Võru muusikakooli teise kuni üheksanda klassi õppeaasta avaaktus 1. septembril, saali ees direktor Märt Metsla. Foto: Vidrik Võsoberg

Eile oli esimene õppepäev Võru muusikakoolis, kus kahel esimesel koolipäeval peeti aktusi. Muusikakoolis õpib ligi 350 last, neist 42 alustas õpinguid tänavu. Lisaks õppele saavad lapsed esineda nii kodumaakonnas kui ka Euroopas.

Esmaspäeval leidis muusikakoolis aset kaks aktust. Esimesena tulid majja õpilased teisest üheksanda klassini, teine aktus oli kooli esimese klassi õpilastele.

Teise päeva esimesele aktusele kogunesid huvi- ja vabaõppe õpilased, viimasele eelkooli õpilased ning lasteaedade ja põhikoolide 1. klassides käivad lapsed.

1956. aastast tegutsevas Võru muusikoolis alustab tänavu õpingut 42 uut õpilast, mullu oli neid 30. Kokku õpib koolis ligi 350 õpilast. Erialatundide kõrval laulavad lapsed kooris ja mängivad orkestrites. Koosseisudes esinemised on õpilasi viinud ja viivad edaspidigi esinema teistesse riikidesse.

Uute õpilaste vastuvõttu alustati aprillis, juuni alguses olid katsed, mille läbimisel jäi sõelale 42 soovijat, kes said tasemeõppesse. Kes sinna ei pääsenud, neile pakuti huviõppe võimalust.

Kooli õppejuht Maire Nirk ütles, et koolis saavad õpilased eriala õppimise kõrval koorides laulda ja orkestrites mängida. „Meie õpilased laulavad nii lastekooris Ritsik kui ka noortekooris ja mängivad keelpilli- ja sümfooniaorkestris,” tutvustas ta.

Üle poolesaja õpilase õpib kahte pilli ning on neidki, kes õpivad ühte pilli ja laulmist. Kokku saab koolis õppida 19 erinevat pilli.

Kooli üks viiuliõpetajatest Marge Lille märkis, et pillidest on õpilaste seas kõige populaarsemad viiul ja klaver. „Viiuli heli läbistab inimest, puudutades sellega igaüht,” sõnas Lille ja lisas, et koolis on keelpillide mängijatest viis gruppi, kes koos harjutavad.

Nirk märkis, et muusikakooli väikesed viiuldajad esinevad tänavu vanavanemate päeval. Tänavu võeti viiuliõppesse 11 uut soovijat, nende seas on ka lasteaialapsi. Õpetajad sõnasid, et mida varem õpilased viiulimänguga alustavad, seda lihtsam neil hiljem on.

Kaks aastat tagasi käisid muusikakooli õpetajad toona neljast linna lasteaiast kolmes viiuliringi juhendamas. Nüüdseks on see projekt läbi, kuid mõnigi laps sai sealt huvi kaasa. Läinud aastal käidi ühes lasteaias lõõtsamängu tutvustamas.

Klaveri populaarsus tuleneb sellestki, et see pill on igas vähegi kultuuriga seotud majas, lasteaedadest rahvamajade saalideni.

Tänavu alustab koolis tööd uus klaverisaatja ehk kontsertmeister Nariman Amiraslan.

Taas alustab kuue-seitsme-aastaste rühm, mille liikmed saavad algteadmisi ja õpivad mängimist kolmel erineval pillil.

Üheksa last, neljast kuue aastani, käib kaks korda nädalas koolis laulutunnis.

Reisid Viinist Hispaaniani
Kooli sümfooniaorkester käis juulikuus Viinis. Seda kontserdireisi meenutatakse veel mõnda aega uhkusega, sest iga muusikainimese üheks unistuseks on kordki Viini saada. Ja kui veel saab Viini Muusikaühingu kuldsesse saali, on unistuste täitumine ootused ületanud. Enamik inimestest näeb kuldset saali 1. jaanuaril, kui sealt kantakse üle Viini Filharmoonikute uusaastakontserti.

„Kooli sümfooniaorkester esines Viini neljas kontserdimajas, üks neist oli kuldne saal. Andsime neli kontserti ja viies esinemine oli konkurss, kus saime oma kategoorias kulddiplomi,” meenutas Lille üht olulisemat esinemist.

Muusikakooli sümfooniaorkester on 40-liikmeline, enamik on õpilased, kuid orkestris mängivad ka mõned vilistlased ja õpetajad.

Tuleva aasta alguses ootab enam kui 30 õpilast ees reis Cuenca linna Hispaaniasse. Linn asub Madridi (180 km) ja Valencia (206 km) vahel. Cuencast on pärit kooli vaskpillide õpetaja Jose Antonio Page Ramirez.

Kooli lastekoor Ritsik ja puhkpillimängijad annavad Cuencas mitu kontserti, millega ühtlasi lõpetatakse projekt „Tutvustame Hispaania muusikat“ ja tänatakse koostööpartnereid Hispaaniast.

