Eesti Ornitoloogiaühing: sel aastal tapeti pesitsuse ajal hinnanguliselt 120 000 linnupoega!
Eesti metsades toimunud lindude pesitsus-aegsed raied tõid tänavu kaasa erakordselt suure looduskahju, teatas läinud nädalal ornitoloogiaühing. Keskkonnaameti kontrollide põhjal tehtud hinnang näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodi raied hävitasid vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.

Keskkonnaamet kontrollis 15. aprillist kuni 30. juunini pesitsusrahu järgimist 2667 metsateatisega alal. Aktiivne raietegevus tuvastati neist 152-l ehk 5,7% juhtudest. Sama proportsiooni üle-eestilise metsateatiste mahu peale kandes võib hinnata, et pesitsusaegsel perioodil toimus üle tuhande raie igal ajahetkel.

Avastatud raiete analüüs näitas, et 48,7% raietest toimus linnurohketes metsades (>6 pesitsevat paari/ha) ja 51,3% raietest toimus keskmise või väiksema asustusega puistutes (keskmiselt 3 pesitsevat paari/ha).

Keskmiselt hävitati linnurohketel aladel kuus ning mujal kolm linnupesa hektari kohta ning iga hävitatud pesa taga oli hinnanguliselt viis veel lennuvõimetut poega või muna. Selle põhjal on pesitsusajal raiete käigus hukkunud vähemalt 120 000 linnupoega.

„Iga pesitsusaegne raie tähendab looduses konkreetse pesakonna hävitamist. Me räägime sadadest tuhandetest eludest, mis olid juba tekkinud, aga ei jõudnud lennuvõimeliseks saada,“ ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Ornitoloogide sõnul kinnitab tulemus, et hetkel kehtiv pesitsusrahu regulatsioon ja selle rakendamisviisid ei kaitse tegelikult metsas pesitsevaid linde. Hoolimata pesitsusajal raiumise ebaeetilisusest ning Keskkonnaameti kontrollidest tehakse märkimisväärne osa raietest just ajal, mil kahju loodusele on pöördumatu. Küsitluste põhjal on 93% Eesti inimestest pesitsusaegse raiumise lõpetamise poolt.

Ornitoloogiaühing kutsub valitsust ja kliimaministeeriumi üles kehtestama kohustuslik pesitsusrahu kõigis majandusmetsades 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.

„Pesitsusrahu rikkumise hind ei ole abstraktne – see on iga-aastane kümnete tuhandete elude kaotus, mida oleks võimalik vältida ühe poliitilise otsusega,” rõhutas ühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Eesti Erametsaliit: ornitoloogid väänavad andmeid, et mõjutada riigikohtu arvamust
Erametsaomanikud mõistavad hukka Eesti Ornitoloogiaühingu andmetega manipuleerimise selleks, et kõlava pealkirja, ent moonutatud sisuga pressiteatega mõjutada vahetult enne riigikohtu istungit ühiskonna arvamust pesitsusrahust.

Erametsaliit teatas vastusena ornitoloogiaühingu teatele, et too on teinud keskkonnaameti kontrollide statistika põhjal kirvemeetodil arvutused justkui näitamaks, et pesitsusrahu perioodil hukkus läbi raietegevuse 120 000 linnupoega.

Pressiteates tutvustatakse avalikkust eksitavat arvutusmetoodikat jõudmaks järeldusele justkui oleks pesitsusaegsel perioodil toimunud igal ajahetkel metsades enam kui tuhat raiet. Arvutuste aluseks on võetud väljastatud metsateatiste maht ja korrutatud see keskkonnaameti kontrollide käigus dokumenteeritud aktiivsete raiete protsendiga, mis ornitoloogiaühingu väitel on 5,7.

Eestis väljastatakse metsateatised kaheks aastaks mitte pesitsusperioodiks. Valdav osa teatistest realiseeritakse väljaspool pesitsusaega, osasid teatiseid ei realiseerita üldse ja raie jääb toimumata. Samamoodi ei tähenda tuvastatud aktiivne raietegevus, et raiealalt avastati pesitsevaid linde.
Keskkonnaamet oli juuni lõpu seisuga kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist 2650 maaüksusel, lindude pesitsemise tõttu peatati 35 raiet ehk vähem kui 2% juhtudest.

