Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed eesotsas kagueestlase Rain Epleriga esitasid märtsis peaminister Kristen Michalile (RE) arupärimise Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta. Kaks kuud hiljem parlamendi ees aru andnud peaministri jutt pälvis vähemalt ühelt saadikult iseloomustuse „demagoogiline pläma”.

Rain Epler viitas arupärimist tutvustades Tartu ülikooli 2023. aastal ilmunud uuringuaruandele, mis puudutas Kagu-Eestit ja sellega seonduvaid riigielu kitsaskohti. Muu hulgas tõsteti aruandes esile, et eriti just piirivööndit iseloomustab suur väljaränne, töökohti on vähe, elamistingimuste kvaliteet jätab soovida, seda ka seoses puuduliku taristuga. Tööealiste elanike osakaal on väike, sissetulekud jäävad Eesti keskmisele 27% alla.

„Üsna selgelt tuuakse esile neid kitsaskohti, millega peaks tegelema. Kas ja mida valitsus on selles osas ette võtnud? Tasub ära märkida ka seda, et Kagu-Eesti on lisaks sellele, et tegu on ühe väga kauni ja olulise Eesti piirkonnaga, kindlasti oluline ka meie julgeoleku vaates. Ja see olulisus ka läbi selle, et kui maa on tühi või tühjenemas, siis kindlasti tekivad uued väljakutsed, et meie piiriala turvalisena hoida,” sõnas Epler. „Suure huviga kuulame, kas selles osas, mis puudutab meile kõigile armsat Kagu-Eestit, on peaminister haaranud härjal sarvist ja andnud valitsuse liikmetele korraldusi tegutseda.”

Peaminister Kristen Michali vastused arupärijate konkreetsetele küsimustele on esindatud lühendatult.

Milliseid meetmeid on valitsus plaaninud või juba rakendanud Kagu-Eesti piirivööndi julgeoleku tugevdamiseks, arvestades, et uuringus rõhutatakse looduslike tõkete ja inimasustuse puudumise tõttu teatud piirilõikude suuremat haavatavust?
Kõige olulisem meede on, et riigieelarve välisfondide rahastuse toel saab piiritaristu valmis 2026. aastal. Kuna valitsus 2019. aastal – see oli siis tollal EKREIKE valitsus – vähendas piiriehituse rahastust, siis idapiiri droonide tuvastamise võimekus luuakse aasta võrra hiljem ehk 2027. aastaks.

Kas valitsus on kaalunud spetsiaalseid meetmeid piirivööndi rahvastiku püsimise ja kasvu soodustamiseks, näiteks elamufondi arendamise, maksusoodustuste või sihtotstarbeliste investeeringute kaudu?
Koalitsioonilepingu koostamisel oleme võtnud eesmärgiks parandada tingimusi, et noored ja spetsialistid asuksid elama maapiirkonda ja piirkondlikesse keskustesse. Selleks töötame välja ettepanekud eluaseme kaaslaenu paremaks rakendamiseks ning kodupoliitika ja eluasemepoliitika programmi.

Uuringus soovitatakse riiklikku tuge piirivalvurite, kaitseliitlaste ja päästjate elamistingimuste parandamiseks ning nn piirivalvetalude loomist. Millal ja milliseid samme plaanib valitsus astuda nende soovituste elluviimiseks?
Arupärimises viidatud Tartu ülikooli uuring tugines piiri arendustes 2018. aasta strateegilistele plaanidele. Nüüdseks on piiri valvamise vajadused oluliselt muutunud ning valitsuse eesmärk on kasutada piiri valvamisel kõige moodsamaid tehnilisi lahendusi. Valitsus on töötanud selle nimel, et tugevdada piirivalvet tänapäevaste ja moodsate meetoditega.

Valitsusel ei ole kavas suurendada mehitatud piiripunktide arvu piiril, küll aga saab kogu piir moodsa tehnilise valve. Sõjalise riigikaitse tagamiseks on valitsus tugevdanud kaitseväe rahastust ning kokku leppinud eesmärgis investeerida kaitsesse vähemalt 5% SKP-st järgmise nelja aasta jooksul.

Kuidas plaanib valitsus tagada piirialade elanikele paremad sideteenused ja internetiühenduse, arvestades, et praegune olukord kahjustab nii igapäevaelu kvaliteeti kui ka turvalisust?

Juurdepääsuvõrkude rajamist maapiirkondades on riiklikult toetatud alates 2018. aastast kokku nelja erineva toetusmeetmega kogusummas 51,1 miljonit eurot. Liitumise võimalusi on saanud üle 47 000 aadressi ja tööd on pooleli umbes 10 000 aadressil. Kokku saavad liitumise seega circa 57 000 aadressi. Ettevalmistamisel on 45 miljoni euro suurune viies toetusmeede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja sellega on kavas välja tulla 2025. aasta jooksul. Selle meetmega on kavas luua liitumisvõimalus vähemalt 10 000 aadressile, sealhulgas maapiirkondades.

Kas valitsus on kaalunud strateegiliste investeeringute tegemist piiriala julgeoleku parandamiseks, näiteks mehitatud piiripunktide suurendamist, tehnilise seirevõimekuse arendamist või kohalike kogukondade senisest suuremat kaasamist julgeolekumeetmetesse?
Valitsusel ei ole kava suurendada mehitatud piiripunktide arvu piiril, küll aga saab kogu idapiir moodsa tehnilise valve. 2022. aastast on oluliselt vähenenud piiriületuste arv. Seetõttu ei ole kavas suurendada mehitatud piiripunktide arvu.

