Lugupeetud Eesti Vabariigi president Alar Karis.

Mina, Eesti kodanik, ema ja kõrgharitud inimene, tunnen sügavat muret selle üle, mis suunas Eesti riik on liikumas – nii väärtustelt kui inimesekäsitluselt.

Kirjutan Teile seoses poliitik Jürgen Ligi avalike väljaütlemistega ning soovin Teilt selget ja sisulist reaktsiooni, mitte poliitilist vaikelu.

Hiljuti Delfi TV saates nimetas Jürgen Ligi inimesi, kes allkirjastasid ettepaneku toiduainete käibemaksu alandamiseks, lollideks.

Tema täpne tsitaat oli: „Põhiseadus ei keela inimestel loll olla.“

Selline avalik halvustamine ja üleolev suhtumine oma rahvasse – oma valijatesse – on sügavalt solvav. Ma olen ema. Ma olen inimene. Sellises suhtumises ei näe ma enam riiki, mis vajab oma lapsi, oma inimesi. See riik paistab vajavat ainult „lolli lüpsilehma”.

Hr Ligi on ka varem väljendanud, et „Eesti inimesed on paksud ja peaks vähem sööma”. Selline suhtumine ignoreerib täielikult tõsiasja, et toitumishäired on vaimse tervise probleem. Mina ise kasvasin üles rasketes oludes, kogesin nälga ja sellest tulenevat ärevust. Seetõttu on mul keeruline suhe toiduga, millega tegelen igapäevaselt. Siis meenuvad mulle veel kilpnäärme alatalitusega inimesed ja muud diagnoosid, mis viivad kaalu üles ning ei ole tihti inimese enda teha, vaid geneetika. Julm. See mees on julm. Hr Ligi ei taju neid teemasid ega austa inimesi, keda peaks teenima. Ta ei austa emasid, lapsi ega vaeva nägevat inimest.

Lugupeetud president, Teie võimuses on istuda peaministriga maha ja tungivalt soovitada kutsuda ministrid tagasi. Teil on kohustus suhelda nendega ning tuua välja probleemid. Kui Te seda ei tee, jääb mulle paratamatult mulje, et nõustute öeldu ja tehtuga. Et Eestis ei olegi oluline, kuidas inimesel läheb – tähtis on ainult riigi masinavärk. Aga, kui aus olla, siis ka seda on härra Jürgen avalikult öelnud. Nutma ajab.

Samuti tahan juhtida tähelepanu Eesti lastesse suhtumisele. Uudistes räägitakse, et metssigadest tehakse konservi ja saadetakse Ukrainasse. Samal ajal on Eestis üle 4000 lapse, kes kannatavad toidupuuduse all. Kas meie lapsed pole väärtuslikud? Kas nad pole „piisavalt seksikad”, et pälvida tähelepanu nagu mõni välismaine kriis?

Ning miks kodusead tapetakse? Kui ka neist võiks teha konservi. Terve mõistus tõrgub.

Ka sisepoliitikas tunnen järjest enam võõrandumist. Peaminister nimetab toiduhindade kasvu põhjuseks „liiga palju kaubanduspindu“, samal ajal kui hinnad tõusevad ja inimesed vaevlevad. Loobitakse sõnu, aga puudub empaatia. Selle lause najal teen ettepaneku sulgeda koolid ja vallandada õpetajad, kes on meie ministreid õpetanud. Kokkuhoid suur. Miks sulgeda? Kuulates ministreid on arusaadav, et haridus on jäänud puudulikuks.

Olen murelik, et kulutame hiigelsummasid projektidele nagu Rail Baltic, mille kohta on öeldud, et see jääb igaveseks kuluallikaks. Samal ajal maksustatakse inimesed vaeseks – automaks, kõrged energiahinnad, toidumaksud. Miks on seda nii meeleheitlikult vaja teha? Inimeste vaimse tervise arvelt? Inimeste füüsilise tervise arvelt?

Ja selle kõige kõrval – valitsus tõstab enda autokompensatsioone. Sellel hommikul ma tundsin, kuidas te sülitasite inimestele näkku. Kõik, kes te seal olete. Valu tuli südamesse.

