Valik novembrikuu esimese dekaadi sündmusi ajaloost, kogujaks küberneetik ja ajaloouurija Valdo Praust.

10 aastat rahvusliku lennufirma surmast
10 aastat tagasi, 8. novembril 2015, lõpetas oma tegevuse vale ärimudeli ja sealt tekkinud jätkusuutmatuse tõttu Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air. Tegu oli ajaloos juba kolmanda Eesti rahvusliku lennufirma krahhiga: 1927-28 lõpetas oma tegevuse ühe eestvedaja Jakob Tillo hukkumise ja edasiste segaduste tõttu AS Aeronaut ning 1940. aastal likvideeriti Eesti okupeerinud bolševike poolt äsjaloodud lennufirma AGO, mis polnud õieti saanud tegutsema hakatagi. Estonian Airi tegevuse lõpetamisega samal päeval, 8. novembril 2015, asutati uus Eesti rahvuslik lennufirma Nordica, mille tegevus näis esialgu sujuvat, kuid mitmed asjaolud (peamiselt koroonapandeemia) viisid ka selle kriitilisse seisu ning aastapäevad tagasi (2024 novembris) lõpetas ka see lennufirma (meie rahvuslikest lennufirmadest neljandana!) oma lennud.

130 aastat röntgenit
130 aastat tagasi, 8. novembril 1895, avastas Saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen röntgenikiirguse – lühilainelise kiirguse, mis läheb läbi paljudest ainetest, sh inimkudedest, neeldudes selles vaid teatud tasemel. Nii leiti uuele kiirgusele üsna pea laialdased rakendused, sest see võimaldas näha nii inimkeha sisse (elundite ja luude seisundi kontroll) kui ka paljude ainete sisse (defektoskoopia). Meditsiinis, muide, kasutatakse röntgenikiiri laialdaselt tänaseni, kuigi viimased kümnendid on mitmesugused tomograafialahendused tema kasutust veidi ahendanud. Kuus aastat peale röntgenikiirte avastamist (1901) sai Wilhelm Conrad Röntgen selle avastuse eest maailma esimese Nobeli füüsikapreemia.

Kennedy USA presidendiks
65 aastat tagasi, 8. novembril 1960, valiti USA 35. presidendiks John Kennedy, kes võitis valimise Richard Nixoni ees. Kennedy on läinud maailma ajalukku sellega, et suutis kaks aastat hiljem 1962. aasta sügisel lahvatanud Kariibi kriisi ajal, mil N. Liit oli viinud salaja oma tuumaraketid Kuubale, hoida ära nii tuumasõja üliriikide vahel kui ka sundida N. Liitu Kuubalt oma raketid ära viima. Mõnedel hinnangutel oli Külma sõja üks murdepunkte, mis üldine olukord hakkas kalduma tasapisi USA ja lääneriikide kasuks. Kahjuks kustutati John Kennedy eluküünal Dallases 1963. aasta novembris – senini väga segastel asjaoludel ja motiividel.

80 aastat Bukaresti meeleavaldusest
80 aastat tagasi, 8. novembril 1945, toimus Rumeenia pealinnas Bukarestis suur massimeeleavaldus kuninga Mihai I toetuseks ning Petru Groza juhitava nõukogudemeelse nukuvalitsuse tegevuse vastu. Nii kogunes linnatänavatele tohutu rahvamass, kes nõudis kuninga võimu taastamist ja kommunismimeelse valitsuse tagasiastumist.

Kuna kohalikud kommunistid koos linnas viibiva Punaarmee esindajatega kartsid, et olukord võib nende kontrolli alt ära minna, otsustati vastata jõuga. Politsei ja sõjaväe jõuga aeti (osalt relvi kasutades) meeleavaldus laiali. Hukkus 11 meeleavaldajat, arreteeriti umbes tuhatkond. Ametlik massimeedia serveeris toimunut kui tagurlike jõudude riigipöördekatset ning karmistas toimunu valguses oma režiimi rangust.

Stockholmi veresauna aastapäev
505 aastat tagasi, 8. novembril 1520, algas kaks päeva kestnud Stockholmi veresaun, mille käigus tapeti umbes 90 aadlikku. Nimelt oli neli päeva varem Rootsi kuningaks kroonitud Taani kuningas Christian II murdnud oma varasema kroonimisega kaasneva amnestialubaduse ja hakanud siiski taga kiusama Sten Sture noorema toetajaid, selleks et tugevdada nii omaenda võimu riigis kui ka Kalmari uniooni. Hukati need umbes 90 kõrgaadlikku, kelle osas ta arvas, et nad võiksid hakata sepistama vandenõud tema vastu.

