„Mina ei vii sinna poodi mitte ühtegi senti, sest nad müüvad Vene kaupa ja toetavad niimoodi mürskude tulistamist Ukraina laste pihta,” põrutas hiljuti LõunaLehe töötaja kuuldes üks Kagu-Eesti maamees, pahameeleallikaks väike kohalik pood, kus muu hulgas seisab külmikus Vene õlu Starõi Melnik. Hiljem selgus, et peale kõnealuse pisikese maakaupluse pole Venemaalt pärit kaupade müümisest loobunud ka üks suurem meie kandist pärit poekett. Miks aga pole riik omalt poolt kehtestanud Venemaa toitude-jookide müümisele konkreetset keeldu, ehkki idanaabri suhtes kehtib juba ammu terve hulk kõiksugu äri piiravaid sanktsioone?

Kõnealusest väikesest maapoest ei õnnestunud LõunaLehel vaatamata korduvatele katsetele saada kommentaari Vene kaupade müümise põhjuste kohta. Et kaupluse põhirõhk on siiski muu päritoluga (sealhulgas Ukraina) toodetel, poe viimase aasta ametlik müügitulu oli vaid paarsada eurot ja see pakub piirkonnas ainsana alternatiivi suurtele kaubanduskettidele, jätame selle nime ja asukoha sedakorda avaldamata. Küll aga koputaksime siinkohal kaupluse pidajate südametunnistusele ning soovitaksime Starõi Melniku koos teiste agressorriigi toodetega sortimendist välja visata.

Pole saladus, et Venemaa (ja ka Valgevene) kaupade müügiga tegeleb jätkuvalt Võrust pärit kaubanduskett A1000. ERR vahendas hiljuti, et leidis ühest selle keti pealinnapoest näiteks Venemaal toidetud moose, kastmeid, küpsiseid ning kanget ja lahjat alkoholi.

Miks müüb A1000 tänasel päeval agressioonisõda pidavalt Venemaalt pärit kaupa? Kas riik peaks kehtestama vastava üleriigilise keelu?

„Kindlasti olete kursis, et riik tõstis Vene kaupade tollimaksu, mitte ei keelanud,” vastas A1000 Marketi tegevjuht Tarmo Lauring. „Seega tõmmake paralleeli. Kui nüüd kaupmees paneb antud tootele suurema [hinna], siis nagu ongi kõik okei? Tuleb natuke suuremalt mõelda, mitte toetuda vaid hinnangutele.”

„Ka Hiina on suhteliselt venemeelne. Kas kogu Hiina kaup peaks olema keelatud?” küsis ta vastu.

ERRile on Lauring varem selgitanud, et Venemaa toodang moodustab kaubandusketi valikust marginaalse osa, see on müügis inimeste hinnatundlikkuse pärast ja seda müüakse, kuna Eestis on Vene toidukaupade müük seaduslik. Valitsus pole Venemaa tooteid täies mahus ära keelanud. Ta pakkus välja, et seadus võiks jätta kaks kuud aega varude realiseerimiseks ning pärast seda võiks alata täielik müügikeeld.

Tarmo Lauring ütles lõpetuseks LõunaLehele, et A1000 Market ei toeta sõda, pigem panustab oma võimaluste piires Ukraina toetamisele.

„Teeb seda täna ja on teinud seda sõja algusest,” kinnitas ta.

Kaupmeeste liit: teised ketid korjasid Vene tooted lettidelt nädalaga
„A1000 Marketi juhi Tarmo Lauringu sõnul on A1000 Marketis Vene toodete müük mitte nende ebaeetiline ärivalik, vaid laiem riiklik probleem. Ei ole. See ei ole Eesti riigi tegemata töö ega kaubandussektori moraalse kompassi kadumine,” teatas kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil.

Ja jätkas: „Eesti Kaupmeeste Liidu liikmed eemaldasid Venemaal toodetud tooted müügilt nädalaga pärast sõja algust Ukrainas – mitte seaduse sunnil, vaid väärtuspõhisest veendumusest. Seda tehti kohe, omavahel koordineerimata ning püsivalt. Võimalusel asendati Vene tooted Ukraina omadega. Seda tehti juba kolm aastat tagasi. On raske pealt vaadata, kuidas A1000 Marketis müüakse massiliselt Vene ja Valgevene tooteid ning kiideldakse samal ajal meedias soodsate hindadega ning süüdistatakse teisi liigkasuvõtmises.”

