Valga vallavolikogu istungi veebiülekanne. Kuvatõmmis

Kolm kuud enne kohalike omavalitsuste valimisi on vähemalt kahes Kagu-Eesti vallas opositsioon leidnud koalitsiooni ehk juhtkonna töös sedavõrd suuri väidetavaid puudujääke, et esitatud on umbusaldusavaldused. Valga vallavolikogus jäi vastalistel volikogu esimehe ja vallavanema tagandamiseks mõni hääl puudu, Räpinas läks opositsioon üsnagi teadlikult vallavanemat mütsiga lööma. Otepääl tegi revisjonikomisjon vallavanemale tugevat kriitikat, mis aga päädis umbusaldusavalduse esitamisega hoopis revisjonikomisjoni liikmele.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad oktoobrikuu keskel ja joon tõmmataks alla 19. oktoobril. 19. juunil ehk täpselt neli kuud varem teatas Valga vallavolikogu opositsioon, et umbusaldab vallavanemat ja volikogu esimeest. Kümme volikogu saadikut esitasid päev varem istungil nii vallavanemale Monika Rogenbaumile kui volikogu esimehele Lauri Drubinšile umbusaldusavalduse, pannes neile süüks saamatust Valga hariduselu ümberkorraldamisel.

„Vallavõimu iseloomustab juhtimisvõimetus, mille tulemusena on kahjustunud valla maine. Hariduselu ümberkorraldamine toimub kiirustades, projektipõhiselt, arvestamata hoolekogude seisukohtadega,“ seisis avalduses. „Vallavanemal puudub tegevusplaan, kuidas lahendada õpetamise ja juhtimise probleeme Valga põhikoolis, mis omakorda mõjub negatiivselt kogukonna usaldusele.“

Opositsiooni kuuluva Ester Karuse sõnul kahjustab Valga valla hariduselu praegune seis tugevalt Valga mainet. „Vallavanem küll üritab musta valgeks rääkida, aga tegelikult tuleks võtta vastutus ja tunnistada oma vigu. Jah, tulevikus lähevad asjad ilmselt paremaks, kuid praegu on Valga linna põhiharidus sügavas kriisis ja tuleb võtta vastutus," ütles Karuse.

Lauri Drubinšile heitis opositsioon ette ka tegevusetust seoses Valga valla eriplaneeringuga, mille tõttu on ohus kohalike elanike huvide kaitse ja õiguste tagamine.

„Volikogu esimees ei ole võtnud volikogu päevakorda volinik Andres Illaku esitatud korrektset (tuulepargi teemalist – toim) eelnõu, mis peaks lõpetama Valga valla eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise. Põhjenduseks toodud „teema keerukus” ei ole pädev,“ märkis Karuse. „Tuulikute eriplaneeringu protsess on Valga vallas olnud viimasel aastal äärmiselt kummaline. Vallavalitsusse ja koalitsiooni kuuluvad EKRE saadikud toetavad protsessi vaikides, samas riigi tasandil deklareerib EKRE vastuseisu tuulikute rajamisele.”

Valga vallavolikogu kogunes erakorralisele istungile selle nädala esmaspäeval. Drubinši ja Rogenbaumi mahavõtmiseks vajasid vastalised 25-kohalises volikogus 13 häält. Raekotta või arvutite taha kogunes aga pealelõunal vaid 14 inimest.

Ester Peterson tõi sissejuhatavas sõnavõtus muu hulgas välja kehva olukorra Valga põhikoolis, näiteks olevat sealt erinevatel põhjustel viimasel ajal juba lahkunud 15 õpetajat. Drubinš kui umbusaldatav andis vahepeal istungi juhtimise üle aseesimees Lilia Müllerile. Umbusaldajate eestkõneleja Alar Nääme teatas, et ei hakka kogu umbusaldusavaldust uuesti ette lugema, küll aga ütles muu seas, et Valga valla juhte ja juhtimist „iseloomustavad väiklus ja enesekesksus” ning seepärast parasjagu kohal ollaksegi.

