Foto: kaitseministeerium

Tallinna halduskohus rahuldas läinud neljapäeval 81 eraisiku, kahe äriühingu ja kahe keskkonnaorganisatsiooni kaebuse ning tühistas valitsuse otsused, millega otsustati Nursipalu harjutusvälja laiendada. Nursipalu kaitsjad rõõmustavad, aga riik läheb laiendamisega siiski edasi.

Tühistatud otsused pärinesid 20. oktoobrist 2023 ja 19. detsembrist 2024. Vaidlustatud otsused olid kohtu teatel antud relvaseaduse vastava paragrahvi alusel, mis võimaldab Vabariigi Valitsusel kaitseväe ja kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise otsustada vastutava ministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel, jättes kohaldamata planeerimisseaduse juhul, kui harjutusvälja rajamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse viivitus suurendaks ohtu riigikaitsele.

„Kohus ei kahtle, et Kagu-Eestis on suuremat harjutusvälja vaja ning et selle vajaduse on tekitanud muutunud julgeolekuolukord. Samas leidis kohus, et põhjendamatu oli valitsuse lähtekoht, et just planeerimisseaduse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele,” teatas halduskohus.

Kohtu hinnangul oli valitsusel piisavalt aega, et menetleda harjutusväljaku laiendamist selleks ettenähtud vormis ehk riigi eriplaneeringuna. Relvaseaduses ettenähtud kiirmenetlus oli kohtu hinnangul poliitilise valiku tulemus. Relvaseaduse menetlus tõi kaasa olukorra, kus asukohavalik tehti rutakalt, arvestades küll kaitseväe vajadusi, kuid jättes kaalumata harjutusvälja laiendamise mõju elukeskkonnale. Vajalikud uuringud, nagu näiteks mürauuring, tehti kohtu teatel alles peale laiendamise otsuse tegemist ning selle tulemusi seetõttu arvesse ei võetud. Kohtu hinnangul ei saa haldus- ja planeerimismenetluse olulisi põhimõtteid taandada pelgaks formaalsuseks, asjas tähtsust omav teave peab olema teada otsuse tegemisel, pole piisav see hiljem lihtsalt teadmiseks võtta.

Ühtlasi leidis kohus, et valitsus pole piisavalt tähelepanu pööranud harjutusvälja müraprobleemile. Kohtule esitatud tõendid näitasid, et harjutusvälja laienemisega mürahäiringud suurenevad oluliselt, puudutades suurt hulka inimesi. Kohtu arvates ei pea tähelepanu pöörama üksnes norme ületavale mürale, vaid ka sellest allapoole jääv müra võib pikemas perspektiivis tuua kaasa erinevaid terviseprobleeme. Kohtu arvates pole selle teemaga piisavalt tegeletud.

„Kohtuotsuse kohaselt tuleb valitsuses läbi viia korrektne riigi eriplaneeringu menetlus, koos erinevate alternatiivide sisulise kaalumisega. Kui Nursipalu harjutusvälja laiendamine osutub siiski ainuvõimalikuks, tuleb müraprobleemile rohkem tähelepanu pöörata,” teatas Tallinna halduskohtu nimel pressiesindaja Maria Joost.

Kohtuotsus on jõustumata, selle peale saab esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Ligi 70 000 eurot kohtukulusid
„See on see koht, kus isegi hõisata ei jõua. Esimese hooga jääd lihtsalt väga vaikseks. Suur töö on vilja kandnud, ei ole olnud asjata rabelemine,” teatas sotsiaalmeedias üks Nursipalu laiendamise vastu võitlevaid aktiviste Tiiu Ritari.

Ritari tõi lisaks välja, et kohus mõistis valitsuselt välja Nursipalu kaitsjate kohtukulud summas 68 329 eurot. Veel märkis ta, et kohtutoimikusse kogunes kahe aastaga 3000 lehekülge materjale.

Aktivist tõstis kohtuotsusest esile järgneva tõdemuse: „Alternatiivide kaalumisel pole arvesse võetud mõjualasse jäävate inimeste põhiõiguste riivet. Kuigi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on oma alternatiivide analüüsis arvesse võtnud harjutusvälja ala sisse jäävate erakinnistute arvu, ei ole aga mingit tähelepanu pööratud mõjupiirkonda jäävate inimeste õigustele. Põhjendamatu ja seadusevastane on alternatiivide analüüsis täielikult eirata harjutusvälja mõjupiirkonda jäävate inimeste seadusega tagatud õigusi, kuigi on ilmne, et harjutusvälja kasutusega kaasnevad kohalike elanike tervis ja heaolu otseselt kahjustavad olulised häiringud, eelkõige müra ja vibratsioon.”

Eriti kummaline on Nursipalu kaitsjate teatel see, et näiteks Soodla harjutusvälja laiendamisel oli kaugus asulatest (mis inimeste tervist ja heaolu otseselt mõjutab) asukoha alternatiivide hindamisel oluline kriteerium, ent Kagu-Eestisse kavandatava harjutusvälja puhul pole korralduse eelnõus ega korralduses endas kordagi põhjendatud, miks seda kriteeriumit alternatiivide analüüsi koostamisel pole arvesse võetud või miks näiteks looduskaitset tuleks eelistada inimeste õiguste kaitsele.

