Riigikohtu hinnangul pole põhiseadusega vastuolus Robin Hoodi seadusena tuntuks saanud muudatused, millega suunatakse osa tulumaksu laekumistest jõukamatelt kohalikelt omavalitsustelt väiksemate tuludega valdadele ja linnadele. Kagu-Eesti rahvasaadiku rehkenduse järgi toob see meie kanti järgneva viie aasta jooksul 17 miljonit eurot lisaraha.

Riigikogus mullu 29. juulil heaks kiidetud tulumaksuseaduse muudatused vaidlustas kohtus Saue vallavolikogu, kelle arvates need olid põhiseadusevastased. Prognooside järgi on Saue üks 14 omavalitsusest, mille tulude kasv muudatuste tõttu veidi aeglustub.

Saue valla hinnangul ei ole põhjendatud vähem tulukate omavalitsuste probleemide lahendamine kiiresti kasvavate omavalitsuste arvelt. Muu hulgas peaks arvestama ka elanike arvu suurenemisega kaasnevaid lisakulusid, nagu uute koolide ja lasteaedade rajamine.

Riigikohus leidis äsja avaldatud otsuses, et muudatus aitab riigil täita põhiseaduslikku kohustust tagada linnade ja valdade ühtlasem rahaline toimetulek ning avalike teenuste pakkumine üle Eesti. Kui mõni omavalitsus ei suuda pakkuda teenuseid isegi minimaalsel tasemel, võib see tuua kaasa elanike põhiõiguste rikkumise.

„20 aastaga on väljaspool Harju- ja Tartumaad vähenenud elanike arv ligi viiendiku võrra,” märkis riigikohus. „Noored inimesed ja kõrgemapalgalised töökohad on koondunud eelkõige Tallinna ja selle ümbruse omavalitsustesse. See on põhjustanud suuri erinevusi omavalitsuste tuludes ühe elaniku kohta. Samuti toob vähenev elanikkond kaasa surve omavalitsuste eelarvele teenuste kõrgemate ühikuhindade tõttu.”

Riigikohus märkis otsuses, et tööealiste elanike lahkumine äärealadelt ja sellest tingitud maksutulu vähenemine on struktuurne probleem, mida omavalitsused ei saa lahendada ainult oma juhtimisotsuste või suurema efektiivsuse abil. Kuigi inimestel on õigus valida vabalt elu- ja töökohta, ei tulene sellest riigile kohustust soosida töökohtade koondumist tõmbekeskustesse ja valglinnastumist, eriti kui see toimub ülejäänud omavalitsuste arengu ja maksutulu arvel.

Samamoodi pole omavalitsusel kohustust elanikkonna kasvu piiramatult soosida, kui sellega kaasnevad üle jõu käivad kulud. Vallad ja linnad saavad kasvutempot mõjutada näiteks planeeringute kaudu. Samas on Saue valla enda hinnangul elanike arvu kiire kasv valla rahalise võimekuse seisukohast pikemas vaates hoopis soodne.

Kohus nentis, et ka riigi kuluvajadused on julgeoleku- ja majandusolukorrast tingituna oluliselt kasvanud ning põhiseadusest ei tulene nõuet eelistada omavalitsuste vajadusi. Omavalitsusel pole õigust eeldada, et kord juba saavutatud rahastamise taset kunagi ei vähendata.

Vallale jääb endiselt piisavalt raha
Riigikohus hindas otsuses põhjalikult Saue valla tulude piisavust. 2024. aastal oli Sauel valdava osa teenuste tase selgelt üle Eesti keskmise ja valla rahaline seis märksa parem, kui enamikul teistel omavalitsustel.

Prognooside järgi saab vald kokku kuni 3% vähem tulumaksu võrreldes olukorraga, kus seadus ei muutuks. Riigikohus leidis, et suure tõenäosusega ei jääks vallal seetõttu täitmata kohustuslikud ülesanded ja vähemalt minimaalses mahus ka vabatahtlikud ülesanded. Samuti ei langeks ülesannete täitmise tase alla Eesti keskmise. Muu hulgas tuleb arvesse võtta seda, et sündimuse kahanemise tõttu uute lasteaia- ja koolikohtade vajadus lähiajal ilmselt väheneb.

