Suvehetk Põlvamaal Mustjärve ääres, pärast järjekordset vihma.

Suvi oli vaid veidi normist jahedam ning sagedaste ja rohkete sadude tõttu üks sajusemaid. Päikesepaistet jagus normist vähem.

Klimaatiline suvi algas Eesti keskmisena 31. mail, mis on samal ajal paljuaastase keskmisega ja veidi enam kui kaks nädalat mullusest hiljem.

Klimaatiliseks suveks loetakse teatavasti perioodi, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületab püsivalt +13 °C.

Õhutemperatuur
Suve keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 16,3 °C (norm 16,4 °C).

Soojemaid suvesid on olnud 39 ja tänavusest jahedamaid 61 aastat. Sama soe on suvi olnud veel kolmel aastal (1944, 1946, 1960).

Suve keskmisena oli kõige soojem koht Pärnu 17,2 °C (norm 17,0 °C). Suve keskmisena oli kõige jahedam Ristna 15,8 °C (norm 16,1 °C). Suve maksimaalne õhutemperatuur oli 31,3 °C, mis mõõdeti Kundas 30. juulil. Suve minimaalseim õhutemperatuur mõõdeti Kuusikul 21. augustil, mil öine miinimum langes 3,0 °C-ni.

Troopilisi öid oli sel suvel juulis 1–3 ja augustis üksikutes kohtades vaid üks. Juunis troopilisi öid ei olnud.

Sel suvel registreeriti Eestis kaks kuumalainet. Esimese kuumalaine ajal, 16.−21. juulil, tõusis maksimaalne õhutemperatuur siin-seal kuni viiel päeval +27 °C-ni või kõrgemale. Paiguti esines ka teine kuumalaine, mis kestis kuni kaheksa päeva (24.−31. juuli).

Suvekuudest oli vaid juuli normist soojem, nii juuni kui ka august olid normist pisut jahedamad.

Kõige soojem kuu oli juuli – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 19,2 °C (norm 17,8 °C). Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Sama soe oli juuli nii 1925. kui ka 1973. aastal. Juuli esimesel poolel oli ülekaalus aastate keskmisest jahedam, teisel poolel aga soojem ilm. Kuu teisel poolel esines mõnel pool ka üks-kaks kuumalainet. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), s.o alates 1922. aastast soojuselt kuuendal kohal.

Kõige jahedam kuu oli juuni – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 14,0 °C (norm 14,8 °C). Alates 1922. aastast on juuni veel jahedam olnud 41 aastal. Viimati oli juuni sama jahe 1984. aastal. Juuni viimane kolmandik kujunes aastate keskmisest tunduvalt jahedamaks – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 14,0 °C (norm 15,5 °C). Alates 1922. aastast on juuni viimane dekaad veel jahedam olnud 17 aastal. Sama jahe oli juuni viimane dekaad ka 1952. aastal.

Augusti esimestel päevadel oli ülekaalus normist soojem, edaspidi aga jahedam ilm. Eesti keskmine õhutemperatuur augustis oli 15,8 °C (norm 16,7 °C). Eriliselt jahedaks kujunes augusti viimane kolmandik. Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati siis 13,2 °C (norm 15,7 °C). Alates 1922. aastast on augusti viimane kolmandik olnud veel jahedam vaid 11 aastal. Viimati oli augusti viimane dekaad pea sama jahe 1998. aastal (13,3 °C).

Sademed
Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 299 mm, norm on 218 mm (137% normist). Arvestatuna 1922. aastast on tänavune suvi sademete rohkuselt seitsmendal kohal.

Kõige sajusem koht suve keskmisena oli Narva 456 mm. Suve kõige kuivem koht oli Ruhnu 180 mm (norm 195 mm ehk 93% normist).

Päevi, mil sadas 0,1 mm ja enam, oli Ruhnus 41 ehk sademeid oli veidi vähem, kui pooltel päevadel. Kõige enam oli selliseid päevi Toomal, 61 päeva ehk enam, kui pooled suvised päevad olid vähemate või enamate sademetega.

Päevi, mil sadas 1 mm ja enam, oli kõige vähem Ruhnus 27 ning Narvas kõige enam 48 päeva.

Kõik kolm suvekuud olid normist sajusemad. Sademeid jagus paikkonniti suvele iseloomulikult väga erinevalt – suve jooksul oli vaid üksikud päevad, mil seirejaamad ei registreerinud sadu. Sageli kaasnes äikese ja hoogvihmaga ka rahesadu. Sagedased ja väga intensiivsed vihmasajud põhjustasid mõnel pool ka lühiajalisi üleujutusi. Piirkondades, kus oli sademeid eriti rohkelt, jäid vee alla nii aia- kui põllumaad.

Kuigi juulis oli sademeid normist rohkem, oli see suvekuudest kõige kuivem. Eesti keskmine sajuhulk oli 90 mm ehk 134% normist (norm 67 mm). Alates 1922. aastast on juuli veel sajusem olnud 25 aastal.

Sademeid oli juulis siin-seal kuu sajunormist vähem, mõnel pool aga tuli sademeid enam kui kaks sajunormi. Paiguti sadas ööpäevaga enam kui pool kuu sajunormist.

Vilsandil tuli 16. juulil ööpäevaga vihmavett 46 mm, mis on 94% kuu sajunormist. Roomassaares sadas 30. juuli õhtupoolikul ligikaudu pooleteise tunniga 44 mm.