„Ma ei pea õigeks eelnõu toetamist, leian, et ma pole isiklikult ega volikogu esimehe ülesannetes midagi valesti teinud,” ütles Drubinš oma kaitsekõnes. „Ma pole sihilikult ühegi eelnõu menetlemisega venitanud ega seda takistanud.”

Illaku esitatud eelnõu kohta teatas volikogu esimees, et sel olid sedavõrd suured puudused, et seda polnud võimalik menetlusse võtta. Nii esitanud ta omalt poolt põhjalikud ettepanekud vajalike muudatuste kohta, kuid korrastatud eelnõu temani ei jõudnud.

Tuulikute protsessi kohta ütles ta, et seda on tehtud kaasavalt ja läbipaistvalt, kuid muu hulgas toimub sotsiaalmeedia kaudu volikogu liikmete survestamine ja see pole tema meelest eetiline. Drubinš kinnitas, et tema lähtub otsuste tegemisel vaid Valga valla huvidest ning valimiste-eelsed laimavad sammud ei tee kasu Valga valla mainele.

Illak tundis huvi, millise hinde annaks volikogu esimees oma viimase nelja aasta tööle. Lauri Drubinši sõnul on töös ette tulnud teemad olnud väga keerulised, samas kõik lubadused on täidetud ning hindeks paneks ta koalitsioonile tugeva nelja.

„Ma loodan, et koostöös suudame liikuda paremusele ja kaob see pidev negatiivsete uudiste foon,” ütles ta vastalisi leppimisele kutsudes.

Valgat painava haridusküsimuse ehk eeskätt muresid tekitava põhikooli kohta nentis Drubinš, et on peetud kohtumisi ja vestlusi kooli juhtkonna ja õpetajate esindajatega, kooli haridus, sisekliima ja tööelu peavad paranema ning probleeme peaks edasi arutama siis, kui kooli personal on tagasi väljateenitud puhkuselt.

Tuulikute protsessi kohta rõhutas ta, et mingit venitamistaktikat pole, edasi liigutakse vastavalt ajakavale ning volikogu on ammu leidnud, et asi vajab põhjalikku uurimisprotsessi. Sestap ei pruugi otsustamine jõuda volikogu praeguse koosseisu ette.

„Vägivald, toitlustus, tulemused, õpetajate vahelised pinged,” loetles Ester Karuse põhikooli probleeme ning uuris Tõrvaski haridusküsimustega tegelevalt Drubinšilt, kas ta näeb mingisuguseid võimalikke lahendusi. Volikogu esimees avaldas arvamust, et volikogu ei tohiks tingimata sekkuda, vaid peaks olema küsija rollis ja andma soovitusi – esmalt peaks tegutsema kool ise. Küll aga on tema omalt poolt soovitanud rohkem näost näkku suhtlust ja pakkunud välja variandi, et kõik asjaosalised võetaks kokku professionaalsete coach'ide ehk väljast kutsutud nõustajate poolt.

Vastuseks järjekordsele tuulikute protsessi küsimusele teatas volikogu esimees, et tegu on olulise otsusega, volikogu liikmed vajavad laiemat kaasatust ja informatsiooni ning peavad aru saama, mis võib juhtuda, kui käiku lähevad erinevad stsenaariumid. Analüüsiks on vaja aega, kuid samas ei näe ta enda poolt takistusi selle teema käsitlemiseks augusti lõpus toimuval volikogu istungil.

Lauri Drubinši vastused olid sõbralikud, koostööle ja põhjalikumale analüüsimisele kutsuvad ning tema umbusaldamist ei toetanud isegi mitte kõik vastavale avaldusele allakirjutanud. Volikogu mahavõtmise poolt hääletas üheksa vallavolinikku, vaja olnuks aga, nagu juba öeldud, 13 häält. Kuna eelnõu ei leidnud toetust, anti istungi juhtimine taas Drubinšile üle.

