Aasa 5 kortermaja Põlvas. Foto: Vidrik Võsoberg

Põlvas Aasa 5 kortermajas elav eakas kodanik on pahur, et sageli ei saa hoolikalt lumest puhastatud majalähedasele parkimiskohale oma autot paigutada kangepoolse liikumisega seeniorid, vaid koha napsavad ära majas tegutseva ettevõtte kliendid või töötajad. Ettepanek kehtestada majaelanike eelisõigusega parkimine pole aga siiani positiivset vastukaja leidnud. Ettevõtetega kõrvuti olevatel korteriomanikel – ja ka vastupidi – on sellest loost ilmselt üht-teist kõrva taha panna.

Kaheksakümnendates eluaastates Vambola (nimi kodaniku palvel muudetud) elab Põlvas 36 korteriga renoveeritud kortermajas, milles tegutseb kolm ettevõtet: mitut korterit omav kohtutäituri büroo, projekteerimisbüroo ja arvutifirma. Tema väikest perekonda puudutab eelkõige viimase olemasolu, sest ära tuleb mahtuda ühte trepikotta – ja ka jagada samu parkimiskohti.

„Meil on siin see arvutiremondi töökoda. Selles käivad kliendid päevast päeva, kui on tööaeg. Meil siin viimase trepikoja juures on viis parkimiskohta lähedal. Talvel on lumine ja libe, mina teen platsi puhtaks ja libedustõrje ära, et kui liikumispuudega naine sõidab võimlemistrennist või ujumast tagasi, siis saab lähedale parkida. Kell 10 sõidab välja – ja kui tagasi tuleb, on kõik kohad kinni, ära võetud. Ja pane siis auto kaugemale, kus ei ole teisi ees niimoodi. Eriti jama just libedaga,” kirjeldas Vambola olukorda.

Eakas mees taotles korteriühistult parkimiskorra muutmist – selliselt, et korterite omanikel oleks õigus parkida majale lähemale. Korteriühistu koosolekul aga tema palve toetust ei leidnud – öeldi, et ka ettevõtete klientidel on õigus parkida maja lähedale.

„Nii ongi, et arvutiremontija tuleb ja pargib siia, omanik paneb auto trepi ette, töömees paneb – siis tuleb klient ja vaatab ka, et hea koht on parkimiseks ära puhastatud. Ja ei ole korteriomanikul määnestki õigust,” oli seeniorkodanik nukker.

„Võiks märgistada ära, et kus on kliendid – meil parklas veel ruumi on. Aga kõik panevad lähedale, noored ka, vanu ei austa. Esimesse sektsiooni käivad kohtutäituri ja projekteerimisbüroo kliendid, neljandas on see arvutiremont. Ei ole ühtegi märki, igaüks tuleb, paneb oma auto niimoodi, ja võistlus käib,” jätkas ta.

Vaja on 100% häältest?
Kodaniku arvates võiks olla parkimine reguleeritud selliselt, et korteriomanikel on eelisõigus. Mehe sõnul öeldud talle, et selleks oleks vaja kõigi 36 korteriomaniku nõusolekut. Tema on aga veendunud, et firmad korralduse muutmisega ei nõustuks.

Vambola kurjustab, et korteriühistu on nagu riik riigis, korteriomanike muresid ei kuulata ja tema tunneb end nagu üürnik, mitte korteriomanik. Mitmel pool naabruses on muudetud parkimiskorraldust majaelanikke eelistavaks, kuid oma korteriühistust pole ta toetust leidnud.

Eakas mees ujutab LõunaLehe postkasti üle pöördumistega, mis ta sel teemal on teinud – muu hulgas on ta isegi suhelnud õigusabibürooga. Lisaks esitab ta väljavõtteid koosolekutel kõlanust.

„Asutuse omanikud on huvitatud, et nende klientidel oleks mugav parkida, ja otsustati nii, et seda nõuet ei ole võimalik täita, ja otsustati nii, et asutuse klientidel on õigus minu korteri akna alla parkida ning eakas ja liikumispuudega peab parkima, kus on vaba koht. Meie maja elanikul ei ole autode parkimisel eelist,” kordab ta ühes kirjas oma mõtet.

Õigusabibüroolt sai Vambola järgneva vastuse: „Parkimise osas märgiks seda, et majaesine tee kuulub linnale. Seega mingit eelist kellelegi kehtestada ei saa. Kui see maa kuulub KÜ-le, siis lahendatakse see, nagu Teile on ka selgitatud, KÜ liikmete kokkuleppega. Kõik küsimused, mis puudutavad KÜ liikmeid, lahendatakse üldkoosolekul. Antud juhul ei ole üldkoosolek midagi valesti teinud, mis annaks aluse pöörduda üldkoosoleku otsuste tühistamiseks kohtusse.”