30 miljonit inimest elektrita
60 aastat tagasi, 9. novembril 1965, toimus USA kirdeosas Connecticuti, Massachusettsi, New Hampshire'i, New Jersey, New Yorki, Pennsylvania ja Vermonti osariigis ning Ontario provintsis Kanadas üle poole ööpäeva kestnud massiline elektrikatkestus, mis hõlmas kokku 30 miljonit inimest. Ootamatu voolukatkestuse põhjustas vigane relee Niagara joa juurde rajatud hüdroelektrijaama väljuval liinil, mistõttu see 2000-megavatise võimsusega jaam lülitas end äkitsi elektrivõrgust välja. Kuna oli parajasti tarbimise tippaeg ning teiste elektrijaamade võimsus ei suutnud katta tarbimist, siis koormati kõik ümbruskonna jaotusvõrgu liinid üksteise järel samuti üle ning need lakkasid riburada mööda töötamast. Voolukatkestuse järel ehitati jaotussüsteem ümber nii, et selliseid asju enam ei juhtuks, sh rakendati töösse ülekoormusest teavitav süsteem, mis varem pea täielikult puudus.

105 aastat Wrangelli lüüasaamisest
105 aastat tagasi, 9. novembril 1920, murdis Vene bolševike Punaarmee käimasolevas Venemaa kodusõjas rünnakuga läbi Vene valgete kaitsepositsioonist, Krimmi viivast Perekopi maakitsusest. Selleks ajaks oli Krimm jäänud viimaseks maalapiks, kus võim kuulus Vene valgetele, keda juhtis balti aadli (eestimaist) päritolu väejuht Peter von Wrangell. Kuna Vene valgete jõud olid Krimmis küllaltki kokku kuivanud ja neist polnud bolševike alade tagasivallutajaid, leidsid bolševikud 1920. aasta algul, et Krimmi hõivamisega kannatab oodata ja tähtsam eesmärk on tungida Poola kaudu Saksamaale ja vennastuda Saksa kommunistidega.

Kui 1920. aasta augustis lõid poolakad aga Punaarmee Varssavi all puruks ning see taganes ida poole, oli selge, et see operatsioon on nurjunud. Kuna sõda Poolaga oli 1920. aasta sügiseks jäänud veidi vaiksemaks, leidsid bolševikud, et nüüd on õige aeg Krimmi vallutamiseks ehk Vene valgete viimase tugipunkti likvideerimiseks. Suurpealetung Krimmile algas juba 7. novembril, kuid alles kaks päeva hiljem, 9. novembril saavutati edu, murdes läbi esimese kaitseliini ja hõivates Perekopi.

Teine valgete kaitseliin Perekopi lõunaosas Jushuni juures pidas aga veel vastu ja see murti lõplikult 11.-12. novembril, misjärel algas valgete taganemine ning ühtlasi ka laevadega evakueerumine Krimmist. Türki ja sealt edasi Prantsusmaale lahkus mitukümmend tuhat inimest ning 17. novembriks oli Punaarmee hõivanud kogu Krimmi – viimase territooriumi kunagise Venemaa Keisririigi Euroopa osas, mis oli olnud veel Vene valgete käes.

Ühtlasi oli Perekopi hõivamine Venemaa kodusõja viimane suurem lahing: valgete poolel oli hukkunuid paar tuhat, Punaarmee poolel aga hinnanguliselt kümne tuhande ringis. Krimmis vastupanu korraldanud Peter von Wrangell elas Krimmi kaotuse järel emigratsioonis Serbias ja Belgias, koondades Vene valgete ridasid emigratsioonis ja korraldades nende tegevust. 1928. aasta aprillis ta ootamatult suri – ametlikuks surmapõhjuseks oli tuberkuloos, kuid tõenäoliselt tapeti ta bolševike agentide poolt, kelle jaoks ta organisatoorne tegevus emigratsioonis oli muutunud vägagi ebameeldivaks.

22-aastane Kasparov alistas tiitlikaitsja
40 aastat tagasi, 9. novembril 1985, lõppes järjekordne male maailmameistriturniir, milles mängisid tiitlikaitsja Anatoli Karpov ning pretendent Garri Kasparov ning tulemusega 13:11 sai uueks male maailmameistriks Garri Kasparov. Turniir oli alanud 3. septembril, st Karpov ja Kasparov olid mänginud üksteise vastu sellel turniiril ligi kaks kuud kokku 24 partiid. Karpov võitis neist kolm, Kasparov aga viis; ülejäänud partiid jäid viiki. Sellega sai Garri Kasparov male ajaloo noorimaks maailmameistriks, olles siis 22-aastane.

Ema pool armeenlase, isa poolt aga juudi päritolu Kasparov jäi male maailmameistriks 15 aastaks, kuni 2000. aastani, Hiljem, Putini Venemaa võimutüüri juurde pääsedes, sai Kasparovist üks häälekamaid tema kritiseerijaid. Kui ta malest 2005 loobus, sai temast Venemaal üks Putini vastase opositsiooni juhte ja (nagu teised Vene opositsiooniliidrid) on ta viimased aastad elanud eksiilis, lahkudes Putini režiimi Venemaalt juba 2013. aastal. Pärast Nemtsovi ja Navalnõi tapmist Putini korraldusel (vastavalt 2015. ja 2024. aastal) on temast saanud üks Putini vastase opositsiooni liidreid.

