Kuhu lähed, Lõuna-Eesti põhikoolilõpetaja?





Ükskõik mis nurga alt ka ei vaataks, põhikooli lõpetamise kevad on väga paljudele peredele äärmiselt stressirohke ja muremõtteid täis. Eeskätt on murekohaks põhikoolilõpetaja lähitulevik ehk võimalused jätkata haridusteed mõistliku tasemega gümnaasiumis. Avalikult sõna otseses mõttes sügavalt vigaseks nimetatud süsteem toob parimalgi juhul kaasa palju pingeid ning nii mõnelgi juhul segast pendelrännet.
Alles mõni nädal tagasi kirjutas LõunaLeht murepilvedest Kagu-Eesti väikegümnaasiumide kohal. 2035. aastaks võib seitse neist saada suletud. 2035. aastaks langeb 15‒19-aastaste arv Põlvamaal 1329-lt 1188-le, Valgamaal 1571-lt 1287-le ja Võrumaal 1792-lt 1638-le. Kokku väheneb keskkooliealiste noorte arv Kagu-Eestis seega prognoosi kohaselt 579 võrra.
Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja märkis, et Kagu-Eestit iseloomustab märkimisväärne gümnaasiumiränne, eelkõige Tartusse. Teise maakonda rändab gümnaasiumisse õppima käesoleval õppeaastal Põlvamaalt 25%, Valgamaalt 29% ning Võrumaalt 22% noortest.
Arenguseire keskuse värskes kohalike avalike teenuste kättesaadavuse raportis märgitakse, et Eestis ei õpi 59% gümnasiste lähimas õppeasutuses.
Tartu pere mure
Oma tütre kogemus ajendas tartlast Edite Supet pöörduma sotsiaalmeedias avaliku kirjaga nii Tartu gümnaasiumide kui ka haridusministeeriumi poole.
„Mu tütar õppis nädalate kaupa ja sai riigieksamitel väga head tulemused, aga viiest koolist, kuhu ta kandideeris, kutsuti teda ainult ühte vestlusele. See pole pakkumine. Lihtsalt vestlus. Paljud tema klassikaaslased ei saanud ühtegi kutset. Lapsi survestatakse, hirmutatakse ja nad kogevad tohutut stressi. Süsteem absoluutselt ei toeta noori, sest keskharidus ei peaks olema eliidile,” kirjutas ta.
„See on sügavalt vigane süsteem. Mida meile lubati, oli reform. Meil oli kaos. Ja see, mis meie lastele jääb, on kibe arusaam, et nende parimatest pingutustest ei piisa, et teenida neile tulevikus koht, mille poole neil kästi püüelda,” nentis ema. „Kogu see süsteem paneb tohutu surve lapsele, vanematele ja õpetajatele, aga mitte haridusministeeriumile. Paljud lapsed kannatavad depressiooni, ärevuse, unetuse all. See ei ole toetav haridus, see on süsteem, mis loob hirmu.”
Supe märkis, et Tartus võib enam kui tuhat õpilast jääda sootuks ilma võimaluseta saada gümnaasiumiharidust. Samal ajal valmistub Eesti haridussüsteem kohustusliku hariduse kehtestamiseks kuni 18. eluaastani. „Kuidas peavad lapsed minema, kui süsteem neile kohta ei paku?” küsis murelik ema.
Tema kogemus pälvis kümneid kommentaare.
„Tartu vajab veel ühte gümnaasiumi, sest on muutunud üleriigiliseks gümnasistide linnaks, kuhu tullakse kokku õppima nii Lõuna-Eestist, Virumaalt, Kesk-Eestist kui ka Tallinnast ... Ja see konkurents ja pinge on nii koledalt suur. Siin peab midagi muutuma. Kui sa tuled Võrust või Jõgevalt, on sul kadalipust läbi pääsemata võimalus naasta oma kodulinna gümnaasiumi. Tartu lastel sellist valikut pole. Tegemist on 15-16-aastaste lastega, kes ikkagi vajavad pere ja kodu ja turvalist koolisüsteemi, mis tagab neile õiglase ja rahuliku ülemineku ühest kooliastmest teise. See vanus on niigi täis ealisi väljakutseid, milleks veel riikliku haridussüsteemi poolt lisatud pinge?” märkis näiteks Kätlin.