„Tänu teile, meie esindajad Jaanika Reilik-Bakhoff, Kelli Varov ja Henno Nurmsalu, tänu kõik meie eksperdid, kes kohtule eksperthinnangu andsite. Ja tänu inimesed, kes selle kohtutee julgesite ette võtta. Tänu teile, kes rahaliselt toetasite. Elagu tõde ja õigus!” hõiskas Tiiu Ritari.

„Elagu vapper, kodusid ja Eestit hoidev rahvas, kes on selles võitluses osalenud või meid rahaliselt toetanud!” teatas omalt poolt MTÜ Meie Nursipalu.

Minister: ma ei kavatse käed rüpes Vene kirsat oodata
Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas kohtuotsuse laekumise päeval Delfiga rääkides, et Nursipalu laiendamine on riigikaitse seisukohast vajalik ning valitsus kasutas laiendamise kiirendamiseks parlamendi antud õigust. Pevkur ütles, et ilmselt kaebab valitsus halduskohtu otsuse ka edasi.

„Seoses Nursipaluga. Kaitsevägi ja kaitseministeerium seisavad iga päev selle eest, et Eesti püsiks vabana. Muu hulgas, et needsamad inimesed, kes selle otsuse vaidlustasid, saaksid elada ja nautida vabadust. Ma ei kavatsegi käed rüpes istuda ja oodata, millal Vene kirsa Eestisse saabub, mistõttu praeguses olukorras pärast 2022. aastat on kaitsevõime ja kaitsevalmiduse arendamine absoluutne prioriteet. Selleks, et me saaksime Eesti vabadust kaitsta, peab meil olema hästi varustatud ja hästi väljaõpetatud sõdur koos meie liitlastega,” teatas Pevkur sotsiaalmeedias.

„Parlament muutis mõned aastad tagasi seadust, et oleks võimalik selliseid kiirmenetlusi läbi viia, kui oht on suur. Vabariigi Valitsus kasutas seda õigust, mida parlament seadusandjana oli andnud ja viis läbi kiirmenetluse. Nursipalu harjutusala on vaja nii Eesti kaitseväel kui ka meie liitlaste üksustel. Eks me loeme nüüd selle otsuse hoolega läbi ja teeme omad järeldused, aga minu esimene tunnetus on küll, et me kaebame selle otsuse edasi,” lisas ta.

Esmaspäeval riigikogu ees peetud Eesti 2025 strateegiakõnes oli kaitseministril sel teemal üht-teist lisada: „...Seetõttu on mul raske mõista kõiki neid, kes tulihingeliselt võitlevad harjutusalade või kaitsetööstuspargi vastu ja avavad šampanjad, kui kohtu hinnangul on riigikaitse arendamiseks aega küll. Kas me tõesti oleme juba unustanud selle, et 50 aastat olime ikke ja okupatsiooni küüsis, kus Eestist välja sisuliselt ei saanud ning isegi Saaremaale sõitmiseks vajasime eriluba ja meri oli vabaks seilamiseks suletud. Kus Raadi või Kiltsi lennuväljalt igapäevaselt õhkutõusnud Vene hävitajad panid tartlaste ja haapsallaste aknad klirisema, kus sealsamas Nursis tehti lõhkamisi rohkem kui Eesti kaitseväe tulevikuplaanides ettenähtud suurtükilaskmised mõned-kümned päevad aastas.”

Nursipalus käib tegevus edasi, muu hulgas on valminud Reedo linnak, osa teid ja sildu. Kaitseministeri teatel ei muutu Nursipalu harjutusväljaku laiendamisprotsessis midagi, seni kuni kohtuotsus pole jõustunud. Otsuse saab kuu aja jooksul vaidlustada ringkonnakohtus ja kui teise astme kohus on oma otsuse teinud, saavad mõlemad pooled selle veel vaidlustada riigikohtus – ehk esimese astme otsuse jõustumiseni võib veel pikalt aega minna.

Võimalik küll, et nursikad taotlevad kohtult kuni protsessi lõpuni tööde peatamiseks esialgset õiguskaitset.

Eesti Päevaleht märkis kohtuotsuse peale oma juhtkirjas järgmist: „Olgu tehtud vigadega ja ka õigete otsustega kuidas on, üks on selge: Nursipalu harjutusvälja laiendamine on Eesti riiklikes huvides ja kaitsevõime seisukohalt kriitiline. See tuleb ära teha. Ukrainas jätkuva sõjategevuse valguses on asjaga ka kiire.”

Riigikohus võttis äsja menetlusse MTÜ Meie Nursipalu kaebuse, millega MTÜ taotleb keskkonnaameti antud raielubade tühistamist lageraieteks Nursipalu harjutusvälja kõrval asuval maal. Kaebuse keskmes on Sõmerpalu lasteaia mürapuhvriks oleva metsa lageraiumine.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/09/2025 08:27:07