Londonis sündis kommunistlik noorteühendus
80 aastat tagasi, 10. novembril 1945, asutati Londonis Demokraatliku Noorsoo Ülemaailmne Föderatsioon, millest faktiliselt sai N. Liidu komsomoli rahvusvaheline „käepikendus” maailmas. Ametlikult olid ja on organisatsiooni sihiks võitlus demokraatia, rahu ja sotsiaalse õigluse eest ning rahvusvahelise imperialismi vastu – retoorika, mida on kommunistid kasutanud läbi aegade. Ühtlasi luges organisatsioon ennast 1943. aastal (lääneliitlaste nõudmisel) likvideeritud kommunistliku noorteinternatsionaali ideoloogiliseks järeltulijaks.

Muude tegevuste kõrval (milleks suuresti oli N. Liidu „välise klanstpildi” ja kommunismi propageerimine kogu maailma noorte hulgas) korraldas organisatsioon ülemaailmseid noorsoo- ja üliõpilasfestivale. Neist tuntuimaks on olnud 1957. aastal Moskvas korraldatu, mis oli Hruštšovi uue riigijuhtimispoliitika maailmas tutvustamise üks paremaid promoüritusi, kuigi N. Liitu tõi see siiski sisse paratamatult ka mitmeid uusi läänelikke tuuli. Uuesti korraldati sarnane festival Moskvas 1985. aastal, Gorbatšovi võimu algusajal, kuid siis ei olnud sellel enam 1957. aasta festivaliga võrreldavat mõju ja hoogu ja selle tegevused jäid tugevalt rahvusvahelisel areenil toimuma hakanud muutuste varju. Peale N. Liidu lagunemist ja NLKP keelamist 1991 oli organisatsioon veidi aega varjusurmas, kuid tõusis siiski taas – maailmas leidub kahjuks veel küllagi noori idealiste, kes arvavad, et kommunism on õiglane võitlus mitmesuguste sotsiaalsete õiguste, võrdsuse, parema elu ja rahu nimel, ning kes ei tea või ei tahagi teada kommunismi jõledatest kuritegudest 20. sajandil.

140 aastat maailma esimesest mootorrattast
10. novembril oli mootorrattal ja tõenäoliselt ka rööbasteta maismaasõidukile paigaldatud kergel sisepõlemismootoril auväärne 140. sünnipäev. 10. novembril 1885 paigaldasid mootoriasjanduse pioneeridest saksa insenerid ja leiutajad Wilhelm Maybach ja Gottlieb Daimler äsjakonstrueeritud neljataktilise sisepõlemismootori puidust jalgrattale, et demonstreerida selle kõlbulikkust kasutamisel maismaasõidukitel.

Selles mõttes polnud tegemist tavalise mootorrattaga, et see polnud mõeldud mitte igapäevasõidukina kasutamiseks, vaid pigem mootori kasutusvõimaluse demonstreerimiseks: mootorrattal oli olematu kiirus, ilma kummrehvideta puidust rattad (ajal, mil jalgratastel olid juba täiskummrehvid) ning püsti hoidsid seda külje peal asunud kaks abiratast, mis tegid võimalikuks kohmaka ja aeglase sõidu vaid väga siledal teel. Küll aga hakati kasutama sama skeemi – mootor keskel – „tõeliste” mootorrataste juures 10-15 aastat hiljem, 19. sajandi lõpul ja sajandivahetuse paiku, kui mootoreid hakati lisama toona juba õhkrehvid saanud jalgrattale.

Samas polnud Maybach ja Daimler tollal kerge sisepõlemismootori valmistamisel ainsad. Umbes samal ajal, 1885. aasta lõpul, sai saksa leiutaja Carl Benz valmis ka omaenda esimese töökindla kerge ja sõidukile mõeldud sisepõlemismootori, mis oli erinevalt Maybachi-Daimleri mootorist aga kahetaktiline. Sellega varustatud kolmerattalist sõidukit – Benz Patent Motorwagenit – esitles Benz avalikkusele aga alles järgmisel, 1886. aastal ja seda loetakse maailma esimeseks autoks. Nii võibki sisepõlemismootorite kasutuselevõtjateks rööbasteta maismaasõidukitel lugeda samaväärselt nii Maybachi-Daimlerit kui ka Benzi – kõik hilisemad autod ja mootorrattad tuginesid neile mõlemale. Ja tänini valmistatakse maailmas endiselt nii kahetaktilisi kui ka neljataktilisi mootoreid – esimesi peamiselt mootorrataste, teisi aga autode jaoks.

 

Autor: VALDO PRAUST
Viimati muudetud: 13/11/2025 08:45:46