Kui tahame, et linnade haljasaladel ja iluaedades püsiks muru roheline, siis pole sügisesest lehtede koristamisest pääsu. Tõsi, nii jääb putukatele vähem talvitumispaiku, kuid ühtlasi likvideerime pahalaste ja haiguste talvitumise võimalused – leiab Eesti Maaülikooli aianduse teadlane Kadri Karp. Siit tekib järgmine küsimus: mis oleks parim viis lehtede koristamiseks? Kas puhuda või rehitseda?

Kadri Karp rõhutab, et koristamata lehed võivad murule ja aiataimedele teha karuteene.

„Mitmekesisus aias on oluline, kuid sellega kaasnevad ka haigused ja kahjurid, kes kasutavad langenud lehti talvitumispaigana. Näiteks tunnevad õunaussid end lehekihis väga mõnusalt, samuti säilivad seal edukalt õunte kärntõbi ja jahukaste. Ka viimsel ajal palju meelehärmi tekitanud võõrliik teeteod vajavad niiskust ja soojust ning leiavad selle lehtede all. Koristamata lehed takistavad ka murukasvu ning kui need jäävad pikemaks ajaks maha, hakkab muru lehtede all lämbuma ja niiskes keskkonnas arenevad kiiresti seenhaigused,“ selgitas Karp.

Lehtede kogumisel võib abiks olla teadmine, millised puud vajavad rohkem tähelepanu. „Pihlaka lehed kaovad peaaegu iseenesest, samas kui tamme lehed on nagu raudnaelad – ei kõdune ega kao. Kõik teised jäävad sinna vahepeale. Näiteks on kaselehed ideaalsed puhuri abil kokku kogumiseks,“ tõi Karp näiteid.

Teadlane Kadri Karp rõhutab, et lehti tuleks koristada siis, kui need on veel kuivad ja kerged – värvilised sügislehed. Niiskeid lehti ei võta korralikult enam ei reha ega puhur. Oktoober on koristamise võtmekuu – siis on enamik puulehti langenud ja vettimist veel pole toimunud. „Kui tuleb lumi või miinuskraadid, oleme koristusega juba hiljaks jäänud,“ lisas Karp.

Mürarohked puhurid keelatakse
Kuna rehitsemine on väga tööjõumahukas, otsustavad nii hooldusfirmad kui ka erakasutajad järjest enam lehepuhuri kasuks. Samas ajab lehepuhuriga kaasnev müra teadagi paljudel närvi mustaks.

Näiteks Tallinna heakorraeeskiri näeb ette, et alates 2026. aasta sügisest on avalikel aladel bensiinimootoriga puhurite kasutamine keelatud – lubatud on vaid rehitsemine ja akupuhur, mille müra peaks olema oluliselt leebem. Husqvarna tootespetsialisti Timmo Kõrrani sõnul vastab see tõele: akupuhurid on bensiinimootoriga seadmetest märgatavalt vaiksemad – nii kasutaja kõrvale kui ka kaugemale kostva heli osas. „Tavakasutuseks mõeldud akupuhur tekitab keskmiselt 8–15 detsibelli võrra madalama mürataseme kui sama klassi bensiinipuhur. Sealjuures tähendab juba 3 detsibelli võrra tugevam heli kõrvale pea kaks korda valjemat müra, kuna tegemist on logaritmilise, mitte lineaarse suurusega. Seega on erinevus väga selgelt tajutav, eriti vaiksetes piirkondades. Lisaks sellele ei levi akumasinate heli nii kaugele ja vaibub ka kiiremini, mistõttu sobivad need paremini tiheasustusaladele,” selgitas Kõrran.

Kuna rehitsemine on liiga energiamahukas töö, peab ka Karp lehepuhuri kasutamist enamasti põhjendatuks ja usub, et müra vastu aitab viisakus: „Ainult kehva lastetoaga inimene läheb lärmakate niidukite ja lehepuhuritega naabrite magusat hommikuund rikkuma. Viisakas inimene arvestab naabritega ja valib kõigile sobiva aja.”

Timmo Kõrran lisab, et puhuriga töötades peab vältima ka tolmu ja mustuse üles keerutamist ning paari lehe kokku korjamiseks võiks tiheasustusega alades tõesti ka reha kätte võtta.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 23/10/2025 09:02:51