Kristo Anderson. Foto: Urmas Paidre

Põlva Coop Tarbijate Ühistu aastakoosolek tõi taas saali hulga liikmeid, kes tulid kuulama, kuidas käibe poolest viiendal ühistul vabariigis möödunud aastal läks, mis plaanid on ees ja mis sai tehtud. Ettekande tegi nagu ikka ühistu esimees Kristo Anderson, kellel oli jagada nii tõsiseid mõtteid kui lootusrikkaid tulevikuväljavaateid.

Kuigi majandusaasta lõpetati 637 000-eurose kahjumiga, kinnitas Anderson, et ettevõtte tegelik tervis on hea ning tulevikuperspektiivid säilivad. „Me ei tõstnud kauplustes rahvale vastu tulles hindu, kui riik käibemaksu 22 protsendile tõstis – see oli meie teadlik otsus, mis läks maksma umbes pool miljonit,“ selgitas ta. Teise suure kahjumi põhjusena nimetas ta vana kaubamaja lammutamist – see hoone oli bilansis peaaegu 800 000 euroga, kuid kuna seda enam pole, tuli väärtus nullida. „See oli raamatupidamislik kulu, mitte tegelik rahaline kaotus,“ rahustas ta kuulajaid.

Samuti said ühe muutusena omale konkurendid Ülenurme ja Tõrvandi kauplused. Ülenurmele ehitas Tartu Tarbijate Kooperatiiv uue konkureeriva Konsumi ja Tõrvandi Konsumi kõrvale kerkis Grossi pood. Seetõttu kadus jupp Ülenurme poe käibest ja ka tükike Tõrvandi Konsumi käibest. Samal ajal loetles Anderson neid kauplusi, kus käive oli kenas kasvus nagu Illimari Konsum Ahjal, uus ja uhke Kanepi Konsum, Külitse Konsum. Põlvas endas asuvad poed olid möödunud aastaga võrreldaval tasemel ja Räpinas oli mõneprotsendiline tagasiminek. Lisaks vääris märkimist, et toiduvalmistaja Oma Pala tootmine kasvas 11,5% ja suhtelised uued ruumid olla juba kitsaks jäänud.

Tegelikult oli aasta Andersoni sõnutsi mitmes mõttes aktiivne. Veebruaris (taas)avati Põlva restoran La Storia, millest on kujunenud meeldiv ja populaarne kohtumispaik, ning lõpuks – pärast kuue aasta pikkust võitlust vallavalitsuse ja Kagu ühistranspordikeskusega – saadi Maksimarketi ette käima linnaliini buss, mis tähendab paljudele klientidele paremat ligipääsu.

Aasta jooksul tehti ka ebamugav, kuid paratamatu otsus sulgeda kaks väikest poodi – Verioral ja Leevakul –, mille kahjumid muutusid ühistule liialt koormavaks. Kolme aasta jooksul maksti neile kauplustele peale 150 000 eurot, kuid kui käibest moodustavad 60% alkoholi ja tubaka müük, on raske rääkida jätkusuutlikust toidupoest.

Anderson rääkis avameelselt ka raskustest Võru piirkonnas. Pet City frantsiis lõpetas koostöö päevapealt, jättes ühistu sootuks ilma lemmikloomapoeta. Erinevalt Võrumaast läks paremini Tartumaal, kus kogukäivet suudeti suurendada kaks protsenti.

Üldse annab kogu Põlva ühistu käibest umbes 64% Konsumite kett ning 21% Maksimarket. Põhitegevuseks on seega toidukaupade müük. Ehituskeskus ja kaubamaja segment annavad kumbki alla kolme protsendi ning toitlustuse osakaal on üks protsent, ülejäänud on väikepoodide tulu.

Üks huvitav trend puudutab ostukäitumist. Kuigi ostude üldarv möödunud aastal kasvas, siis keskmine ostusumma kahanes – inimesed käivad sagedamini poes, kuid ostavad vähem. Seda mõjutas kindlasti inflatsioon ja see, et inimesed jälgivad hindu aina tähelepanelikumalt. Anderson märkis, et kahjum tekkis suures osas seetõttu, et hinnatõuse ei tehtud – taheti hoida ostujõudu, kaotades ise.

Ühistu püsib kolmel vaalal
Kristo Anderson rõhutas, et ühistu seisab kolmel vaalal: liikmed, töötajad ja kogukond. „Meie jaoks ei ole liige lihtsalt klient – ta on liige, omanik. Meie sünnipäevasoodustus ei ole ainult kulinaariale või joogile nagu mujal Coopi poodides, vaid kehtib kõikidele toodetele,“ tõi ta näite. Töötajatele pakutakse samuti motiveerivaid lisasid ja paindlikke töötingimusi.

Aastakoosolekul oli palju juttu ka sellest, kuidas ühistu panustab kogukonda. Toetust jagati möödunud aastal 180 000 euro eest, millest suurima osa said Põlva käsipalliklubi, Lootose jalgpalliklubi, külaseltsid jne. Samuti anti ülejäävaid toidukaupu Toidupangale, Põlva Tsõõrimajandusele ja teistele heategevuslikele algatustele. Märkimist vääris ka kaks projekti, kuhu ühistu on tugevalt oma õla alla pannud – Postitee jooks ja Põlva päevade raames taaselustatud sõiduvahendite mäestlaskumise võistlus.