„Näete, isegi n-ö nelja-viielised Tartust endast ei saa gümnaasiumikohti,” tõi üks LõunaLehe lugeja välja. „Ja on küsimus, et kas siis Tartust peaksid üle-jäävad minema õppima Parksepasse, Kanepisse vms ühesõnaga maagümnaasiumitesse, kus on kohti? Üldiselt üks paras tohuvabohu.”
Kutsekooli asemel pendelränne?
„Gümnaasiumiharidus toob enneolematu pendelrände, kus võrukad-põlvakad saavad Tartusse ja siis tartlastel ei jää muud üle, kui otsida gümnakohti väikelinnades,” pakkus lehelugeja.
Ministeerium on teatanud, et mõistab lapsevanemate muret, kuid riigi siht on suunata noori senisest enam valima kutsekeskharidust. See väljaütlemine on toonud kaasa palju lisapahameelt ja märkusi, et 15-aastaselt ei tea suurem osa inimestest, millised on nende tugevaimad küljed, tulevikusoovid ja tulevane võimalik elukutse. Nii võib näiteks sundkorras autoremontijaks õppiv hoopis teistsuguste eeldustega noor väga kiiresti läbi põleda.
Pole võimatu, et kutsekooli asemel valib asisesse linnagümnaasiumi mittepääsenu sestap tõesti hoopiski mõne naabermaakonna gümnaasiumi. See aga toob perekonnale kaasa kas logistilise õudusunenäo või ohtralt lisakulusid, kui põhikoolinoor näiteks kuskil kauges kandis õppeajal korterit vajab.
Tartu noored naabermaakonda?
LõunaLehe töötajatest kolme kodus tähistatakse täna-homme lapse põhikooli lõpetamist. Nii Võrus kui Räpinas põhikooli lõpetavad noored soovivad edasi õppida Tartus, rääkimata ülikoolilinna külje all Ülenurme koolis põhihariduse omandanust. Võru noorukil on varuvariandiks ka kutse kohalikust riigigümnaasiumist, teistel on pärast keerukaid ühiskatseid ja vestlusi nüüdseks vähemalt ühest Tartu gümnaasiumist kutse taskus ja minek kaunis kindel. Kõik kolm sooritasid eksamid väga headele tulemustele ja vanemad on nende üle uhked – ehkki Võru ja Räpina omad võimalusel eelistaksid, et lapsed veel kodust välja ei lendaks ...
Teisisõnu, kasvõi selle pisikese kollektiivi näitel on näha, et kuni kolmel Tartu linna noorel tuleb gümnaasiumikoht naabritele loovutada ja endal muid võimalusi otsida.
Väidetavalt sündis 2009. aasta paiku tavapärasest rohkem lapsi ja paljuski just seetõttu on tänavu konkurents gümnaasiumidesse tugevam. Kagu-Eesti riigigümnaasiumite juhid seda ei kinnita, küll aga tõdevad, et tõepoolest tullakse meie kanti gümnaasiumisse ka Tartust ja mujaltki.
„Tunnistan, et sellel aastal on varasemast vähem sooviavaldusi. Ütleks, et viiendiku võrra vähem,” sõnas Valga gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa. „Jah, meile tullakse ka mujalt, sellel aastal lausa 12 kohast lisaks Valga valla koolidele.”
„Statistikaameti andmeil on tõesti näha, et aastatel 2007–2010 sündide arv oli teiste aastatega võrreldes suurem, kuid praeguse aasta põhjal ei ole meil siiski varasemaga võrreldes suuremat hulka kandideerijaid näha. Hindan, et siin on muid muutujaid piisavalt palju, et suurem sündide hulk ei mängi olulist rolli,” märkis Põlva gümnaasiumi direktor Raul Kadaste.
