Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta: võimulepürgijate kriminaalseid minevikuseiku
Vähemalt 40 Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste volikogudesse pürgijat on minevikus seisnud kohtu ees süüdistatuna kriminaalkuriteos – ja selle eest ka süüdi mõistetud. Karistused võivad olla kantud, järeldused tehtud ja seaduskuulekaks hakatud – aga kuriteod kuhugi ei kao.
Õhtulehe andmetöötlusspetsialist võttis ette kogu Eesti valimiskandidaatide nimekirjad, kohturegistri ja ka mitmed arhiivid ning otsis, millised kandidaadid on elu jooksul saanud kohtulikult kriminaalkorras karistada. Võrumaal leidus kriminaalset mineviku jälgi 478 kandidaadist 24-l, Valgamaal 319 kandidaadist üheksal ja Põlvamaal 331 kandidaadist seitsmel. Mitte üheski omavalitsuses pole kõik kandidaadid kristallpuhta minevikuga.
Väärib märkimist, et karistuse kandmine ja selle kehtivus on erinevad asjad. Väiksemate kuritegude (mille karistuseks on trahv, tingimisi vangistus katseajaga või üldkasulik töö) puhul kehtib karistus kolm aastat pärast karistuse kandmist, reaalse vangistuse korral kauem (näiteks viieaastase vangistuse järel kehtib karistus veel viis aastat). Kehtivaid karistusi võetakse arvesse, kui kodanik satub kohtu ette uue pahateoga. Ent kui ka karistus on kehtivuse lõpetanud, ei kao kuriteod kuhugi ära ja kindlasti on valijatel õigus teada, milline on kandidaatide minevik.
Võtame luubi alla mõnede kandidaatide silmatorkavamad kuriteod, igast maakonnast põhjalikumalt kahe vallavolinikuks pürgija omad.
Alar Nääme, Valga vald
Harju maakohus tunnistas 2016. aasta juunis Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme (41) süüdi seoses isikliku valimiskampaania kulude tasumisega Tallinna linna poolt.
Kohus leidis, et Tallinna Kesklinna valitsuse poolt Valga kultuuri- ja huvialakeskuses 18. jaanuaril ja 13. veebruaril 2015 korraldatud kontserdid olid valimisüritused.
„Hoolimata sellest, et nimetatud kontsertidel ei tehtud otsest valimispropagandat, viitas kontsertide ajastatus ja korraldamise viis soovile tutvustada Alar Näämet ja teha talle kui kandidaadile valimisreklaami. Ühel kontserdil jagati ka valimisatribuutikat. Kuna kontserdid korraldati Nääme, mitte Tallinna Kesklinna valitsuse huvides, oleks pidanud kõik kontsertidega seotud kulud kandma kas Alar Nääme ise või erakond, mille nimekirjas ta kandideeris,” teatas kohus.
Kohus hindas Alar Nääme süü keskmiseks: Nääme pani teo toime kavatsetult, omastatud vara väärtus on umbes 2800 eurot ja Nääme oli varem kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasjas ei tuvastanud.
Tegemist oli Eesti kohtupraktikas esmakordse süüdimõistmisega sellise teo eest. Nääme, kes ise leidis, et pole midagi kriminaalset teinud, vaidlustas otsuse, ent riigikohus ei võtnud seda menetlusse ja 2017. aasta algul pidi mees ametist lahkuma.
Allain Karuse, Valga vald
Kohtu all oli nii Allain Karuse (60) füüsilise isikuna kui ka talle kuuluv firma juriidilise isikuna. Mõlemat süüdistati suures koguses ebaseaduslikus vedelkütusega kauplemises. Süüdistuse kohaselt toimus 2021. aasta teises pooles kokku 645 ebaseaduslikku diislikütusega kauplemist ja omanikku vahetas ligi 46 000 liitrit kütust. Firma ostis suure koguse kütust ja müüs seda nii oma töötajatele kui võõrastele. Ebaseaduslikust kütusemüügist saadi sularaha, mis firma raamatupidamisest läbi ei käinud, ja seeläbi sai vähendada äriühingu maksukoormust.
