Kanepi-Ala kalmistu kellatorn. Foto: Taavi Prints

Muinsuskaitseamet kuulutas läinud nädalal välja aastaauhindade laureaadid. Restaureeritud Eesti Rahvusraamatukogu hoones toimunud tänuüritusel tunnustati 2025. aasta parimaid restaureerimis- ja ehitustöid, tegusid ja leide. Samuti anti välja kaks elutöö auhinda ja kaks Agne Trummali nimelist noore muinsuskaitsja preemiat. Ühtekokku jagati auhindu 15 kategoorias.

„Muinsuskaitseameti aastaauhindade laureaadid tuletavad meile meelde, et kultuuripärand ei ole üksnes mineviku peegel, vaid elav teadmiste ja kogemuste varamu, millele tänases päevas toetuda. Iga hoitud hoone, taastatud detail ja talletatud lugu on ka meie tuleviku kujundaja,” lausus kultuuriminister Heidy Purga.

„Muinsuskaitse on eestlaste vereringe loomulik ja seadusegagi kinnitatud oluline osa, ent inimesed, kes hoidmise tööd teevad, on harva esiplaanil. Ometi on pärandi kaitsjate töö mõju tohutu — see on kõigile silmaga näha ja käega katsuda, ja seda tõenäoliselt järgmise saja aasta jooksul ja veelgi pikemalt. Teie panus loob tähendust, tuge ja järjepidevust ajas, mis vajab juuri ja väärtusi rohkem kui kunagi varem,“ sõnas muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.

Muinsuskaitseameti aastaauhinna üks laureaate oli Kanepi vallavalitsuse tellitud ning Käbi OÜ ehitatud Kanepi-Ala kalmistu kellatorn – seda kategoorias „Hästi taastatud, konserveeritud või restaureeritud detail, ehitise osa või arheoloogiapärand”.

Kanepi-Ala kalmistu kellatorn avati pärast renoveerimistöid pidulikult alles läinud kuul. Tegemist on väga erilise objektiga – Eesti mandrialal ei ole säilinud ühtegi teist sarnast, kirikust või muudest rajatistest eraldiseisvat kellatorni, märkis Kanepi vallavalitsus.

„Tegemist on Eestis ainulaadse ehitisega ning meil on suur rõõm, et see on saanud uue elu. Ehkki torn avati veel kellata, on see nüüd väärikalt taastatud ja valmis tulevikus oma kella tagasi ootama,“ ütles vallavanem Mikk Järv.

Kellatorni taastamine toimus muinsuskaitseameti 2025. aasta tähtajalise toetusvooru raames, projekti kogumaksumusega 26 758 eurot, millest muinsuskaitseameti toetus moodustas 19 422 eurot ja Kanepi valla omafinantseering 7336 eurot.

Kanepi-Ala kalmistu kellatorn on üks väheseid muinsuskaitsealuseid hooneid Kanepi vallas ja kogu Põlvamaal, mis on õnnestunud korraga tervikuna restaureerida.

***

Teised muinsuskaitseameti aastaauhindade laureaadid
Hästi restaureeritud kunsti- või ajaloopärand: Karja Püha Katariina kiriku lõunaportaal ja Kolgata grupi reljeef
Uus ajaloolises keskkonnas: Kadrioru pargi oranžerii 
Järjepidevalt hooldatud ja hoitud kultuuripärand: Ruhnu Püha Magdaleena kirik
Pärandit väärtustav KOV: Pärnu – Supeluse tänava rekonstrueerimine
Aasta leid: Sindi-Lodja kiviaja kompleks – Eesti vanim maja on leitud 
Hästi taastatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis: Uus tn 1, Kuressaare  
Hästi restaureeritud mälestis eraomandis: Võhma külakool, Lääne-Virumaa 
Hästi restaureeritud mälestis avalikus omandis: Eesti Rahvusraamatukogu  
Aastate tegu: Tallinna Linnateatri kompleksi restaureerimine 
Pärandi tutvustaja: Aare Olander 
Pärandi uurija: Elo Sova 
Parim restauraator: Isabel Aaso-Zahradnikova  
Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia: Kirsi-Merilin Luik, TLPA muinsuskaitseosakonna eeslinnade peaspetsialist; Anita Staub, muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja
Elutöö auhind: Mart Keskküla, restaureerimisarhitekt ja valdkonna edendaja; Tiina Mägi, Tallinna vanalinna hoidja ja kaitsja

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/11/2025 09:48:26