Puurkaevu rajamise ala Väimelas Pärna teel 4. juuni hommikul. Foto: Vidrik Võsoberg

Aastaid tagasi enda külje alla sadade tuhandete lindudega kanala rajamise plaani nurjanud Väimela kodanikud peatasid vähemalt ajutiselt äsja ka joogiveetehase arendamise plaanid. Võrumaa aleviku inimesed lasid kohtul esialgse õiguskaitse käigus mõneks ajaks lõpetada sügavate puurkaevude rajamise, sest nende sõnul lekkis puurimisel õhku tervistkahjustavat väävelvesinikku.

2019. aastal loobus arendaja muuhulgas kohalike vastuseisu tõttu Võrumaale Väimelasse 340 000 munejaga kanala rajamisest. Pärna tee 7 ligi kuue hektari suuruse kanalale mõeldud kinnistu järgmine omanik tuli välja eelduste kohaselt kanalast märksa vähem lehkava äriplaaniga. Võru vallavalitsus algatas mullu oktoobris katastriüksuse detailplaneeringu (DP), mille eesmärk on muuhulgas joogi- ja mineraalvee tootmiseks vajalike tootmis- ja laohoonete püstitamiseks ehitustingimuste määramine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata.

Paralleelselt viidi läbi veeloa menetlus, kuna maaüksusele kavandati kolme puurkaevu: üht joogivee ning kaht mineraalvee tootmiseks.

Juba mullu septembri alguses andis vallavalitsus ehitusloa kolme puurkaevu rajamiseks. Vastavalt seadusele oli ehitusloa menetlusse kaasatud ka keskkonnaamet, kes andis oma kooskõlastuse tingimusteta.

Võru vallavalitsuse korralduse (DP) lisas „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” öeldakse: „Mineraal- ja joogivee tehaseses tootmise käivitamisega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, sest tegevuse iseloom ei eelda seda.”

Ehitusprojekti esitas Balrock OÜ (puurimisfirma), maaomanik on Cone Forest OÜ, mille ainuomanik Vene-Iisraeli päritolu ärimees Sergey Uger. Kaevud pidid tulema 580, 580 ja 200 meetrit sügavad ning hiljuti läksid tööd kahe kaevu rajamisel käima. Teadaolevalt jõuti ühe puurimisega 345 meetrini.

„Inimesi hakkas paar nädalat tagasi või nii häirima ebameeldiv mädamuna lõhn, mis aeg-ajalt levis ja mida sealkandis pole varem olnud. Neil, kes lähemal elavad, ärritas hais kurku ja tekitas iiveldust. Omavahel asju arutades tekkis kahtlus, et hais võib olla seotud kaevamistöödega nn kanalakinnistul,” kirjutas läinud nädalal sotsiaalmeedias aktiivne Väimela kodanik Tiiu Ritari. „Veel asja edasi uurides selgus, et puurkaevude ehitus juba käib. Ja selgus ka, et sügavate puurkaevude kaevamisel eraldub väävelvesinikku ehk vesiniksulfiidi ehk divesiniksulfiidi, mis on mädamuna lõhnaga värvuseta ja väga mürgine gaas.”

Tulevase veetehase kinnistu lähistel asuvad kutsekooli EWERS tehnomaja ning ASi Rauameister tsehh, piirkonnas õpib, töötab ja elab sadu inimesi.

Kohalik Anne märkis samas, et viibis läinud reede õhtul umbes poole kilomeetri kaugusel antud kaevamistöödest. „Tundsin väga kummalist lõhna, üritasin nuusutada ja tuvastada, kas kuskil midagi mädaneb, kuid hais justkui tekkis mitte kuskilt ja lendles õhus,” kirjeldas ta. „Samal ööl ehk ööl vastu laupäeva tekkis mul väga tugev kurguärritus ning terve öö peale magasin ehk paar tundi, sest raske oli ka hingata. Täna hommikul seda postitust lugedes alles panin pildi kokku.”

LõunaLeheni jõudis selle tõsise looga seoses ka üks veidi anekdootlik kirjeldus: üks kohalikest olla mädamuna lõhna tundes põhjalikult, aga tulemusteta oma hekialuse üle vaadanud, kahtlustades, et seal lehkab mõne surnud looma korjus.

Ritari teatas läinud reedel, et puurkaevu ehitustöödel ei olnud arvestatud väävelvesiniku võimaliku pihkumisega ja keegi ei olnud teinud hajumismudelit vastavalt kohalikele tingimustele, et tagada tööde ohutus elanikele. 27. mail informeeriti terviseametit ja keskkonnaametit ning teavitati Võru valda. Reedel, 30. mail pöördusid mõned kohalikud kohtusse ja taotlesid esialgset õiguskaitset. Avaldajad esitasid kohtule palve puurimine peatada, kuni ametkonnad on välja selgitanud, mis toimub ja kas või kui ohtlik see inimestele on. Kohus reageeris kiiresti, keelas puurijal kuni 29. juunini töid jätkata ning kohustas teda alustatud töid kohe peatama.