Mõnes seirejaamas oli juuli eriliselt sademeterohke – Lääne-Nigulas ja Vilsandil on juuli veel sajusem olnud vaid ühel aastal (vastavalt 2012 ja 2022). Lääne-Nigulas sadas 165 mm (norm 74 mm) ja Vilsandil mõõdeti sademeid 127 mm (norm 49 mm).

Kõige sajusem kuu oli juuni, mil Eesti keskmisena sadas 105 mm ehk 150% normist (norm 70 mm). Alates 1922. aastast on juuni veel sajusem olnud kuuel aastal. Sama sajune juuni oli ka 1981. aastal.

Juuni oli kõikjal väga sajune – pooltel seirejaamadel oli juuni pikas vaatlusreas esimese 10 kõige sajusema hulgas. Näiteks Jõhvis oli juunis sademeid 161 mm ehk 192% normist (norm 84 mm). Jõhvis on juuni veel sajusem olnud vaid aastal 2000, mil sademete summa oli 165 mm.

Sajusele juunile ja juulile järgnes sademeterohke august. Eesti keskmine sajuhulk oli 102 mm ehk 126% normist (norm 81 mm). Alates 1922. aastast on august veel sajusem olnud 25 aastal. Sama sademeterohke on august olnud nii 1925. kui ka 1986. aastal.

Eriti rohkelt sadas Narvas – kuu sajusumma oli 211 mm, sellest sadas ühe ööpäevaga 26. augustil 66 mm, 2. augustil aga 41 mm. Kui võtta kokku Narva ja Narva-Jõesuu seirejaamade sademete pikk andmerida, siis nii sajust augustit pole selles piirkonnas varem olnud. Eelmine rekordiliselt sajune august oli 1987. aastal (202 mm). Sajune olnud ka 2016. aasta august (201 mm).

Päikesepaiste
Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist (norm 809 tundi).
Alates 1961. aastast on veel vähem päikest paistnud üheksal aastal. Päikest paistis kõikidel suvekuudel küll normist vähem, kuid ilma päikeseta päevi oli siiski vaid üksikuid.

Kõige päikeselisem kuu oli juuli – Eesti keskmisena paistis päikest 259 tundi (norm 290 tundi). Alates 1961. aastast on juulis veel vähem päikest paistnud 21 aastal. Sama palju päikesepaistelisi tunde oli ka 1993. aastal.

Kõige vähem paistis päikest augustis – Eesti keskmisena oli 230 päikesepaistelist tundi (norm 243 tundi).

Juunis paistis päikest 235 tundi (norm 275 tundi). Alates 1961. aastast on veel vähem päikest paistnud seitsmel aastal.

Kõige rohkem päikest nähti suve jooksul Roomassaares (871 tundi). Kõige vähem päikesepaistet oli aga Tartu-Tõraveres (609 tundi).

Tuul, trombid ja tormid
Kõige tugevam tuuleiil registreeriti Vaindlool 4. juulil (30,0 m/s).

Jaanipäeva, 24. juuni õhtupoolikul esines trombe nii Viljandimaal Maru küla lähistel kui ka Tartumaal Melliste ja Kannu külas. Õhukeerised murdsid puid ja tekitasid kahju metsades ning tuuseldasid ka põldudel.

Augustis märgati arvukalt vesipükse. Augusti esimesel kolmandikul esines vesipükse Häädemeeste, Haapsalu, Hiiumaa ja Saarema lähistel. Augusti viimasel kolmandikul täheldati vesipükse ka Toilas, Narva-Jõesuus, Peipsil ning Hiiumaa, Kihnu ja Naissaare lähistel.

Juuli algul, 3.-4. juulil, kaasnesid üle Eesti liikunud tormiga tugevamad tuuleiilid, äike ning siin-seal ka tugev sadu. Tormituuled räsisid nii Lõuna-Eestit kui põhjarannikut – torm murdis hulgaliselt puid, lennutas katuseid ja tugevatest sadudest tekkisid mõnel pool lühiajalised üleujutused.

Teine suurem äikesetorm jõudis Lõuna-Eestisse 11. juuli õhtupoolikul ning liikus sealt edasi loode suunas. Maksimaalseks tuule kiiruseks 11. juulil registreeriti Valga meteoroloogiajaamas 24,2 m/s. Enam kui 20 m/s iile mõõdeti Osmussaare ja Kõrgessaare rannikujaamades. Mujal jäi tuule maksimaalne kiirus alla 20 m/s. Selle äikesetormi ajal märgiti siin-seal Valga- ja Võrumaal ka rahesadu ning raheterade läbimõõt oli 2−6 cm.

Äike ja rahe
Eesti territooriumil oli detektori järgi äikesepäevi juunis 11, juulis 22 ja augustis 19.

Juunis oli pilv-maa välke 359 – nii vähe pilv-maa välke ei ole viimase 20 aasta jooksul esinenud. Juunis registreeriti kõige enam pilv-maa välkusid 18. juunil (127). Juulis oli pilv-maa välke 21116, kõige enam registreeriti neid 12. juulil (6080). Augustis oli pilv-maa välke 4911, kõige enam registreeriti neid 4. augustil (1367).

Aeg-ajalt kaasnes äikese ja hoogvihmadega rahesadu. Valga- ja Võrumaal märgiti juulis siin-seal rahesadu ning raheterade läbimõõt oli 2–6 cm. Augustis märgiti mõnel pool Läänemaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal rahesadu, raheterade läbimõõt oli 2–4 cm.

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 18/09/2025 07:41:58