Lisaks sellele mõisteti Karuse süüdi häälte ostmises 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajal. Häälte ostmine käis kahel juhul sama ebaseaduslikult käideldud kütuse eest – Karuse andis ühel juhul 10, teisel juhul 15 liitrit tasuta kütust ning vastutasuna ootas enda või oma tütre poolt hääletamist.
Kolmanda valija ostis ta ära 20 euro sularaha eest ning seitse valijat 70-eurose restoraniarve tasumise eest. Karusele mõisteti 2023. aastal 12 450 euro suurune rahaline karistus.
Karuse ei nõustunud lõpuni häälteostu süüdistusega, kuid pidas mõistlikuks minna süüdistajaga kokkuleppele.
Aleksander Sven Esse, Setomaa vald
Varem Ants Mangluse nime kandnud Esse (56) töötas riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktorina. Ta nõustus süüdistuse kohaselt 60 000 Eesti krooni suuruse altkäemaksu vastuvõtmisega ühelt ettevõtjalt selle eest, et lubas anda kooskõlastused Otepää valla ja looduskaitseala territooriumile ehitatava hotelli detailplaneeringule. Sellest lubatud summast jõudis Esse kätte 10 000 krooni.
Samuti nõustus Esse ühe miljoni krooni suuruse altkäemaksu vastuvõtmisega samalt ettevõtjalt, osalemaks kuriteoskeemis, kus fiktiivses ostu-müügilepingus hinnatakse Valga maakonnas Otepää vallas looduskaitsealal asuv kinnistu turuhinnast kallimaks ning Manglus teeks seejärel oma ametiseisundit kasutades ettepaneku riigi ostueesõiguse kasutamiseks, s.o soetada kinnistu riigile tegelikkusele mittevastava hinnaga.
Lisaks sellele võltsis ta hulga dokumente ja kasutas neid. Samuti aitas kaasa võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramisele.
Vangistusest pääses Manglus pärast süüdimõistmist 22. detsembril 2006. Tartu maakohus kinnitas Mangluse ja prokuröri vahel saavutatud kokkuleppemenetluse ning mõistis Manglusele karistuseks kolm aastat ja kolm kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga korduva suures ulatuses altkäemaksude võtmise, dokumentide võltsimise ja nende kasutamise ning omastamisele kaasaaitamise eest. Eeluurimise ajal arestimajas oldud kaks kuud ja 12 päeva luges kohus karistuse osaks ehk šokivangistuseks.
„Süüdi ma ei ole, ütleme, süüd ma ka ei ole tunnistanud,“ rääkis Manglus. „Ütleme, ma olen sõlminud kokkuleppemenetluse prokuröriga ja kohtu poolt on see kinnitatud. Kokkuleppemenetluse kohaselt olen omaks võtnud kõik paragrahvid, milles mind kahtlustati ja milles toimus ka uurimine.“
Manglus selgitas, et kokkuleppemenetluse sõlmimise ajal viibis ta ise arestimajas ja ta suurim soov oli sealt pääseda.
Rein Raudik, Võru linn
Raudik (44) oli koos kaheksa kaasosalisega kohtu all narkokuritegude eest. Raudik omandas amfetamiini kuuel korral 100 grammi kaupa ning ühel korral 300 grammi kaupa, kokku seega vähemalt 900 grammi. Narkootikumi hoidis ta kodus. Samuti omandas ta 24 ecstasy-tabletti. Raudik müüs amfetamiini ühele kaasosalisele edasi. Too tarvitas seda ise ja müüs edasi. Raudik sai 2012. aastal karistuseks kaks aastat ja üheksa kuud vangistust tingimisi 3,5-aastase katseajaga.