Kohalike väitel aga jätkusid kinnistul tööd ka laupäeval ja kohale tuli kutsuda politsei. Teadaolevalt aga tegeleti puurivarraste väljatõmbamise ja kaevu plommimise alustamisega, viimane töö käis veel eilegi.

Puurkaevude rajamiseks load andnud Võru vallavalitsus peab hiljemalt 4. juuliks esitama kohtule vastuse enda välja antud ehituslubade õiguspärasuse kohta.

Postimehest selgub, et puurija kinnitusel on kõik tööd tehtud korrektselt ning Võru vallavalitsuse arvates peaksid võimalikku tervisemõju hindama vastavat pädevust omavad terviseamet või keskkonnaamet. Keskkonnaamet leiab, et ehitusnõuete kontrollimise eest on vastutav vald.

Terviseamet vaatab keskkonnaameti poole
Terviseameti kommunikatsioonijuhi Imre Kaasi sõnul on ametile laekunud pöördumine kodanikult, kes kaebas ebameeldiva lõhna üle, mis kaasneb Väimelas puurkaevu rajamisega.

„Kuivõrd terviseamet ei tee järelevalvet välisõhu kvaliteedi üle, suunati pöördumine vastamiseks keskkonnaametile,” ütles Kaas LõunaLehele. „Lõhnahäiringute üle ehk välisõhu kvaliteedi üle teeb kaebuste alusel järelevalvet keskkonnaamet.”

„Terviseamet on kooskõlastanud Väimela Pärna 7 detailplaneeringu, kuid see ei käsitle otseselt puurkaevude rajamist, vaid mineraalvee tootmishoonete rajamist ning terviseamet hindas eelkõige müra ja vibratsiooni küsimusi, mis kuulub ameti järelevalve alla,” lisas ta.

Kaas tõi väävelvesiniku kohta välja, et WHO andmetel ei tohiks tervel inimesel tekkida terviseprobleeme vesiniksulfiidi kontsentratsiooni juures 2,8-14 mg/m3. Mädamuna lõhn peaks olema tuntav umbes 11 ühiku suuruse kontsentratsiooni puhul. Astmaatikutel ja hingamisteede probleemidega isikutel võib esineda hingamisteede häireid juba väävelvesiniku kontsentratsiooni 2,8 mg/m3 juures.

Terviseameti esindaja lisas veel, et loodusliku mineraalvee puhul on enne tunnustamise protsessi läbiviimist ja otsuse koostamist vajalik keskkonnaameti poolt väljastatav kehtiv vee-erikasutusluba. Väävelvesiniku eraldamine mineraalveest on lubatud tehnoloogiline protseduur.

„Loodusliku mineraalvee töötlemine on karmide piirangutega,” sõnas Imre Kaas. Mineraalvee tervisekaitsenõuete määruse kohaselt võib mineraalvett töödelda vaid teatud tingimustel. Üheks lubatud meetodiks on aereerimine enne üleliigse raua- ja väävliühendite eemaldamist filtrite kaudu.

***

Kommenteerib keskkonnaameti veeosakonna juhtivspetsialist Karina Laasik:
Praegu on kohus kohalike elanike taotluse põhjal peatanud puurkaevude rajamise kuni 29. juunini. Kohalikust omavalitsusest saadud info kohaselt on arendaja poolt tellitud ehitusjärelevalve poolne uurimine. See peab selgitama, kas puuraugud on puuritud nõuetekohaselt ja neid tehes on kasutusel kõik ettevaatusabinõud ning tööd ei kujuta ohtu piirkonna joogivee puhtusele. Kohalik omavalitsus saab kontrollida seda, kas ehitus vastab väljastatud ehitusloale. Välja peab ka selgitama, kas ja millises koguses on tervisele ohtlik piirkonnas levinud lõhn.

Keskkonnaamet saab kohalike elanike lõhnaprobleemist aru. Tõenäoliselt on tegemist vesiniksulfiidiga, mida Lõuna-Eestis leidub ka madalamates veekihtides. Eelnevalt prognoosida, kas ja millistes kogustes see gaas puurimise käigus atmosfääri paiskub, on väga raske. Oma olemuselt on vesiniksulfiid selline gaas, mille mädamunale iseloomulikku haisu on tunda ka juba väga madalate kontsentratsioonide juures.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/06/2025 09:42:45