Lõunaeesti keelte petitsiooni üleandmine aprillis riigikogus, vasakul setode esindaja Rainer Rahasepp, paremal riigikogu esimees Lauri Hussar, taamal võrukeste esindaja Rainer Kuuba. Foto: LLi arhiiv /  Inga Raitar

„Tartu, võru, mulgi ja seto keel on hävimisohus ja et anda keelele elujõulisust, selleks peab riik toetama lõunaeesti piirkonnakeelt. Keeleseaduses peab olema ära märgitud, et see on keel ja mitte mingisugune murre,” kurvastab Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanemat Rainer Rahaseppa äsjane riikliku taseme otsus, mis ehk siiski pole lõplik. Nimelt lükkas riik tagasi setode, võrokeste ja keeleteadlaste ettepaneku lisada lõunaeesti piirkonnakeel keeleseaduse muutmise eelnõusse.

Seto Kongressi Vanemate Kogu ja Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu kogusid kevadel üle tuhande allkirja petitsioonile, et lisada seto, võro, mulgi ja tartu keel keeleseadusesse lõunaeesti põlise piirkonnakeelena. Aprillis andsid lõunaeesti piirkonnakeele nelja haru esindajad Rainer Kuuba (võro), Rainer Rahasepp (seto), Sulev Iva (tartu) ja Kalle Vister (mulgi) Toompeal riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle petitsiooni lõunaeesti põliskeele seaduslikuks keeleks kuulutamise kohta.

Praeguseks on keeleseaduse muutmise eelnõu läbinud kooskõlastusringi. Lõunaeesti piirkonnakeelt seal mainitud pole ning haridus- ja teadusministeerium seda lisada ei kavatse, sest peab neid eesti keele piirkondlikeks erikujudeks.

LõunaLeht päris setode esindajalt Rainer Rahasepalt, mida see otsus tähendab. Vastuseks tuli kodukeele pärast südant valutavalt mehelt pikk ja kirglik tiraad.

„Ma arvan, et siin sügisel läheb veel aruteludeks ..., aga see ei ole päris õige. Mina ise ei ole Tartu ülikooli professor ega keeleteadlane, aga ma loen ja kuulan, mida need targad inimesed räägivad. Nad on väga ilusti ja viimasel ajal ka korduvalt välja öelnud, et lõunaeesti piirkonna keel, tartu, võru, mulgi ja seto keel, on hävimisohus. Ja et anda keelele elujõulisust, selleks peab riik toetama lõunaeesti piirkonna keelt. Ja peab olema keeleseaduses ära märgitud, et see on siin keel ja seto keel ei ole nüüd mingisugune murre,” ütles Rahasepp alustuseks.

Tema sõnul on mitmed maailmas tehtud uuringud leidnud, et kui me räägime mingisugusest keelest, mis on murre, siis sellel keelel ei ole elujõulisust. Aga kui me räägime, et keel on keel, siis sellel keelel jääb alles elujõulisus ja sellel keelel on ka prestiiž. Nii leiab Rahasepp, et lõunaeestlased peavad edasi töötama ja rauda kuumas hoidma, et ka valitsus saaks aru, et meie kandi keel vajab riiklikku tuge.

„Ma toon ühe lihtsa näite. Võtsin raamatukogust välja, et kui aktiivselt laenutatakse võro- või setokeelset kirjandust. Ja ma leidsin, et kõige aktiivsemad laenutajad on inimesed, kelle vanus on 50 pluss. See näitab ilmselgelt seda, et keele põlvkondlik ülekanne on katkemas. Kui ma rääkisin talvel seda tuntud setole, siis ta ütles, et näed, inimesed laenutavad netis ja nii edasi. Aga siis ma võtsin laenutuse edetabelist välja sellised, ütleme keskpärased kirjanikud, kes kirjutavad kirjakeeles ehk siis eesti keeles. Ja mis ma leidsin? Leidsin, et seal olid aktiivsemad laenutajad 10-aastased, 12-aastased. Et siin ongi selline erinevus sees, mis ilmselgelt toob välja selle, et keele põlvkondlik ülekanne on katkemas.”

Teise näitena nimetas Rainer Rahasepp äsjast Väiko Kuningriigi ehk setode laste- ja noortepäeva. Rahasepp püüdis töötoas noortega seto keeles kõnelda, kuid kuulis peatselt, et temast ei saada aru, ning pidi jätkama kirjakeeles.