Kallis president, palun Teid siiralt – kutsuge tagasi poliitikud, kes kuritarvitavad oma võimu; kes ei austa inimesi, kes neid valisid. Palun vaadake Eesti elu läbi ühe ema, ühe lapse, ühe inimese silmade. Mitte läbi parteilise karjääri või suure poliitilise mängu.

Mina ei karda enam sõda. Mina kardan rohkem Eesti valitsust. Ja see on kurb. Teie vastutus on meid kaitsta – ka sõnaliselt, südamlikult ja inimlikult.

Lõpetuseks: palun loobuge kõik kuluhüvitistest ja tooge oma palk alla 1300 euro kuus. Siis ehk tulete tagasi inimeste tasandile. Siis ehk tunnete, mida tähendab Eesti inimese argipäev. Jään ootama mitte „korrektset vastust”, vaid päris sammu.

Austusega, Eesti ema ja kodanik Kertriin Petrov.

***
Jürgen Ligi kommentaar sotsiaalmeedias
Igaks juhuks ütlen üle, et põhiseadus ei keela inimesel olla loll. Näiteks kirjutada presidendile kaebus, et Ligi ütles, et põhiseadus ei keela inimesel olla loll või kirjutada Postimehhe artikkel, et rahvast ei tohi pilgata.

Aga ülejäänud inimesed saavad soovi korral alati mäletada, et pealkirja paneb uudisele ajakirjanik ja tema eesmärk ei ole selles juba ammu inimest informeerida, millest jutt on, vaid pisut lollitada, et ta ärrituks, paremal juhul isegi vihastaks ja klikiks, aga parem, kui ei loeks.

Ja oi, kui paljudele inimestele tegelikult meeldib vihastada, kui seda saab välja elada valitsejate peal! Igas riigis. Ja klikkida.

Seda võin juurde lisada, et keskeltläbi on inimesed keskmised ja rahvas vastavalt ka ja see on definitsioon, mitte hinnang. See panebki paika keskpunkti, mis ei pea olema hea ega halb ega kohustus kellelegi emba-kumba väita.

Aga üksikuna on inimesed üle või alla keskmise – lollid siis või targad, selle täpsustamine sõltub ütleja suhtumisest pigem teemasse kui inimestesse, aga pole soovitatav.

Poliitik muidugi ei ütleks, et lollid. Mina ka mitte.

Aga kui ajakirjanik küsib, kas need inimesed on siis lollid, et nõuavad asja, mida valitsus teha ei saa, tohib vastata küll, et põhiseadus neil seda ei keela, aga valitsusel keelab §106 otsesõnu rida asju rahvaküsida. Sealhulgas maksude, eelarve ja riigikaitse kohta.

Sest neis peab ta usaldama teadmist, mitte meeleolusid, sest riskid on liiga saatuslikud. Iseenda saatuse hinnaga valimistel teadagi, aga riigi ja rahva huvides.

Mina nii ka vastasin, kui ajakirjanik küsis, kas need (!) inimesed on siis lollid, kes nõuavad. Ma jätsin seepeale neile nende valiku alles, mitte ei võtnud seda ära, kui ütlesin, et põhiseadus neil nõuda ei keela.

Samas ei öelnud ma, et valitsus on tark, nagu samuti omistas mulle pealkiri, vaid et valitsusel keelab põhiseadus selles asjas loll olla ja ise küsida.

Täpselt vastupidist muide ütlesin valitsuse kohta aastat viis tagasi, kui õiguskantsler testis riigikohtus, kas valitsus tohib teha kapitaalse lolluse ja pensionieaks säästmise lõpetada.
Selle peale oli minu prognoos ja lõpuks tõdemus, et põhiseadus ei keela valitsusel olla loll. Riigikohus arvas samuti ja õiguskantsler koos rahva (ja minuga) kaotas selle vaidluse.
Keegi ei pahandanud mu peale siis.

 

Autor: KERTRIIN PETROV
Viimati muudetud: 07/08/2025 09:15:55