Keelpillimängijatel on koostööprojekt Soome keskosas asuva Iisalmi muusikakooli ning Islandi pealinna Reykjaviki muusikakooliga. Sel sügisel võetakse külalised vastu ja antakse kontserte Võrus. Iisalmis on Võru lapsed juba koos Soome ja Islandi lastega esinenud, tuleval kevadel ootab ees ühine esinemine Reykjavikis.

Nii Nirk kui ka Lille peavad oluliseks õpilaste esinemisi kodulinnas, millest üks populaarseim on jõulukontsert, selle ajal on Kandle saal kuulajatest sõna otseses mõttes pilgeni täis.

Populaarsed on kontserdid muusikakooli saalis. Kui maja lifti saaks, oleks saali pääsemine raskete pillidega esinejatel ja ratastoolis kuulajatel palju lihtsam.

Muusikakooli kaudu maailma ja tagasi
Nirk märkis, et igal aastal jätkavad umbes pooled lõpetajad õpinguid Võru muusikakoolis ja kaks-kolm lõpetajat lähevad muusikat edasi õppima. Mõnedki on hiljem kooli õpetajana naasnud, üks neist kandideeris direktoriks ja võitis konkursi.

Kooli praegune direktor Märt Metsla õppis siin omal ajal trompetit, lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, täiendas ennast Saksamaal ning juhib ülemöödunud sügisest kodulinna muusikakooli.

Kooli õpetajatest abielupaari Mirja ja Jaan Randvere kõik neli last on muusikakooli lõpetanud ning nende üks tütar Johanna õpetab koolis tšellot, teine, Maaren Vihermäe, mängib ERSOs viiulit, vanem poeg Johan Randvere on silmapaistev pianist. Noorem poeg Paul Peeter Randvere sai konkursil „Parim noor instrumentalist“ vabariigi parima trompetimängija tiitli.

Võrumaal juba dirigendinagi tuntud Kaari Kattai õppis muusikakoolis nii viiulit kui ka klaverit, praegu õpetab ta samas laulmist ja klaverit.

Põhjanaabrite Lahti linna sümfooniaorkestris mängiv Kaspar-Oskar Kramp õppis Võrus trombooni, jätkas Tallinna muusikakeskkoolis ja lõpetas Hannoveri ülikooli Saksamaal.

Võrus õppinud Kaia Voitka mängib samuti Soomes: viiulit Lapi kammerorkestris.

Marge Lille: iga lapse maailm on unikaalne
Viiuliõpetaja Marge Lille alustas Võru muusikakoolis tööd 2005. aastal. Enne seda töötas ta kuus aastat Tallinna muusikakoolis, praeguse nimega Tallinna Muusika- ja Balletikool ehk MUBA ning õppis samal ajal magistriõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA).

Soov viiulimängule pühenduda tekkis tal alles 15-aastaselt ning õpetajatööle sobivuse tundis ära EMTAs õppides, kui pedagoogilise praktika ajal puutus kokku reaalse õpetajatööga.

„Mind võlusid lapsed, kes igaüks on unikaalse maailmaga. Teine asi, mis vaimustas, oli teadvustamine, et kuidas täiskasvanuna saan iga lapse kujunemist mõjutada nii pillimängus kui ka teda kui isiksust. Lapsed tulevad ju oma murede ja rõõmudega ning soovivad seda kõike jagada. Nende ärakuulamine, lohutamine ja julgustamine on õpetajaametisse sisse kodeeritud,” meenutas ta.

Viiuliõpetaja sõnul on individuaaltunnid muusikakoolis üks ühele kvaliteetaeg: „Kohtun seitsme õppeaasta jooksul iga õpilasega 490 individuaaltundi, tunnen aukartust ja mõistan, kui vastutusrikas on õpetaja olla.”

Ta märkis, et on põnev leida ligipääsu teisele inimesele ja aidata tal kujuneda.

„Minu lemmikhetk on alati see, kui teeme lapsega esimesed poognatõmbed viiulikeeltel. Lapse vaimustusest suured silmad ja eriline näoilme on hindamatu kingitus ja inspiratsiooniallikas. Iga õpetaja unistus on luua keskkond, kus saaks aina uuesti ja uuesti vaimustuda, sest siis on õppimine lihtne ning armastus muusika ja pillimängu vastu süvenevad,” rääkis õpetaja.

Viiulimäng on läbi aegade olnud populaarne ning aastatega on lisandunud uusi noote ja tehnilisi vahendeid, tänu millele on õpe läinud mängulisemaks, andnud enam eduelamusi ja rõõmu muusikast. Lille kinnitas, et koolis on palju koos musitseerimist ja see on lastele motiveeriv.

Mõlemad õpetajad soovivad, et elu Võru muusikakoolis jätkuks sama lasterohkelt ja rõõmsalt koostöös pühendunud õpetajatega.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/09/2025 12:09:02