vahetada toimivaid seadmeid pidevalt uute ja moodsamate mudelite vastu. Kui seadmed lakkavad töötamast, tasub viia need parandustöökotta, tihtipeale on remont ka soodsam kui uue seadme ostmine. Euroopa keskkonnabüroo andmetel võib ainuüksi Euroopas pesumasinate, tahvelarvutite, tolmuimejate ja nutitelefonide eluea pikendamine ühe aasta võrra vähendada süsinikuheidet ligikaudu nelja miljoni tonni võrra aastas, mis on võrreldav kahe miljoni auto aastase heitmega.

Elektroonikajäätmeid tuleb ka õigesti käidelda. Igas kodus seisab praegu hinnanguliselt neli kuni viis kilogrammi kasutusest välja langenud seadmeid ühe inimese kohta. Lisaks on probleem, et Eesti inimesed viskavad aastas tavaprügi hulka umbes 4000 tonni elektroonikajäätmeid.

„Kõige suurem mure on väikeelektroonikaga, sest laadijaid, mänguasju, fööne, jõulutulesid ja muid väiksemaid seadmeid on lihtne tavaprügi hulka sokutada. Seda ei tohi siiski teha, sest elektroonikaromud sisaldavad ka ohtlikke materjale, mistõttu on nende eraldi kogumine ja asjatundlik käitlemine väga oluline,” märkis Piret Otsason. „Jäätmetekke vähendamise nädal on hea aeg, et oma kodus kasutult seisvad e-jäätmed lõpuks kogumiskohta ära viia.”

Elektroonikajäätmeid saab üle anda jäätmejaama, kogumispunkti või tagastada müügikohta. Väikeelektroonikat peavad võtma vastu kõik elektri- ja elektroonikaseadmete müüjad, piiramatus koguses saab neid tasuta tagastada suurematesse elektroonika- ja ehituspoodidesse sõltumata sellest, kas seade on sealt ostetud. Samuti leiab kogumiskaste toidupoodidest ja kaubanduskeskustest.

Tootjavastutusorganisatsioon Eesti Elektroonikaromu teatas, et paigaldab Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala raames Selveri kauplustesse üle Eesti 29 väikeelektroonika kogumiskasti. Lisaks on kogumiskastid Ülemiste Keskuses ja kohe ka Tartu Lõunakeskuses. Laiem eesmärk on kogumiskastid kaubanduskeskustesse püsivalt jätta ning selles osas on huvi üles näidanud ka ostukeskused. Eesmärk on vähendada väikeste elektri- ja elektroonikaseadmete sattumist segaolmejäätmetesse ning kodudesse seisma jäämist.

Eesti Elektroonikaromu juhatuse liige Kaur Kuurme rõhutab, et elektroonika jäätmete kogumisel mängib võtmerolli mugavus: „Praegu jääb liiga palju seadmeid kogumata. Oleme märganud, et kui inimene näeb kogumiskasti oma igapäevaste käikude teekonnal, kasvab ka tagastamise määr. Hea näide on septembris Ülemiste keskusesse statsionaarselt paigaldatud kogumiskast, kuhu toodi kahe kuuga üle 200 kg seadmeid. Seetõttu pakub ka Selveri kauplused head võimalust kogumiskastide võrgustiku laiendamiseks hästi käidavatesse kohtadesse,“ rääkis Kaur Kuurme. Ka elektroonikaseadmete müüjatel lasub vana elektroonika vastu võtmise kohustus kaupluses, millel on pinda 400 ruutmeetrit või rohkem.

Selveri tegevjuht Kristi Simonsen ütles: „Oleme veendunud, et püsivad kogumiskastid aitavad vähendada väärtuslike materjalide raiskamist ja tahame anda oma panuse keskkonna hoidu. Elektroonikajäätmete ära andmine võiks olla sama loomulik ja mugav kui poeskäik. Üks keskne kogumispunkt muudab protsessi kõigi jaoks selgemaks. Klient ei pea erinevate kaupluste poole pöörduma ja saab väiksed elektroonikaseadmed mugavalt ühte kohta ära tuua.“

Autor: LL
Viimati muudetud: 27/11/2025 09:37:21