„Tänavu on raske hinnata konkurentsi võrrelduna varasemate aastatega, kuna palju on vahepeal muutunud. Näiteks uued kutsekeskhariduse õppekavad ning isegi muutunud ajajoon, mis puudutab põhikooli lõpetamist ja järgmisse õppeasutusse astumist, on jätnud oma jälje. Faktidele tuginedes on sel aastal kandideerijaid vähem kui eelmisel, kuid samas kumab läbi, et valik on teadlikum – vähem on neid kandidaate, kes igaks juhuks ehk teise või kolmanda valikuna oma kandidatuuri ka meie juures üles seab. Pigem on sel aastal konkursil osalemas rohkem neid, kes ka päriselt kavatsevad Põlva gümnaasiumisse õppima tulla,” lisas ta.
Kadaste kinnitas, et on mitmeid juhtumeid, kus neile on jõudnud kandidaadid, kes on kas juba mõnest Tartu koolist saanud eitava vastuse või algusest peale otsustanud, et just meie Põlva gümnaasium on neile meelepärane koht õpingute jätkamiseks.
„Nad ei ole teistest sugugi halvemad ega ka nende tulemused ei ole kehvad, kuid võrrelduna Tartu koolidesse kandideerijate üldise tasemega jäävad nad mõnikord mõnes valdkonnas natuke alla,” tõi ta välja tugeva konkurentsi Tartus.
Võru gümnaasiumi juht Karl Kirt ütles, et konkurents oli tänavu tihe: kokku kandideeris 204 õpilast, valdavalt küll Võru maakonnast, aga mitmed ka mujalt maakondadest. Kokku saab Võru gümnaasium järgmiseks õppeaastaks võtta 96–108 õpilast ehk avab kolm klassi.
„Kandideerijad on seekord tõesti väga erinevatest Eesti piirkondadest, kust varem kandidaate pole olnud. Mõned kandidaadid on sealhulgas ka Tartust. Ilmselt see põhjus meie poole vaatamiseks ongi just selles, et proovitakse lähemal asuvaid alternatiive, kui peaks juhtuma, et Tartu koolidesse õppima ei pääse,” märkis Kirt.
„Tartus on gümnaasiumikohtade puudus, samas soov Tartusse õppima minna on paljudel Lõuna-Eesti noortel, aga ka kaugemalt. Seetõttu on noored kandideerimas väga mitmetesse koolidesse, et saada kindlust, et sügisel saab gümnaasiumiharidust omandada. Muutunud on ka vastuvõtt ja vastuvõtu ajaraam. Paljudes koolides oli eelmisel aastal maikuuks vastuvõtt lõppenud ja noortel oli kindlus, kuhu saab edasi õppima minna. Nüüd on see olukord muutunud ning selgus tuleb ilmselt lõplikult jaanipäevaks,” lisas Võru gümnaasiumi direktor. „Konkurents on siiski tihe, sest soovijaid on rohkem, kui on kohti. Samas on vähemalt Võru maakonnas noortel palju alternatiive ja võimalusi edasi õppimiseks.”
Karl Kirt vaatas statistikaameti andmetest lähemalt järele, kas tõesti võis praeguste põhikoolilõpetajate sünniaastatel Eestis midagi väikse beebibuumi moodi olla, mis tänavu gümnaasiumisse pääsemise konkurentsi teravamaks teeb. Otseselt seda näha pole, küll aga sündis aastatel 2007–2010 laias laastus ligi 16 000 last aastas, veidi varem ja veidi hiljem aga alla 15 000.
Koroonakooli lapsed
Praeguste põhikoolilõpetajate haridusteele jättis kindlasti mingisuguse jälje 2020. aastal üle maailma hirmu külvanud koroonapandeemia, mis muu hulgas sundis viienda klassi õppureid kuudeks distantsõppele.
Milline on tänavu gümnaasiumi kandideerivate/kandideerinud noorte tase? Kas on mingil kujul tunda, et osa nende õpiajast jäi koroonaaega?