Andu Hanson, Põlva vald
Hanson (61) mõisteti 2012. aastal süüdi tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Talle mõisteti 451 euro suurune rahaline karistus.
2012. aastal avaldas LõunaLeht sel teemal loo „Vaarisa jahipüss tõi rahvaesindajale trahvi kaela, altkäemaksusüüdistus võeti tagasi”. Mehe sõnul rippus tal saunas loomasarve otsas kaunistusena vanavanaisa jahipüss.
Hanson on valitud Põlva valla aasta tegijaks ning olnud Eoste ja Valgesoo külavanem.
Reinar Ainson, Räpina vald
Ainson (33) mõisteti 2020. aastal süüdi avaliku korra raskes rikkumises.
Ühel 2019. aasta septembriööl tungis Ainson süüdistuse kohaselt Tartus ööklubi Maasikas ees kallale kaaskodanikule, tõukas teda kätega vastu ülakeha ja seejärel lõi kannatanut kahel korral rusikaga näopiirkonda, murdes ohvril ühe esihamba. „Samuti häiris Renar Ainson oma tegevusega ööklubi juures viibinud ja häirekeskusesse helistanud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet,” märgiti kohtuotsuses.
Mees tunnistas kaklust. Ta selgitas, et ohvriks langenud mees olla kellegi väitel rünnanud tema sõpra ja muu hulgas sai ta rüseluses ka ise viga. Seda ei pidanud ta aga hiljem oluliseks, nentides, et oli kakluses ise süüdi.
Ainsonile mõisteti kuus kuud vangistust tingimisi üheaastase katseajaga.
Veel kandidaatide kohtulikke karistusi
Heikki Kadaja, Otepää vald – dokumentide võltsimine.
Viktor Haljaste, Valga vald – omastamine.
Ermo Talvik, Võru vald – kehaline väärkohtlemine, vabaduse võtmine.
Kalev Pihu, Antsla vald – illegaalne lõhkeseadeliste ja lõhkemoona käitlemine.
Raigo Inno, Antsla vald – kehaline väärkohtlemine.
Sigrid Avald, Põlva vald – ettevaatamatusest sõiduki käitusnõuete rikkumine, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus.
Jüri Luik, Võru linn – altkäemaksu andmine, kelmus, raamatupidamiskohustuse rikkumine.
Kevin Helistvee, Võru linn – vargused, asja omavoliline kasutamine, joobes juhtimine.
Marti Rammul, Võru linn – grupiviisiline vargus, kallaletung, joobes juhtimine, karistusest kõrvalehoidmine.
Rando Belisaar (Võsujalg), Põlva vald – kelmused.
Ahti Treier, Võru vald – kehaline väärkohtlemine
Merlis Hirs, Võru vald – illegaalne alkoholivedu.
Martin Parts, Võru linn – avaliku korra raske rikkumine.
Rein Ots, Võru vald – omavoliline sissetung.
Margus Johanson, Räpina vald – ebaseaduslik raie.
Sven-Erik Reiter, Võru vald – arvutikelmus.
Mait Urbanik, Võru vald – metallivargus.
Tõnu Jürgenson, Otepää vald – elatusraha maksmisest kõrvalehoidumine.
Ene Solom, Valga vald – vägivald võimuesindaja vastu.
Indrek Jõgeva, Võru vald – kohtule valeandmete esitamine.
Viljar Kavant (Antsla), Ivo Tombak (Räpina), Martin Haga (Võru linn), Aivo Savik (Setomaa), Rene Tarend (Antsla), Rainis Puusepp (Antsla), Annela Telvik (Tõrva), Viktor Perlov (Valga), Ain Kala (Tõrva), Jaanus Järv (Kanepi), Jaak Juhkam (Võru vald), Veiko Vaher (Võru vald), Anti Orion (Rõuge), Andres Saaremaa (Rõuge) – joobes juhtimine.
Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 09/10/2025 09:04:38
Tagasi uudiste juurde