Korteriühistu juhatuse koosolekul andis majahaldur Rene Kintsiraud teada, et korteriühistu parkla kuulub kaasomandisse, mida saavad kõik kasutada võrdsetel alustel. Korteriomanik on avaldanud soovi, et võiks reguleerida, et omanikud võivad parkida majale lähemale ja korteri kasutajad (üürilised, külalised vms) kaugemale. Haldusjuht andis vastuse, et selline reguleerimine ei ole seaduse alusel ja nii reguleerida ei tohi, sest maja ette ei suuda tagada 36 kohta ehk kõigile võrdsetel alustel. Ka ei saa reguleerida parkimist vanuse vms tingimuse alusel.

Ettepaneku peale märgistada igale korterile üks parkimiskoht ütles haldusjuht, et märgistada saab, kui korteriomanikud on nõus, aga see kehtib ainult neile, kes nõus on. Need, kes nõusolekut ei anna, ei ole kohustatud ka kuidagi sellist kokkulepet täitma. Üldkoosoleku protokollis esitati lahendus, et kõigi 36 korteri kõik omanikud lepivad notaris skeemi peal kokku parkimiskorra, millist ala parklast milline korter auto parkimiseks kasutab – selline notariaalne kokkulepe on ainus püsiv kokkuleppe.

Koosolekul otsustati võtta haldusjuhi ülevaade teadmiseks ja jätkata parkimist samadel alustel ning üldkoosolekul parkimiskorra kehtestamist teemaks mitte võtta.

Avalik küsimus kandidaadile
Vambola pole tänini jonni jätnud. Muu hulgas lõi tema hinges okas torkima, kui ta sai teada, et tema parkimisidee maha teinud Rene Kintsiraud on valimistel valimisliidu Võit esinumber ning selle liidu väärtusteks on väärikus, õiglus ja innovatiivsus. Kodanik pöördus selleteemalise küsimusega (anonüümselt) põlvalaste sotsiaalmeediagrupis otse Kintsiraua poole.

„Valimisliidu esinumber Rene Kintsiraud tegeleb korteriühistute nõustamisega. Miks ei võiks Kinnistuhalduse OÜ majade õuealadel parkimist reguleerida nii, nagu näiteks on korraldatud see Põlvas Mäe 13, Piiri 19? On paigaldatud sissesõidukeelu märk. Parkimine teistele on lubatud korteriühistu loal. Piiri 7 on märk „Parkimine korteriühistu liikmetele”,” uuris ta avalikult.

„Korteriühistus teevad otsuseid korteriomanikud üldkoosolekul. Koosolekute vahelisel ajal juhib korteriühistu tööd juhatus. Juhatusel võib olla nõustajaid (näiteks lepinguline haldusettevõte), kes aitavad üldkoosoleku otsuseid täide viia. Juhatus tegutseb üldkoosolekult saadud juhiste/otsuste järgi. Teie viidatud küsimus on korteriühistu siseasi ja on üldkoosoleku pädevuses otsustada,” vastas Kintsiraud.

„Tõsi, nii Mäe 13, Piiri 19 kui ka nii mõnegi teise KÜ üldkoosolekud on andnud juhatusele volitused reguleerida ära kinnistule sissesõidud ja/või parkimine. Selleks tehakse ka tavaliselt rahalisi kulutusi (vastav märgis, paigaldus, teavitused jms). Olen eelnimetatud ühistuid nõustanud nendes küsimustes ja koostöös heade kolleegidega AS TREV-2st ja vastava valdkonna õigusteadlastega oleme jõudnud lahendusele, et just sellised märgid ja sõnastused töötavad ilmselt soovitud tulemuste osas parimalt,” jätkas haldurist kandidaat.

Edasi tõdes Kintsiraud, et anonüümne küsimuse esitaja püüab selgelt „sae käima tõmmata” ja teda negatiivses valguses näidata.

„Pöördu enda korteriühistu üldkoosoleku poole selle küsimusega. Kui üldkoosolek seda teemat ei toeta, siis nii ongi ja sellega tuleb leppida. Kortermaja pole eramaja. Ka reguleerimata liikluskorraldus on üks täiesti toimiv liikluskorraldus ühistu territooriumil. Ja mis on veel oluline, mis tihti unustatakse – ühistus on veel palju liikmeid ja üldkoosolek ei pruugi isegi teemat päevakorda võtta, kui see teisi omanike üldse ei kõneta,” lisas ta.