„Sellel ja ka eelmisel aastal on matemaatika kehv tase tunnistusel näha. Kindlat seost koroonaaja ja õpitulemuste vahel kahjuks öelda ei tea,” hindas Valga gümnaasiumi juht Murumaa.
Põlva gümnaasiumi direktor Kadaste ütles, et on veel natuke vara öelda, kas koroonaaja mõjusid on värskete kandidaatide puhul tunda – kandideerimisel näeb kool ju vaid noorte hindeid ega tea, milline töö nende saamise taga on.
„Senise kogemuse põhjal saab aga öelda, et ka tänastele gümnasistidele, kes juba meie koolis õpivad, on koroonaaeg oma jälje jätnud – on täiesti mõistetav, et olukord, kuhu koroona tõttu sattusime, ei sobinud kõigile ühtmoodi. Mõne jaoks on iseseisev õppimine ja teistest eemal olemine pigem õppimist soodustav tegur, teistele otse vastupidi. Samuti avaldab selline isoleeritus mõju ka noore inimese sotsiaalsetele oskustele,” nentis Kadaste.
„Eksamitulemustest seda ei saa küll välja lugeda. Koroonaaegne mõju võib siiski olla ja see võib välja tulla õpingute käigus, aga ma seda ülemäära üle ei tähtsustaks,” ütles Võru gümnaasiumi juht Kirt. „Tase on kõrge, paljud noored on teinud eksamid väga hästi. Meie arvestame eesti keele ja matemaatika riigieksami tulemusi ning kümne õppeaine aastahinnete keskmist. Vaadates keskmiselt, on noored eksamid hästi teinud ja sellele pingele vastu pidanud.”
***
Paljud meie kandi noortest pürivad Tartu gümnaasiumidesse usus, et sealt saab konkurentsivõimelisema hariduse kui kodumaakonnast. Kuidas kommenteerite?
Andrus Murumaa, Valga gümnaasiumi direktor:
Nii nagu varem, ütlen ka nüüd, et Valga gümnaasiumist saab väga hea hariduse. Individuaalne lähenemine, väiksemad klassigrupid, väiksem koolipere, hoolivad kolleegid ja oma töö mõtestamine teevad meist väga hea kooli. Lisaks on palju valikkursusi, stipendium, märkamine ja koostöö.
Raul Kadaste, Põlva gümnaasiumi direktor:
Sellele küsimusele on väga lihtne vastata – mina isiklikult arvan, et see hinnang ei ole põhjendatud. Ka meie kooli lõpetajad saavad enamasti jätkata gümnaasiumi lõpetamise järel õpinguid just nendes kõrgkoolides, kus nad soovivad, mistõttu hindan, et ka meie pakutav haridus on selleks heal tasemel. Loomulikult, kui põhikoolilõpetajal on kindel siht silme ees ja ta tahab õppida mingil kindlal õppesuunal, mida meie ei paku, siis on igati mõistetav, et tuleb leida mujalt kool, mis seda võimaldab. Kuid kui sellist suunaeelistust ei ole, siis üldkeskharidus on Põlvas sama hea kui mujal ja suuremast linnast hariduse otsimine ei ole põhjendatud. Sellistel juhtudel on seal taga pigem muud põhjused – näiteks soovitakse kodust eemale kolida, et rohkem iseseisvust saada, või lihtsalt minna koos sõpradega, kuhu nemad lähevad.
Karl Kirt, Võru gümnaasiumi direktor:
Põhiline on see, et noor oskaks vastata küsimusele, miks ta tahab ühes või teises koolis õppida. Mis on tema eesmärk ja soov. Ma võin kindlalt väita, et Võru gümnaasiumist saab noor soovi korral väga hea põhja alla, et edasi pürgida ülikooli. Kui noorel on väga spetsiifiline soov mõne Tartu kooli osas, siis ma väga austan seda. Minu soov on siiski, et Kagu-Eesti noored omandaksid hariduse oma kodumaakonnas, sest meil on siin väga head koolid, mis pakuvad väga head haridust.
Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 16/06/2025 08:38:00