Sõjaväestatud piirivalve taastamise järele puudub vajadus, kuna politsei- ja piirivalveamet, kaitseliit ja kaitsevägi on välja töötanud piiri kaitsmise lahenduse ja see on ka läbi harjutatud, kuidas vastavalt sündmuste eskaleerumisele rakenduvad proportsionaalsed meetmed.

Evelin Poolamets (üks arupärimise esitajatest, EKRE) uuris, kui hästi on peaminister kursis 27% Eesti keskmisest vähem teeniva elanikkonnaga Kagu-Eestis toimuvaga ning millal ta üldse siinsete oludega viimati tutvumas käis.

„Ma käin seal tihti, alles hiljuti käisin ka visiidil ja tutvusin oludega. Ja võin kinnitada, et inimesed ja ettevõtjad on seal tublid. Mõnes kohas on näiteks ka töökäte puudus, võin kinnitada,” vastas Michal. „Võimalustena nähakse Kagu-Eestis, ja ettevõtjad ise ka kirjeldavad, eks uued investeeringud, uued tööstused ja eriti see, mida majandus- ja tööstusminister toimetab ja teised valdkonnainimesed toimetavad. Pluss ka kaitsetööstuse kasv on üks võimalus, millesse panustada. Aga see kõik ilmselt käib koos ühenduste ja kvaliteetsete, oskuslike töökäte olemasoluga.”

Vahepeal tuli riigikogu esimehel Lauri Hussaril (E200) muu hulgas kutsuda korrale pika süüdistava tiraadiga esinenud Mart Helmet (EKRE), kes teatas, et peaministri vastused olid „tüüpiline üleolev küsijaid süüdistav, küsijaid alandav demagoogiline pläma” ja küsimused ei saanud ühtegi vastust. Peaminister ei saanud aru, kas Helme tiraadis oli ka mõni küsimus.

Anti Allase (SDE) küsimusele eelmise regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani memorandumi „Töökohtade ja investeeringute toomine piirkondadesse” kohta ei osanud peaminister paugupealt vastata.

Varro Vooglaid käis oma küsimuses välja võimaliku Kagu-Eestile maksuerisuste loomise mõtte.

„Kui me räägime perifeersest piirkonnast nagu Kagu-Eesti, kus koole ja lasteaedu kodu lähedal ei ole, haiglaid ei ole, politsei on kaugel, päästjad on kaugel, postkontoreid suletakse, ühistransporti pole, teedevõrk jääb järjest viletsamaks, eks, tegelikult oleks ju igati loogiline mõneti anda maksuerisused ja selle kaudu muuta seal elamine inimestele atraktiivsemaks. Mis te sellest arvate?” uuris Vooglaid.

„Seda regionaalsete maksuerisuste loogikat, ma julgeks arvata, võibolla ma hindan ekslikult, aga vist on debateeritud niikaua, kui Eestis on olnud selline maksusüsteem, nagu ta praegu on,” märkis Michal. „Seda debatti on kaua peetud ja alati jõutakse selle arutelu ja ekskursiooni käigus selleni, et maksuerisus ei lahenda seda probleemi, kus on inimeste ressursi või töökäte, ettevõtjate, investeeringute puudus. See üksiti ei muuda seda pilti. Pigem lahendab ikkagi probleemi see, kui näiteks kuskil on võimalik juba olemasolevat tööstusala kasutada uute ettevõtmiste tegemiseks.”

„Just olin Valgas aprillis, Põlvas olin näiteks veebruaris. Valgast võin tuua näite, kuidas seal on. Tööstusala on kasutatud just selleks, et sinna luua hulga erinevaid ettevõtteid. Ja nende puhul ongi nii, et eeskätt on ju vaja ühendusi ja oskuslikke töökäsi. Seal on töökäsi puudu, selleks et saaks teha seda, mis annab kõrgemat lisandväärtust. Pigem ei küsita, jah, maksuerisusi, vaid seda, et oleks võimalusi oma kaupa müüa, ühendused võimalikult head, teedetaristu ka nii hea, ja just oskuslikke töökäsi on vaja. Ka piiri puhul näiteks, ka üle piiri tööjõu liikumisel ja nii edasi. Nii et need on pigem need küsimused, mida küsitakse,” lisas ta.

Üldkokkuvõttes leidis peaminister, et regionaalsed maksuerisused probleeme ei lahenda, pigem tuleks võimaldada kiiremaid planeeringuid, et uusi tööstusi saaks kiiremini rajada. Ka tõi ta välja võimaluse, et suurinvesteeringute tegijatele ja töökohtade loojatele makstakse osa investeeringust vastavast meetmest tagasi.

„Nii et jah, seetõttu ma ütlen, et ma pigem ei toeta seda filosoofiat, kuna see ei ole senise arutelu käigus leidnud valideerimist, et regionaalsed maksuerisused looksid neid. Pigem aitavad neid suunatud meetmed, kiiremad planeeringud, hea koostöö kohalike omavalitsustega, omavalitsuste enda kiire tegutsemine, kui seal on mõni ettevõte,” sõnas peaminister.

Läbirääkimiste käigus Rain Epleri, Mart Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme terava kriitika alla langenud peaminister Kristen Michal täiendavalt sõna võtta ei soovinud.

„Teie tegevus, muuseas, ongi kõige ehtsam Putini rõõm,” ütles Helle-Moonika Helme peaministrile ja Reformierakonnale oma sõnavõtu lõpetuseks.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 29/05/2025 09:05:13