***
Haldur: parkimiskorra muutmiseks on vaja kõigi nõusolekut

Kommenteerib Aasa 5 majahaldur Rene Kintsiraud:
Korteriomand koosneb eriomandist (korter) ja mõttelisest osast kaasomandile (kelder, trepikoda, parkla). Parklad on üldiselt enamikus nõukaaegsetes majades kaasomandis ehk kõigi kasutada. Ka Aasa 5 kortermajas. Korteriomandi ja korteriühistu seadus sätestab, et korteriomanikud võivad kokku leppida kaasomandi (antud juhul parkla) kasutamise korra. Selline kasutuskord kantakse kinnistusraamatusse. See tähendab, et see peab olema notariaalselt tõestatud ja kinnistusraamatusse kantud. Vastasel juhul ei ole see siduv kokkulepe ka tulevastele korteriomanikele. Üldkoosoleku otsus selleks ei ole piisav, see nõuab kõigi omanike otsus. Notar ei tee seda muutmiskannet vastupidises olukorras ehk korda pole võimalik (piirata kaasomandi kasutust) teha ilma 100% nõusolekuta. Praktikas on maju, kes määravad parkimiskohti ka niisama. Aga see kokkulepe ei ole siduv ja ajas kestev.

See on ka põhjus, miks kõik uusarendused jms teevad ära parkimiskoha jagamised üsna alguses, kui kõik korterid kuuluvad veel ühele arendajale.

Seadus ei erista selles küsimuses, kas omanik on füüsiline isik või juriidiline isik. Juriidilisel isikul ehk samuti korteriomanikul on täpselt samad õigused nagu füüsilisel isikul. Tema kliendid on korteri külastajad. Nii nagu peab korteriomanik taluma mõistlikus mahus äriühingu tegevust korterelamus, peab ka äriühing taluma mõistlikus mahus näiteks naaberkorterist tulevaid rõõmukilkeid või supi keetmise lõhna trepikojas.

Ilmselt jätab ka härra rääkimata, et antud küsimus on veebruaris üldkoosolekul juba käinud. Eraldi punktina. Täpselt nii, nagu ta soovis. Tundub, et tegu on taas klassikalise olukorraga, kus puudub mõistmine, et tegu ei ole eramajaga, vaid majaga, kus on 36 korterite ja kõigil neil on ootused ja lootused. Väljavõte näitab selgelt, et tugev enamus ei soovi olemasoleva olukorra muutust. Puudub praktiline vajadus selleks.

Väljavõte 11.02.2025 üldkoosoleku protokollist (kohal 23 korterit):
„Korteriomanik esitas juhatusele e-kirja teel avalduse parkimiskorra osas. Esitas ka paberkandjal selle üldkoosolekul. Küll aga üldkoosolekul vastati, et parkimiskorra reguleerimine ei ole juhatuse teha, seega anti korteriomanikule sõna üldkoosolekul. Üldkoosolek on see organ, kes saab otsustada, et kas asutakse parkimiskorda kehtestama või mitte. Korteriomaniku avaldusega saab vajadusel tutvuda, saab küsida seda haldusjuhi käest ja saab digitaalselt selle saata.

Korteriomanik soovis lühidalt öeldes, et oleks määratud kindlad kohad ja et tema koht oleks kohe ukse sissepääsu kõrval ja keegi seda ei saaks ära võtta. Samuti võiks olla kehtestatud reegel, et maja poole ei tohi keegi parkida, kes pole omanik. Tõi näiteid, et see on võimalik nii korraldada. Pöördumine ise on pikk. Sõna sai korteriomanik viis minutit, et kogu temaatikat üldkoosolekule seletada. Koosoleku juhataja vastas, et üldkoosoleku pädevuses on parkimiskorra kehtestamine. Selleks tuleb lasta koostada vastav parkimiskord. Usun, et teenusena suurusjärk 600–1000 € kulu. Siis see kord esitatakse kõigile korteriomanikele ja see tuleb notariaalselt kõigi 36 korteriomaniku poolt kinnitada. Arutelu oli liikmete vahel 10 minutit ja siis asuti otsustama.

Otsus: juhatusele anda volitused, et asuda korraldama korteriühistule parkimiskorra kehtestamist põhimõttel, et igale korterile saaks notariaalselt kinnitatult üks kindel parkimiskoht. Poolt 2. Otsust ei võetud vastu.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 16/10/2025 09:37:58