„Tuleb ausalt vaadata lihapiruka sisse ja tõdeda, et tegelikult seto keele tervis on praegu väga vilets. Ma räägin just keele põlvkondlikust ülekandmisest, et noh, see ei ole okei,” nentis setode üks eestkõnelejaid.

Rahasepp tõstis keele valdkonnas esile ka lausa jaburuse. Nimelt saab rahvastikuregistris valida enda emakeeleks näiteks ladina keele või klingoni keele. Klingoni keel on USA 1970ndate sarja „Star Trek“ jaoks loodud keel. Kuid praegu ei saa oma emakeeleks märkida võru või seto keelt, mulgi keelt ega tartu keelt.

„Ja siis öeldakse, et see arendus maksab kuskil, kas oli pool miljonit. Ma mõtlen, et aga kuidas tol korral siis selle klingoni keele arenduseks leiti raha,” imestas ta. „Ja nüüd me ei leia raha, et märkida emakeeleks seto keelt ...”

Politseis töötav Rainar Rahasepp avaldas muu hulgas arvamust, et igasugune keeleõpe peab olema järjepidev, mitte põhinema sutsakatel – nagu liiklusegi puhul peab lastele järjepidevalt selgitama, kuidas on õige tänaval liikuda.

Mis aga puutub klingoni keelde ja võru keelde rahvastikuregistris, siis on Maaleht kirjutanud, et selles küsimuses kavatseb riik vastu tulla. Plaanis on rahvastikuregistrit täiendada, see aga maksvat mõnel hinnangul 600 000 ‒ 700 000 ja mõnel hinnangul tõesti pool miljonit eurot. Rainar Rahasepp avaldas lootust, et see pole mitte poliitikute „soe jutt”, vaid tehakse tõepoolest ära.

„Tegelikult on setod ja võrokesed ju siin 30 aastat püüdnud sõrme pulsil hoida, et riik toetaks seto keele arengut ja võro keele arengut, aga näed, me ei ole kuskile jõudnud,” kurtis setode esindaja.

Noorema põlvkonna keeleteadlased on tema sõnul hakanud kõnelema sellest, et seto keel on keel ning vajab riiklikku tuge ja keeleseaduses äramärkimist keelena. Vanema generatsiooni keeleteadlased aga peavad setode keelt murdeks. Selline liigitus pahandab Rahaseppa.

„Nemad räägivad ikkagi, et seto keel on murre, aga kuidas sa räägid murdest? Setomaa kõige suurem küla – tänapäeval on see teisel pool piiri – oli Kossolka küla. Ja kui ma lapsepõlves väga palju aega seal veetsin, siis mina ei kuulnud mitte kunagi vanaisa ega vanaema suust, et seto keel on murre või murrak. Murrakud on keele alaliigid, no ei ole seto keel murre. Et kuidas keegi teine saab ütelda siis, et minu vanaema-vanaisa keel, suure seto küla rahva keel, oli murre, kui need inimesed ise ütlevad, et see oli keel, no naljakas.”

Mis puudutab lõunaeesti keele seadustamist keeleseaduses, siis teadis Rahasepp, et see teema pole veel lõpetatud, vaid tuleb sügisel ka riigikogus arutusele.

„Ma loodan südamest, seda koguni enda mõlema südamevatsakesega, et saja ühel toolil on nii mõnigi saadik, kes hindab ka päriselt armsa Eesti kultuuri elurikkust ja mitmekesisust ning näeb sedagi, kui põduras seisus on tegelikult lõunaeesti piirkonnakeele tervisekene,” sõnas Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem.

***
TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi avaldus
Tartu ülikooli ja Eesti Keele Instituudi keeleteadlased toetavad lõunaeesti keele staatuse tugevdamist. Tartu ülikooli keeleteadlase Liina Lindströmi sõnul on tänapäeval soome-ugri keelte uurimisel jõutud tõdemuseni, et läänemeresoome keelte kujunemisel lahknes algläänemeresoome keelest esmalt lõunaeesti keel.

„Lõunaeesti keel on seega vanem keel kui põhjaeesti keel, millel põhineb tänapäeva eesti keel,“ märkis ta. „Igaüks, kes on kokku puutunud vanapärase võro või seto keelega, on kogenud, et see on väga teistmoodi keel kui põhjaeesti keel – juba selle grammatilisest süsteemist alates.“

Vastastikune mittearusaamine on tema selgitusel keeleteaduses üks keele ja murde eristamise viise. Seega on lõunaeesti keel Lindströmi hinnangul omaette keel, mida praegune keeleseadus ei tunnista – see on taandatud eesti keele murreteks.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 12/08/2025 16:34:07