Vallavanem: umbusaldusavaldused on seotud lähenevate valimistega
Vallavanem Rogenbaumi umbusaldamise kohta teatas Alar Nääme juba mõnevõrra blaseerunult, et ei pea vajalikuks avalduse ümberjutustamist. Temalt uuriti ilmselt mõnevõrra naljaviluks, miks talle Valga vallavanem ei meeldi või meeldib. Ka küsiti Näämelt, kas vallavanem pole tööga hakkama saanud ning kuidas tema ise oleks probleeme ennetanud.

„Avaldus on piisavalt konkreetne ja see ei pea minema punkt-punktilt konkreetseks. Kui vallas on probleemid, siis see tähendab, et kriise pole juhitud piisavalt hästi. Ja seepärast ka oleme haridusega praegu seal, kus oleme,” teatas ta. „Kentsakas küsimus, mina pole umbusaldatav.”

„Minu arvates on umbusaldusavaldused seotud lähenevate valimistega ja mõnede isikute sooviga saada tasuta meedikajastust,” ütles vallavanem Monika Rogenbaum oma kaitsekõnes. „On kahetsusväärne, et enda upitamiseks ei valita vahendeid. Valla ja hariduse maine lammutamine on igapäevane, mina neid võtteid heaks ei kiida. Vallavalitsus on konkreetse kooliga lahendusi otsinud ja küsimusi arutanud.”

Lahendusi on otsitud ka matemaatikateemal – teadupärast kukkusid paljud koolilõpetajad tänavu just sellel eksamil läbi. Rogenbaum rõhutas, et hariduse omandamine käib õpilase, õpetaja ja kodu koostöös. Õpetajatele saab pakkuda täienduskoolitusi ning kooli ülesanne on analüüsida, milliseid muutusi on vaja teha, et motivatsioon kasvaks ja õpitulemused paraneksid. Välja pakutud variantideks on ka õpetajate jagamine erinevate koolide vahel ning väiksemate klasside või gruppide loomine, et kõigile õpilastele jaguks piisavalt tähelepanu.

Kaitsekõne lõpetuseks tänas Rogenbaum volikogu neid liikmeid, kes töötavad valla huvides ja „provokatsioonidega kaasa ei lähe”.

Vallavanemalt küsiti, mida saaks vallavalitsus paremini teha, et kooli asjus kõik paremini sujuks, „kaevikusõda ära lõppeks” ja näiteks töölt lahkumised väheneksid. Rogenbaum sõnas, et asutuste juhtidega käib pidev suhtlus, toimuvad koosolekud, instrueerimine ja nõuandmine. Erimeelsused põhikooli kollektiivis ulatuvad juba kümne aasta taha ja mõeldud on ka otsida koolile konfliktide lahendamiseks välist professionaalset abi.

Ester Karuse taunis umbusaldajate pihta heidetud tasuta meediakajastuse otsimise süüdistust, märkides, et nii tundub, nagu oleks need halvad, kes julgevad probleemidele tähelepanu juhtida. Oma kriitikas (ka mured toitlustamise ja vägivallajuhtumitega) tõi ta lisaks välja, et Valga vald on mõne õpetajaga kohut käinud.

Selle süüdistuse kohta ütles vallavanem, et tegu on valeväitega: vald pole õpetajaid kohtusse kaevanud ning õpetajate algatatud juriidilised vaidlused on ammu lõppenud kompromissidega.

„Vägivald on tõsine teema, seda kindlasti taunime,” ütles Rogenbaum Karuse tõstatatud teise teema kohta. „See on suur kool ja seal õpivad nii erineva peretaustaga lapsed, et väärtushinnangud ja arusaamad on väga erinevad. Me teeme iga päev ja iga tund tööd selle nimel, et kõik tunneks end koolis hästi ja turvaliselt ja saaks hea õppe. Kahjuks on intsidente, tegemist on inimestega. Kui tuhat inimest tuleb majja iga päev kokku, siis pole päris reaalne loota, et seal ei teki konflikte või kokkupõrkeid. Töötame ka professionaalide abil, et neid intsidente oleks võimalikult vähe.”

