Foto: maa- ja ruumiamet

Aastakümneid põllumajandusega seotud inimesed nii vihmarikast ja jahedat kevadet ning suve algust ei mäleta. Savine pinnas on juba betoonkõvaks muutunud ning madalamatesse kohtadesse ei pääse masinatega ligi. Talupidajate keskliit edastas, et PRIA soovitab toetuste saamiseks kirjalikult teatada töödest, mida ei saa õigel ajal teha, kuid milleks on toetust taotletud.

Üle 30 aasta kartulit kasvatnud Ants Muld Tagakülast Võru vallast iseloomustas tänavust kevadet ja suve algust ülitiheda vihma tõttu vaid ühe sõnaga: arusaamatu. Tal on kartuli all poolsada hektarit, millest 10‒20% on nüüd hävinud. Nimelt kohtades, kus kartulivaod on sõna otseses mõttes suurte veeloikude sisse uppunud.

„Mõni aeg tagasi sadas väga lühikese ajaga maha pea 300 millimeetrit vett, mis peksis savisema maapinna nii kinni, et vaod on sama kõvad kui betoon,” meenutas Muld mõnenädalase saju tagajärge. Parem olukord on seal, kus maa on liivasem.

„Tänavu sai viimane kartul mulda alles enne jaani, mullu aga 22. mail,” sõnas ta.

Varajase kartuli kohta märkis Muld, et selle kasvatamine ei tasu enam vaeva, sest varajast tuleb meil loori all kasvatada. „Euroopa riikidest, nagu Hispaania, Kreeka ja Rumeenia, tuuakse varajane kartul varakult meie kauplustesse,” täpsustas ta ja lisas, et kohalikku kartulit saab õnneks turgudelt.

Talvisel ajal on meie poodides Eestimaal kasvanud kartulit 60% ulatuses, ülejäänud pärineb Lätist, Leedust ja Soomest.

Ants Mulla sõnul on Eestis kartulikasvatajate hulk ja seega ka kartuli all olev pind pidevalt vähenenud. Kui veel 2011. aastal kasvatati meil kartulit üheksa tuhandel hektaril, siis mullu kolmel tuhandel, tänavu ilmselt veelgi väiksemal pinnal. „Osa kasvatajatest on aastate lisandudes töö lõpetanud ja noori kasvatajaid ei ole lisandunud,” sõnas pikaaegne kartulikasvataja.

Muld oletas, et võrreldes mulluse saagikusega saab ta põldudelt tänavu kolmandiku võrra vähem kartuleid.

Traktoritega igale põllule ei pääse
Samuti üle 30 aasta põllumajandusega seotud Marika Parv on Eestimaa talupidajate keskliidu (ETKL) nõukogu liige ja Kriguli talu perenaine Rõuge vallast. Temagi ei mäleta nii vihmast ja külma kevadet ning suve algust.

„Kõige õnnetumas olukorras on savimaadel asuvad põllud, sest suure veekoguse järel on maa nii paakunud ja veelompide all, et ükski põllukultuur ei saa kasvada,” sõnas Parv. Ta lisas, et kui lähiajal pääsekski põllule, on paljusid kultuure juba hilja uuesti külvata. Pigem peab mõtlema taliviljade külvile.

Halb olukord on odra-, kaera- ja hernepõldudel, sest peale külve alanud vihmad lõid maa nii-öelda paaki ja viljad enam edasi ei kasva. „Vesi on hernest juba mädandama hakanud, mis tähendab, et tänavu korralikku saaki ei saa,” sõnas ta.

Teisalt, kuna rohke vihma tõttu ei pääse traktoritega igal poole, on põllupidajatel jäänud ka taimekaitse kas tegemata või tehtud osaliselt. „Kes liigse vee tõttu ei ole viljapõldudel lamandumisvastast tõrjet saanud teha, sellel on vili kõrgeks kasvanud ning peale tugevat vihma on põllud, eelkõige rukkipõllud, juba lamandunud,” rääkis ta.

Tatrapõldude seisu kohta sõnas Parv, et see kultuur vajab külviks sooja maapinda, kuid tänavu oli maa soojenemise ajaks juba paakunud ning tatra ja kanepi külvist on vähe tärganud.

Kõikide viljakultuuride saagikus ja kvaliteet selgub koristuseks.

Võrumaa talupidajate liidu juhatuse liikmena saatis Parv juuni alguses põllumajandustootjatele küsimustiku, milles soovis teavet ilmastikust tingitud olukorrast. „Vastas 40 tootjat, enamik Võrumaalt, kuid oli ka tootjaid Valga- ja Põlvamaalt. Põhimurena tõid nad välja liigniiskuse põldudel, mille tõttu jäi osa külvegi tegemata,” ütles ta.

Läinud nädalal kohtusid põllumeeste esindajad regionaal- ja põllumajandusministeeriumis, et kujunenud olukorda arutada. „Ministeeriumi ümarlaual olid ka PRIA esindajad, kes soovitasid põllumeestel kõik põllukultuuridega seotud tegevused, mida ei saa õigel ajal teha, kuid milleks nad on toetusi taotlenud, jäädvustada ja õigeaegselt PRIAle kirjalikult teada anda,” sõnas kohtumisel osalenud Parv. Ta kordas, et põllumeestel tuleb kõik olukorrad tõenduseks jäädvustada.

Savisel maal on potipõllupidajalgi keeruline
45 aastat põllukultuure kasvatanud Mariina Kõller Ala-Kõlli talust Antsla vallas ei mäleta, et märg ja jahe periood oleks nii pikalt kestnud. Ta lisas, et õnneks on selliseid kevadeid ja suve algusi harva.

Tänavu sõltub saagikus maapinnast: liivaselt maalt saab saaki, sest liiv laseb vee läbi, savistelt maadelt on saak nigel. Ala-Kõlli talu põllumaa on savine.

„Kartul ei jõudnud kohati üleski tulla, meetrid ja meetrid on vagudes tühja maad, kõblates nägin siin-seal valgeid idusid, kuid nad ei jõua savisest pinnasest läbi tulla. Aasta tagasi kartul õitses, kuid praegu on vagude vahel vesi,” rääkis ta.

Mai keskel kasvuhoonesse istutatud tomatitaimede lehed ja varred on jämedad, kuid neil on maa seest tuleva liigniiskuse tõttu vaid üksikud õied ning külmade ilmade tõttu ei lenda ka tolmeldavad putukad.

„Aeduba mädanes maa sisse, kuid põldoale panin musta mulda peale ja sealt tulid taimed läbi,” märkis Ala-Kõlli perenaine. Kurkidel, kõrvitsatel ja kabatšokkidel on üksikud õied, kuid need ei jõua avaneda ning lehed on kõik kollased.

Peedi- ja porgandiseemneid ta tänavu ei külvanudki, sest külvamise ajal oli maa külm ja märg, isegi nii märg, et jalagagi ei saanud vajumata peale.

„Maasikataimi istutasin mutta, kusjuures kogu aeg tõstsin laudu, mille peal istutamise ajal seisin, edasi. Nüüd on olukord vastupidine, taimede juurtele õhu andmiseks kobestasin maapinda kirvega, sest kõplast ei ole abi,” kõneles ta. Maasikaid on, kuid marjad ei taha kuidagi punaseks minna.

Kuival aastal on savimaa jälle parem, sest hoiab niiskuse kinni. „Pikk põud teeb suurema kahju, sest suuri viljapõlde ei saa kasta, vihmaga jääb ikka midagi näppude vahele,” tõdes Kõller.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/07/2025 08:28:47