Kokkuvõttes järeldas riigikohus, et seadusemuudatus tõepoolest riivab Saue valla enesekorraldusõigust ja finantsstabiilsust, sest vajalikuks võib osutuda eelarve, arengukava ja investeerimisplaanide ülevaatamine või lisasissetulekute otsimine. Samas pole see riive ülemäärane, arvestades muudatuste eesmärki ja mõju ulatust.

17 lisamiljonit Kagu-Eesti omavalitsustele
„Igati hea uudis!” rõõmustas Robin Hoodi seadusele heakskiidu andmise üle Kagu-Eestist valitud riigikogu liige Anti Allas (SDE). „Jumal tänatud! Olen sellega väga palju vaeva näinud. Omavalitsuste rahastamise õiglasemaks muutmine on olnud üks kolmest kõige olulisemast eesmärgist riigikokku valituks saades. Kinnitan, et see ei tulnud sugugi kergelt.”

Allas leiab, et seadus on märgilise tähtsusega, kuna jagab rahalisi vahendeid teenuste pakkumiseks omavalitsustele senisest võrdsemalt.

„Minu arvates peaks riik olema nagu pere, kus kõiki pereliikmeid koheldakse võrdselt, ehk ühtegi pereliiget ei jäeta külmal talveõhtul ukse taha,” illustreeris ta.

Varasem tulumaksu jaotamise mudel soosis Allase sõnul märksa rohkem neid omavalitsusi, kuhu noored tööeas inimesed kokku voolasid. Nendel tulud kasvasid ja seal, kust need inimesed tulid, omakorda tulud vähenesid. Selline süsteem ei olnud saadiku hinnangul enam kuskilt otsast jätkusuutlik.

„Rikkus voolab ühte nurka kokku ja protsess ajas üha kiireneb. Õiglase riigi roll on arengut ühtlustada. Lisaks on oluline fakt, et Eesti kuldsete ringide kasv tuleb eelkõige mujalt Eestist kokku voolavate inimeste arvelt, kelle kasvatamise kulud on olnud vaesemate omavalitsuste kanda,” sõnas Anti Allas.

Tema arvestuse järgi laekub Kagu-Eesti omavalitsustele järgneval viiel aastal kokku 17 miljonit eurot lisaraha. Valga vald saab juurde 3,25 miljonit, Põlva vald 2,43 miljonit ja Võru linn 2,42 miljonit eurot.

„Robin Hoodi meetmel on ka üks lisamõju. Nimelt tänu ümberkorraldusele tõusis teema fookusesse – saadi aru, et osa Eesti omavalitsusi on suurtes rahalistes raskustes,” lisas Allas. „Nüüd pidid aga oma tulusid ära andma 11–14 kõige rikkamat omavalitsust, kelle poliitiline hääl on riigi tasandil kõige tugevam. Tänu sellele on jäänud olemata omavalitsuste tulubaasi täiendav üldine kärbe, kuna üks kärbe kõige mõjukamaid juba tabas. See on olnud viimasel paaril aastal mitmel korral suures kärpimistuhinas reaalselt päevakorras, kuid eelnevalt esitatud argumentide tõttu ära jäänud.”

***

Kagu-Eesti omavalitsuste lisaraha tänu Robin Hoodi seadusele (RH)

Omavalitsus	RH lisaraha 2025	RH lisaraha 2026	RH lisaraha 2028	RH lisaraha 2029	Kokku viie aasta peale lisaraha tänu RH-le
Antsla vald	61 000	130 000	224 000	234 000	824 000
Rõuge vald	87 000	176 000	307 000	317 000	1 134 000
Setomaa vald	50 000	102 000	184 000	193 000	676 000
Võru vald	54 000	129 000	252 000	272 000	844 000
Võru linn	173 000	385 000	653 000	676 000	2 427 000
Kanepi vald	76 000	155 000	285 000	300 000	1 039 000
Põlva vald	182 000	373 000	664 000	691 000	2 430 000
Räpina vald	130 000	282 000	479 000	497 000	1 791 000
Otepää vald	80 000	181 000	328 000	347 000	1 186 000
Tõrva vald	109 000	242 000	415 000	432 000	1 540 000
Valga vald	232 000	522 000	873 000	905 000	3 250 000
Lisaraha kokku võrreldes RH-eelse ajaga	1 234 000	2 677 000	4 664 000	4 864 000	17 141 000

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 03/07/2025 09:01:57