Vallavanema umbusaldamist toetas kümme volikogu liiget. Taas: vaja läinuks 13 häält.

Räpinas jäi vallavanem samuti ametisse
Räpina vallavolikogu erakorraline istung toimus läinud nädala reede hommikul. Päevakorra ainus punkt oli umbusalduse avaldamine vallavanem Enel Liinile, selle avalduse olid esitanud volikogu opositsiooni kuus liiget. 21 saadikust oli istungil kohal 20.

Esmalt kuulati Tiit Kala, Vilja Kvetkovski, Kersti Murumetsa ja Virge Mastiku ettekandeid. Umbusaldusavalduse kohaselt pole Räpina vallal teehoiukava, abivallavanematel puuduvad ametijuhendid, valla osalusega seotud sihtasutusi ja allasutusi koheldakse ebavõrdselt, rikutud on Räpina vallavara korda.

„Vallavanem ei selgitanud midagi, ainult kiitis oma töötajaid,” tsiteeris Õhtuleht hiljem Tiit Kala.

„Ma olen väga uhke oma meeskonna üle: töötajad, ametnikud, allasutuste juhid ja koostööpartnerid, koalitsioonipartnerid ja koalitsiooni toetajad,” kõlas tõepoolest Liini sõnavõtu algus. „Üheskoos oleme teinud väga head tööd, kui peale aastatepikkusi kaebusi, järele- ja arupärimisi on mulle ja meile ette heita vaid need umbusalduses välja toodud põhjused. Minu sügav kummardus teile!”

Kriitikud heitsid vallajuhile ette valla põhimääruse rikkumist. Liin ütles esmalt, et ka umbusaldusavaldus pole muide esitatud valla põhimäärusele vastavalt. Teisalt aga ei ole ega saagi kõik elus ette tulevad olukorrad olla valla põhimääruses (ega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses) välja kirjutatud ja need lahendab üldjuhul volikogu hääletuse teel.

Teehoiu kava puudumise kohta ütles vallavanem, et vastavalt varasematele otsustele on vallavalitsuse pädevuses otsustada, kas teehoiu kava on tarvis uuendada või mitte. Kuna raha napib, siis on saadud vaid hädaolukordi likvideerida, midagi suurt pole valla teedel võimalik teha ning nii ongi toimetatud juba aastate eest kinnitatud kava järgi.

Abivallavanemate ametijuhendite kohta ütles Liin, et nende tegevusvaldkonnad on kinnitatud volikogu istungil 2017. aasta novembris ning vastava dokumendi on kiitnud heaks ka mitu praegust umbusaldajat.

Valla osalusega asutuste ebavõrdse kohtlemise küsimuses liikus vallavanem selle juurde, milliseid häid ja vajalikke asju on omavalitsuse erinevates piirkondades viimastel aegadel tehtud.

Umbusalduse avaldamise poolt hääletas viis volikogu liiget, vastu oli 13 ja kaks liiget jäid erapooletuks.

„Ega me imet ei oodanudki. Lihtsalt saime pisut vallavalitsuse tegevusi avalikkuse ette rohkem tuua. Muidu ainult üks kiidulaul,” ütles üks umbusaldajaid hiljem LõunaLehele.

Otepääl pöördus süüdistus süüdistaja vastu
„Tegemist on läbipaistmatu ja süsteemse majandustegevusega, mille kulud kaetakse vallarahaga, samas kui tulude ja kasumlikkuse üle puudub igasugune kontroll,“ seisab Otepää vallavolikogu revisjonikomisjoni protokollis.

Otepää kultuurikeskustes on revisjonikomisjoni hinnangul aastaid makstud töötasu ja käsunduslepingute tasusid ilma kontrolli ja tööaruandluseta ning avaliku raha kasutamise reegleid järgimata. Samuti on valla asutuse ruumides tegutsenud kohvik, mille tulu ja kulude üle puudus sisuline kontroll ning mille tegevus oli valla juhtivtöötajatele väidetavalt teadmata.