Peili sõnul tähendab Vene kaupade müük otsest toetust agressorriigi majandusele ajal, mil Eesti inimesed ja ettevõtted on sunnitud alla neelama järjekordseid maksutõuse, et rahastada enda kaitsevõimet.

Ta tõdes, et väga paljud ettevõtted nii Eestis kui Euroopa Liidus on loobunud odavast Vene toorainest ja Vene toodangust ka olukorras, kui see teeb majanduslikult haiget – kui kaotatakse seetõttu turuosa ja käivet.

„See kaotus rahas võetakse Eesti jaekettide poolt igapäevaselt sisse, sest seaduse käskude kõrval lähtuvad tänapäevased ettevõtted ka eetikast, solidaarsusest ning ausatest kaubandustavadest,” ütles kaupmeeste liidu esindaja.

Miks pole riik või euroliit Vene ketšupi müüki ära keelanud?
Euroopa Liit on Ukraina sõja algusest (veebruaris 2022) kehtestanud Venemaale 17 sanktsioonipaketti ja loodab veel sel kuul kehtestada 18nda. Hulga kaupade Venemaalt ELi importimine on keelatud, sealhulgas naftatoodete, piiritusjookide ja isegi paberi. Sanktsioonid on kehtestatud umbes 2500 isikule ja ettevõttele.

Aga mullu kevadel raporteeris ERR, et Ukraina sõja ajal on kasvanud paljude toiduainete sissevedu Venemaalt Eestisse, sest toidujulgeoleku kaalutlustel on need tooted jäetud Euroopa Liidu sanktsioonipakettidest välja. Impordikeeld kehtib luksuskaupade (näiteks kaaviar), aga mitte Venemaa ketšupi ja sinepi kohta.

Eesti on küll teinud igasse Venemaa vastasesse sanktsioonipaketti täieliku kaubandusembargo ettepaneku, kuid Euroopa Liidu tasandil pole konsensust saavutatud. Üksi tehtud sanktsioon jääks välisminister Margus Tsahkna sõnul mõjuta, sest kaubad liiguksid siis Eestisse lihtsalt mõne naaberriigi kaudu.

Tsahkna kinnitusel on arutatud ka mitmesuguseid sanktsioone, mida võiks kehtestada koos kõikide Venemaa naaberriikidega meie piirkonnas, sealhulgas näiteks Põhjamaade ja teiste Balti riikidega. Läti on juba terve hulga Venemaa toidukaupade impordi keelanud.

Seda juttu rääkis valitsuse esindaja kevadel 2024. Nagu eespool välja toodud, pole tänini tegudeni jõutud: Venemaa ja Valgevene toidukaupade maaletoomine ning nende edasimüümine on Eestis tänini ametlikult seaduslik.

Miks ei ole valitsus sellist olukorda lõpetanud vastava üleriigilise keeluga ehk ilmselt siis vastava eelnõu viimisega parlamendi ette? Kuidas suhtub Vabariigi Valitsus sellisesse olukorda?

Valitsusest põrgatati see selgelt põhimõtteline küsimus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

„Poodides on keelatud müüa sanktsioneeritud kaupa. Toidukaup sanktsioonide alla ei kuulu ning selliseid olukordi reguleerib ettevõtjate endi moraal ning klientide eelistused – inimesed ei soovi enam Vene või Valgevene kaupa osta, mistõttu pole ka poodnikul mõtet seda müüa. Vene/Valgevene kauba müümine on ettevõtjate jaoks mainekahju ning pigem soovitakse seda vältida,” vastas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo LõunaLehele.

„Arvestades Venemaa ja Valgevene jätkuvat agressioonisõda Ukraina vastu ning meie ühiskonna üldist väärtusruumi, kutsun kõiki ettevõtjaid üles hoolikalt kaaluma, keda oma kaubanduspartneriks valitakse. Iga müüdav toode on ka väärtuseline sõnum. Valitsuse selge seisukoht on, et igasugune Venemaa sõjategevuse rahastamine mistahes viisil ei ole meile aktsepteeritav,” lisas ta.

Statistika, eriti viimaste kuude oma, näitab ministri sõnul, et kauba import Venemaalt ja Valgevenest on pärast agressioonisõja algust langenud miinimumini. See kinnitab Keldo teatel, et nii ettevõtjad kui ka tarbijad ei soovi nende riikide kaupu tarbida ning kauplusi, kes Valgevene ja Vene kaupu oma sortimendis hoiavad, on vähe.

Kokkuvõtlikult: riik ei paista selles küsimuses initsiatiivi võtvat, vaid rõhub kauplejate ja rahva enda moraalile.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 17/07/2025 10:27:24