„Teeb väga murelikuks, et organisatsioon, mille tuumiku moodustavad teadlased, on otsustanud andmetega manipuleerides õõnestada teadlaste usaldusväärsust, kelle eetika peaks tuginema eelkõige teaduspõhistele otsustele ja seisma vastu tõendamata tulemuste kasutamisele ühiskonnale oluliste otsuste langetamisel,“ kommenteeris Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Meelis Matkamäe.

„Samasugust meelevaldset arvutusmetoodikat teistesse valdkondadesse üle kandes võiksime väita, et kui „Kõik puhuvad” reidi käigus on kontrollitud juhtidest 5,7% alkoholijoobes või jääknähtudega ning teame, et Eestis omab juhiluba ligi pool täisealisest elanikkonnast, siis igal ajahetkel liikleb meie teedel 30 000 roolijoodikut. Liiklusohutuse seisukohast on see väga suur probleem.“

Mugavalt on jäetud mainimata, et peamine linnupoegade hukkumise põhjus on pesarüüste, eriti maaspesitsejatel. Osa munadest ei kooru bioloogilistel põhjustel ning märkimisväärne hulk linnupoegi hukkub liigisiseses konkurentsis. Ornitoloogiaühing on aga oma arvutustes loodusseadused sootuks kõrvale jätnud.

„Ei pea otsima kaugelt põhjuseid, miks sellise üliemotsionaalse pealkirja ja kallutatud arvutuskäiguga just nüüd avalikkuse ette tuldi. Riigikohus arutab pesitsusaegsete raiete teemat järgmisel nädalal (sel nädalal, sealjuures ühe Põlvamaa metsafirma kaebuse põhjal – toim) ja eesmärk on luua selleks endale sobiv foon vahendeid valimata,“ ütles Matkamäe.

Ornitoloogiaühingu vastulause erametsaliidu teatele
Eesti Erametsaliit avaldas pressiteate, milles süüdistatakse Eesti Ornitoloogiaühingut andmete väänamises, eesmärgiga mõjutada riigikohtu arvamust. Erametsaliidu pressiteates väidetakse, et ornitoloogiaühing on omalt poolt avaldanud moonutatud sisuga pressiteate ja eksitab avalikkust, kuna kasutab erametsaliidu hinnangul eksitavat arvutusmetoodikat.

Jutt käib keskkonnaameti kontrollide statistika põhjal teostatud arvutustest, mille tulemusel võib hinnata, et 2025. aasta pesitsusperioodi raiete käigus tapeti vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.

Kui arvestada erametsaliidu reageerimise kiirust ornitoloogiaühingu pressiteatele, siis tuleb tõdeda, et suures väidete ümberlükkamise tuhinas on ära ununenud kasutada statistilise analüüsi meetodeid. Nimelt, fakt, et raietegevus toimus 5,7% kontrollitud katastriüksustest justnimelt pesitsusajal, demonstreerib selgelt seda, et kuigi raieteatis kehtib kaks aastat, otsustab osa metsaomanikke raiuda justnimelt elusloodusele kõige tundlikumal ajal, st pesitsusperioodil.

Samuti ei päde võrdlus purjus juhtide ja juhilubade omanike suhtarvuga. Nimelt, kui eesmärgiks on purjus juhtide proportsiooni hindamine, siis korrektsele järeldusele jõudmiseks tuleb vahele jäänute protsent laiendada tol hetkel aktiivselt liikluses olnutele (analoogselt: aktiivsete metsateatistega katastriüksustele), mitte kõigile juhiloa omanikele (analoogselt: kogu metsamaa pindalale).

Kõige kummalisem erametsaliidu valuliku reaktsiooni juures on asjaolu, et liit kaitseb sellega ennastsalgavalt tegutsemismustrit, mille praktiseerimine ilma seadust rikkumata on sisuliselt võimatu. Vastavalt looduskaitseseadusele on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 30/10/2025 08:13:18