Mida toob tulevik?
Eriline koht koosolekul kuulus tulevikuplaanidele. Vana kaubamaja platsil valitseb praegu tühjus – sinna on rajatud freesasfaldist plats ja visuaalselt näeb see välja viisakas.

„Mäest alla tulles on meeldiv heita pilk kaunile järvevaatele,” rõõmustas Kristo Anderson, kes oli muuseas tänulik ka ettevõtte nõukogule, kes otsustas toetada kulukat kaubamaja lammutamise ja heakorrastamise projekti.

Kuid mida sinna edasi teha?

Anderson tunnistas üles, et esimene mõte liikus tõepoolest kortermajade arendamise poole. „Korterid ise saaks valmis heal juhul 2000 eurot ruutmeeter tänapäevaste hindadega, paneme kommunikatsioonid ja muud kulud juurde ja jõuame juba hinnani 3000 eurot ruutmeetri eest. Sellega pole aga võimalik korterit kellelegi Põlvas müüa, sellise hinnatasemega müüakse Tartus! Põlva nukrus ongi see, et kui noor tahakski siia elama tulla, siis kinnisvarahindajad ei hinda seda uut korterit nii kõrgelt, kui tema ehitamine oleks maksma läinud ehk 3000 ruutmeetri eest,” rääkis esimees.

Tema sõnutsi ärganud nüüd korraga ka omavalitsus, kuigi lammutamise plaanid olid ammu teada. „Kutsuti meid siis vaibale, et mis me siia teeme, mis platsiga nüüd saab. Aga neil endil ka nägemust ei olnud, leidsid nüüd enne valimisi, et teeks ideekonkursi. Jube ägeda pargi teeme, aga kes selle siis valmis ehitab üldse?” küsis ta retooriliselt.

Samal ajal võrsus Andersoni vestlusest treener Kalmer Mustinguga hoopis ambitsioonikam idee. „Kui Eestis kuskil käsipall esimesena pähe tuleb, siis iseloomustab see just Põlvat,“ seletas Anderson. „Miks mitte teha siia üks korralik käsipallihall, koos väljakute ja staadioniga? See tooks Põlvasse elu, treeninguid, noori ja sporti. Igal juhul rohkem kui see wakepark. Loomulikult peaksid siis õla alla panema paljud vägevad Põlva ettevõtted. Põlva – käsipallipealinn koos käsipallikeskusega!” Mõte on veel toores, ent esialgu leidis see saalist toetavat noogutust.

Samuti juhtis ettekandja tähelepanu tõsiasjale, et kui on hea idee, peab see olema ka äriliselt tasuv. „See on üks meie tingimusi, me ei saa teha niisuguseid asju nagu omal ajal oli bowlingusaal, millele maksime palju raha peale. No ei saa raha tuulde loopida, konkurents üha tiheneb. Tänagi Maxima otsib pingsalt Põlvasse kohta, noh, loodame, et Lidl ei tule – ega siin konkurentsi ja rahalises mõttes lihtsamaks ei lähe,” sõnas ta.

Prioriteedid paika ning veel mõni projekt
Saalist juhiti tähelepanu Põlva Konsumi hoone fassaadile ja platsile, mis vajaksid uuendust. Anderson kinnitas, et plaan oli need tööd ette võtta juba tänavu, kuid majandusolukorra ja uue käibemaksutõusu valguses lükati need edasi. Samas lubas ta, et järgmisel aastal saab Põlva kõige ilusama Coopi Konsumi keskuse ehk uue nimega Kaubamaja.

Anderson viskab kivi ka valla kapsaaeda: „Teeme La Storia terrassi otsa praegu väikese laste mänguväljaku. Nimelt, kui vallavanema ja abivallavanemaga tuli juttu, et kuhu ma võiksin minna oma väikese lapsega Põlvas mängima, siis selgus, et avalikke mänguväljakuid Põlvas polegi! Ja siis me tahame noori siia elama meelitada ja neile elukeskkonda pakkuda?!”

Mehe sõnutsi tuleb vallas prioriteedid paika panna: „Mina mäletan, et 21 aasta jooksul on vaid üks inimene siin tänaval auto alla jäänud, rohkemat ei mäleta. See 170 000, mis siia läks nende ülekäiguradade peale, pluss veel hooldused ja asjad, mis juurde maksame – me oleks saanud vähemalt kolm korralikku avalikku mänguväljakut Põlvasse lastele ja peredele!” leidis Coop Põlva juht.

Anderson kinnitas kindlameelselt, et ühistu liigub edasi sisemiselt tugevamana: „Me ei saa teha investeeringuid, millel pole tulevikku. Aga me saame teha neid, mis toovad kasu mitte ainult ühistule, vaid ka mõnele piirkonnale.“ Seda kinnitab ka hiljuti alanud Värska Konsumi ehitus, mis pärast aastaid planeerimist lõpuks ometi käima läks. Värska uuest poest loodab Anderson samasugust edulugu nagu läks Kanepi uue poega.

Nii lõpetas Coop Põlva oma aastakoosoleku heade tulevikulootusega. Kahjumist räägiti ausalt, kuid rõõmu tegi see, et tegevus on kontrolli all, tulemused paranevad, kogukond on kaasatud ja unistusi jagub – alates laste mänguväljakust kuni käsipallihallini välja.

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 03/07/2025 08:48:51