On jälle sügis ning puuküttega eramute ja korterite elanikud ootavad pikisilmi korstnapühkijat, keda tuleb mõnel puhul kuu või enam oodata, sest enamik soovijatest on korstna ja truupide pühkimise vajaduse justkui ootamatult avastanud.

Inimloomus on juba selline, et selle, mis parasjagu ei tundu oluline, lükkab enamik hilisemale ajale. Nii on see ka küttekollete hooldamisega, mis kevadeti jääb paljudel rahumeeli sügist ootama.

„Ahjud, pliidi ja korstna pühkisin ise septembri alguses,” sõnas Rein (nimi muudetud – toim) Antsla vallast. Ta on üks neist, kes pühib küttekolded ja korstna enamasti neli aastat järjest ise, sooja talve järel jätab pühkimise vahele, sest kütmist on vähem. Igal viiendal aastal kutsub kutsetunnistusega korstnapühkija, sest nii näeb ette tuleohutuse seadus.

12. aastat korstnapühkijana töötav Triin Rebane lausus, et kui elamine on kindlustatud, peab selle omanik kindlasti korralikult kindlustusseltsi akti läbi lugema. „Kui aktis on kirjas, et kutsetunnistusega korstnapühkija peab käima igal aastal, tasub nii ka toimida,” märkis ta.

Rein ei osanud kindlustuse kohta midagi öelda, küll märkis ta, et korstnapühkija käimise järel tunneb ta end kütmisel kindlalt, sest küttekolded on tahmast puhtad, nende seisukord on üle vaadatud ja temal vastav paber olemas.

Kes ise seda tööd ei tee, kutsub spetsialisti tihedamini. Nii teeb ka Aita Neemre Räpina vallast. Ta ütles, et lasi aastaid küttekolded ja korstna sügiseti pühkida, kuid juba mõnda aega tagasi läks üle kevadisele ajale. „Sügiseti on järjekorrad pikad, seetõttu olen viimased aastad kutsunud korstnapühkija aprillis, kui on soe, katus kuiv ja järjekord olematu,” rääkis Neemre. Tema juures käib kindel korstnapühkija üle aasta.

Praegu on kõigil korstnapühkijatel väga tihedad tööpäevad ja inimestel tuleb oodata heal juhul mõned nädalad, halvemal juhul kuu või enamgi.

Sügised on korstnapühkijatele tihe tööaeg
„August, september ja oktoober on kiired ajad, sest inimestel läheb suvel küttekollete hooldamine meelest või puhkavad sel ajal või on muu põhjus, miks suvel on kutseid harva,” kõneles korstnapühkija Heiti Pavlov, kellel selles ametis läheb 11. tööaasta.

Triin Rebane lisas, et ka novembris ja isegi detsembris kutsutakse korstnapühkija, kuid neil kuudel sõltub kutsumine ilmast.

Kui Pavlovi tööpiirkond hõlmab Põlva- ja Võrumaad, siis Tartus elav Rebane saab järjest rohkem pakkumisi Põlvamaalt ja isegi Võrumaalt. „Kaugeim koht, kus ma Võrumaal mullu käisin, oli Saru,” täpsustas ta ning lisas, et Valgamaa jääb talle juba liiga kaugeks.

Rebane märkis, et korstnapühkija kutsuvad ja teda ootavad need, kellel küttekolded korras. Need, kel mõni kolle katki, justkui kardavad kutsuda.

„Kui viimased ikkagi kutsuvad, küsivad kohe, et kas keelan kütmise ära või teen trahvi, tegelikult ei keela me kütmist ära ega tee trahvi, vaid nõustame, kuhu tõsisema remondivajadusega pöörduda. Pisiremonti võivad ka korstnapühkijad teha,” kõneles Rebane. Ta toonitas, et korstnapühkijatesse tuleks suhtuda kui abistajasse, keda mingil juhul ei tasu karta.

Haavapuu on korstna tohter
Pavlovi sõnul on aeganõudvam kohtades, kuhu korstnapühkija kutsutakse iga viie aasta tagant või siis on pikalt truupe pühkimas käinud tuttavad või on seda ise tehtud.

Pavlov saab inimesi aidata ka küttekollete kordategemisel: „Teen koostööd nelja spetsialistiga. Kahte pottseppa saan vajadusel kutsuda küttekoldeid parandama ja teisi korstnapitse tegema.”

Omaette probleem on vanade majade katusele saamisega, sest seal ei pruugi redelitki olla. Kuid korstnapühkijatel endal on tavaliselt üks redel kaasas.

„Kortermajades on 99 protsendi ulatuses kerge katusele saada, ka uutes eramutes ei ole sellega probleeme, sest need on kõigile nõuetele vastavalt ehitatud,” rääkis Rebane. Kuid mõnede vanade majade katusele saamine on raske, sest ehitajad on luugi villaga katnud, selgitas ta.

Rebane märkis, et korstnat saab pühkida ka katusele ronimata ehk siis terastrossi alt üles lükates, kuid sellisel viisil pühkides tuleb osa tahma tuppa ning korstna ots jääb kontrollimata.

Mis liiki puudega kütmine on kõige turvalisem? Mõlemad korstnapühkijad sõnasid, et korstna tohtriks on haavapuu, sest sellega küttes ei jää sodi korstna seintele. Vahetevahel tasuks ahju või pliiti nädala jagu haavapuudega kütta.

Tamme ja saart peavad korstnapühkijad valusaks puuks, sest nendega küttes võib küttekolde isegi katki kütta. Kasega kütmisel on mõistlik lisada ka teisi puuliike, nagu kuusk, mänd või lepp. Turvalisem on lepp, sest ei pillu sädemeid nagu kuusk ega tee koldele liiga.

Kui sageli tuleks korstnapühkija koju kutsuda? Rebane lausus, et see oleneb kütmise sagedusest. „Normaalse kütmise juures üle aasta, kui aga köetakse tihti, näiteks pliiti kaks korda päevas, on mõttekas igal aastal kutsuda.”

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 02/10/2025 08:46:10