Foto: MTÜ Meie Nursipalu

Nursipalu kaitsjad pahandavad, et äsja lõppenud suurõppuse Siil 2025 järel on loodus täis hävitustööd ja „jõmluse” tagajärgi, ning ootavad, et õppuse korraldajad ka enda tehtu tagajärjed likvideeriksid.

Õppuse Siil käigus harjutasid tuhanded kaitseväelased polügoonidel, aga sattusid ka eramaale. Juhtus sedagi, et eraisikute valdustes metsanoorendikud said kannatada või songiti üles teid. Eramaa puhul on tagajärgede eest vastutav kaitsevägi.

„Kõik õppusega kaasnevad kahjud likvideeritakse või hüvitatakse. Kahjude likvideerimine jätkub, kuni kõik teadaolevad kahjud on likvideeritud,” kinnitas LõunaLehele kaitseväe peastaabi pressijaoskonna nooremstaabiohvitser leitnant Jekaterina Šavkun. „Esmane teave kahjustustest laekub maastikul olevatelt tsiviil-militaarkoostöö meeskondadelt, kes kaardistavad tuvastatud kahjud. Teine variant on see, kus inimesed võtavad ise tsiviil-militaarkoostöö osakonnaga ühendust ja annavad enda poolt tuvastatud kahjustustest teada. Needki pöördumised registreeritakse ja kaardistatakse.”

Šavkun märkis, et kui mõni kohalik elanik pole veel kaitseväge kahjust teavitanud, siis saab seda teha telefonil 5745 0884 või meiliaadressil kevadtorm@mil.ee.

„Kaitsevägi likvideerib või hüvitab kõik teadaolevad tekitatud kahjud ning maaomanikuga arutatakse läbi nende soovitud lahend. Näiteks võib esineda kahjustusi noorendikele – sellistel juhtudel arutatakse maaomanikuga läbi, kas ta soovib, et talle hüvitatakse istikute rahasumma või istutatakse uued,” kirjeldas kaitseväe esindaja tagajärgede kõrvaldamist. „Kaitsevägi tänab elanikke mõistva suhtumise eest ja üritab võimalikult kiiresti kõik kahjud hüvitada või likvideerida.”

„Kohalik rahvas on ikka teadnud, et suurõppuste ajal on sõjaväelaste kohalolekut veelgi rohkem kuulda ja näha. Kuid ühelgi varasemal aastal ei ole kohalikud näinud looduses sellist jõmlust ja hävitustööd, nagu on tehtud seekord Siil õppuste ajal,” teatas õppuse järel MTÜ Meie Nursipalu.

Nursipalu kaitsjate kirjelduste ja fotode kohaselt on segi sõidetud piirkonna küla- ja metsateid, suvalistes kohtades puid raiutud ja need teede äärde vedelema jäetud.

„Noored puud on maha sõidetud, pinnas segi keeratud, metsade all on sadade meetrite pikkusi kaevikuid. Mitmes kohas on metsades näha tulekahju kustutamise jälgi. Oleme koristanud prügi, valgusrakette, okastraate puude ümbert,” kirjeldas kodanikuühendus sotsiaalmeedias. „Kas teie tuleksite selle peale, et raiuda puid näiteks meetri kõrguselt maapinnast, ja kui üks puu jääb teise puu najale, siis raiuda kõrvalt uus puu ja jätta pärast kõik sinnapaika?”

„Suurõppuse tagajärjed peaks selles osalejad ise ära koristama. Langetatud ja kraavidesse vedelema jäetud puud tuleks viia nüüd tasuta mõnele suurperele või memmele. Nii oleks inimlik. Selline jõmlus peab lõppema,” võttis MTÜ oma seisukohad kokku.

Harjutusväljal ja selle ümbruses pole aga kahjude eest vastutav kaitsevägi, vaid riigi kaitseinvesteeringute keskus. LõunaLeht edastas MTÜ seisukohad ja tehtud fotod kommentaari saamiseks ka RKIK-ile küsimusega, kas, kuidas ja millisel kujul toimub õppuste ajal kannatada saanud looduse korrastamine, taastamine ning sealjuures ka kahjustatud või mahavõetud puude asendamine.

RKIKi pressiesindaja Krismar Rosina vastus jäi üsna üldsõnaliseks.

„Kui kaitsevägi on kahjud fikseerinud ja kahjud sisestanud kahjude raskusastme järgi kahjude koondrakendusse, asub meie lepingupartner vastavalt raskusastmetele teostama remonttööde mahtude hindamist ja eelarvestamist,” teatas ta. „Kõrgete kahjude likvideerimisega alustatakse ca 48 tunni möödudes alates remonttööde mahtude hindamisest. Keskmiste või madalate kahjude likvideerimist alustatakse suve jooksul. Nagu ka varasematel aastatel, teeme kõik selleks, et kõik kahjud saaksid likvideeritud.”

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 02/06/2025 08:19:00