Revisjonikomisjoni teatel puudub täpne ülevaade sellest, kui suurt kahju võidi vallale tekitada, kuid summad ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Kontrolli käigus tuvastati, et vallavanem ja endine Otepää kultuurikeskuste juht Jorma Riivald ning valla finantsjuht Kadri Vaks võisid aastate vältel kasutada avalikku raha ebaotstarbekalt ning piisava dokumentatsioonita.

„Valimiskampaaniad on alanud üleriigiliselt. Otepää ei erine siin teistest omavalitsustest ja selles kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid nagu juhul näha siis ka kõige alatumaid, mida inimene välja suudab mõelda. Revisjonikomisjoni akt sisaldab ainult spekulatsioone ja teooriaid millel puudub faktiline tugi. Revisjonile on esitatud nii Kultuurikeskuste kui ka valla raamatupidamisest materjale, mis nende tehtud väited ümber lükkavad. Vastused on kõik olemas,” ütles Riivald LõunaLehele.

„Kõigile revisjonikomisjoni esitatud küsimustele olid vastused olemas, kuid need ei kajastunud aktis, kuna neid tegelikult ei soovitudki. Tuldigi eesmärgiga mind rünnata, alatult ja isiklikult. Mainin siinkohal ka, et kogu akti koostamise vältel, mis kestis mitmeid kuid, ei pöördutud minu poole kordagi ühegi küsimusega. Miks? Sest nad teadsid, et mul on vastused olemas. Kui need oleks esitatud ja ka kirjalikult dokumenteeritud, millega nad siis hiljem loopinud oleksid? See kinnitab veel kord, et tegelikult ei otsitud vastuseid, vaid võimalusi süüdistamiseks,” lisas ta.

Jorma Riivald märkis, et võib, käsi südamel, öelda, et süüdistused on alusetud ja nende ainus eesmärk on kahjustada tema mainet.

„Väga alatu ja piinlik käitumine revisjonikomisjoni poolt. Loodan siiralt, et valijad mõistavad sügisestel valimistel hukka sellise madala poliitkultuuri viljelemise Otepääl ning annavad selge hinnangu ka revisjonikomisjoni liikmete tegevusele,” teatas ta.
Kohvikupidamisega teenitud sularaha liikus Riivaldi selgituse kohaselt otse valla finantsteenistusse ning kaardimaksed laekusid valla kontole. Kohviku tegutsemine on ära märgitud juba valla 2018. aasta majandusaasta aruandes, seega oli see igati teada.

Kultuurikeskuste huviringide juhendajate kohta ütles Riivald Delfile, et nende käsunduslepingutes oli selgelt fikseeritud teenuse maht. Ringide korraldamist jälgisid kultuurikorraldajad pisteliselt, seega oli ülevaade ringide tegevustest alati olemas. Käsunduslepingu puhul aga tööajatabelite pidamise nõue ei kehti.

Otepää vallavolikogu juunikuu istungi järel esitati avaldus, kus kritiseeriti revisjonikomisjoni kontrolliakti erapooletust ja usaldusväärsust. „Akt sisaldab ekslikke ja spekulatiivseid väiteid ning tõendamata süüdistusi,“ väideti avalduses.

Ühtlasi esitasid kuus volikogu liiget revisjonikomisjoni liikmele Jaanus Barkalale umbusaldusavalduse. „Kuna revideeritaval perioodil täitis Jaanus Barkala ise vallavanemana vallavalitsuse juhi rolli, siis lasub vastutus ka tal endal,“ märgiti selles.

„Aastatel 2021–2024, mil revisjonikomisjoni liige Jaanus Barkala töötas Otepää
vallavanemana, ei esitanud vallavalitsus, audiitor, finantsteenistus ega ka revisjonikomisjon ise ametlikke etteheiteid Otepää kultuurikeskuste tegevuse kohta. See muudab küsimuse all olevate väidetavate puuduste tõstatamise vahetult pärast tema ametist lahkumist põhjendatult kahtlaseks,” kirjutati revisjonikomisjoni töö kohta tehtud avalduses.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 03/07/2025 09:05:05