Taristuminister Kuldar Leis koalitsioonileppe kinnitamisel Reformierakonna volikogus. Foto: RE

Reformierakond ja Eesti 200 volikogud kinnitasid koalitsioonileppe valdkondlikud tegevusplaanid järgnevaks kaheks aastaks. Maanteede rahastus saab mootorsõidukimaksust tuge, korrastatakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna võrgustik ning riik liigub jõudsalt edasi tuumaenergia kasutuselevõtuga Eestis.

Peaminister Kristen Michali sõnul said koalitsiooni tööplaaniga paika olulised asjad. „Esiteks, kaitse saab kuulikindlaks – Eesti kaitstus ja inimeste kindlus kasvavad. Teiseks, kaotame astmelise tulumaksu ja meie maksusüsteem on taas Euroopa üks lihtsamaid. Kolmandaks, pensionärid saavad oodatud kindluse, et pensionid kasvavad. Kõigil neil punktidel on vastased. Esimene ei meeldi neile kellele meeldib Putin, teine ei meeldi neile, kes tahaks rohkem riiklikku ümberjagamist ja kolmas neile, kes arvavad, et pensioneid peaks kärpima. Paha lugu neile, hea Eesti inimestele,” ütles peaminister.

Taristuminister Kuldar Leis rõhutab, et teede alarahastus saab uue koalitsioonileppega leevendust. „Kärped teede korrashoiu arvelt on viimastel aastatel olnud liiga suured. Koalitsiooniläbirääkimistel saime kokkuleppele, et mootorsõidukimaksu aastamaksu tulu laekub eelkõige majanduslikult oluliste teede korrashoidu. Jätkame 2+2 lõikude väljaehitamist 35 km ulatuses Tallinn-Pärnu maanteel ning Tallinn-Tartu maanteel Mäost Imavereni. Lisaks plaanime pöörata rohkem rõhku ka väiksemate teedevõrkude hooldusele ja remondile,” kirjeldas taristuminister.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt kinnitab, et valitsus jätkab Eesti energiavarustuse arendamist põhimõttel, et see oleks kindel, lõpphind taskukohane ja tootmine puhas. „Hoiame põlevkivijaamad töökorras kuni uute juhitavate võimsuste lisandumiseni,” lausus Sutt.

Suti sõnul plaanib valitsus jätkata ettevalmistusi tuumaenergia Eestis kasutuselevõtuks. „Algatasime riikliku eriplaneeringu tuumajaama asukoha valikuks ja ehitustingimuste paika panemiseks ning hakkame koostama vajalikku seadusandlust. Eesti riigi tuumaregulaator alustab tööd juba 2027. aastal,” ütles Sutt.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul keskendub sotsiaalministeerium tervise- ja sotsiaalvaldkonna kvaliteedile, võrgustikule ja rahastuse kordategemisele.

„Sotsiaal- ja tervisevaldkonnas on suured väljakutsed, mis tuleb lahendada olemasolevate ressurssidega. Võtame ette süsteemi põhjaliku ülevaatamise, et leida ja lõpetada dubleerimised, raiskamised ja asjatu bürokraatia. Võtmesõnaks on vajaduspõhisus ja seda nii tervishoius kui ka sotsiaalvaldkonnas,” ütles Joller.

„Oleme olukorras, kus tervisekassa eelarve miinuse katmiseks on kasutusele võetud reservid. Samamoodi jätkates tuleks paari aasta pärast terviseteenuseid kümnendiku võrra kärpida ja selle mõju tunnetaks iga inimene,” lisas Joller. „ohti, kus targa planeerimisega saaks oluliselt kokku hoida, aga on.”

Sotsiaalministri kinnitusel jätkavad pensionid kasvamist läbi indekseerimise, et tasandada elukalliduse kasvu ka vanemaealistele.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak tõi esile, et riik võtab perede heaolu veelgi suuremaks prioriteediks. „Reformierakonna poolt algatatud vanemahüvitise süsteem säilib ja seda saab kasutada üha paindlikumalt, et lapsevanemad saaks ühendada pere- ja tööelu just nii nagu nad õigeks peavad. Hakkame looma ka noortele peredele võimalust kasutada teise pensionisambasse kogutud vahendeid kinnisvaralaenu tagatisena,” sõnas Pillak.

Olulisemad punktid, mis koalitsioonileppes kirjas on, keskenduvad Reformierakonna teatel riigikaitsele, maksukoormuse leevendamisele ning pensionisüsteemile. Näiteks küüruga astmelise tulumaksu asemele tuleb tagasi Euroopa lihtsaim tulumaksusüsteem, mis jätab näiteks 2000-eurose brutopalga teenijatele aastas 1361 eurot rohkem kätte, kui vana tulumaksuga oli võimalik. Lisaks tõuseb tulumaksuvaba osa palgast järsult 700 euro peale. Pensionid kasvavad RE teatel kindlalt edasi ja pensionite indekseerimine jätkub. Lisaks saavad pered mootorsõidukimaksust vajalikku leevendust iga alaealise lapse pealt.

RE ministrid: koalitsioonilepe investeerib inimestesse rohkem kui betooni
Koalitsiooniläbirääkimiste delegatsiooni liige majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et riigi kulude kasv tähendab, et ettevõtted peavad saama maksimaalselt vabadust, et ka tulud kasvaks. „Tulumaksu kordategemine tähendab, et inimeste pangakontodele hakkab uuest aastast laekuma rohkem raha. Näiteks 2100-eurose brutopalgaga õpetaja võidab aastas netos 1530 eurot. See võtab riigilt tulusid ära, kuid kui valitsus hakib ettevõtluses bürokraatiat vähemaks, kasvab ka maksulaekumine – ettevõtjatel on rohkem aega tegeleda oma äriga, mitte aruannete täitmisega,” sõnas Keldo.

Kaitseminister Hanno Pevkur toonitas RE volikogul, et kuigi relvastust ja laskemoona ostetakse miljardite eurode eest, on sama oluline tegevväelaste ja reservväelaste majanduslik kindlus. „Tõsi, et panustame laskemoona ja relvastuse kaasajastamiseks miljardeid, ent saame kõik aru, et relvad ilma motiveeritud riigikaitsjata vaid laoplatsil seisev raud. Ja inimeste motivatsioon ning kaitsetahe ei saa tugineda ainult sõdurivandele ja patriotismile,” ütles Pevkur.

Kaitseminister lisas, et Eesti vajab tegevväelasi ja reserviste, kes saavad olla kindlad, et nende pere ei jää hätta kui nad metsas uusi sõdureid treenivad või droonide lennutamist õpivad. „Tulumaksu kordategemine ja mootorsõidukimaksu leevendused annavad leevendust ka riigikaitsjatele, ent me uuendame ka tegevväelaste karjäärimudeli, et motiveerida inimesi pikemalt riigikaitsesse panustama. Lisaks tõstame nii ajateenijate kui reservväelaste toetusi, et nii ajateenistusse kui õppekogunemistele tulemist senisest enam toetada,” lausus Pevkur.

Kultuuriminister Heidy Purga ütles, et nii rahulikul, kuid eelkõige rahutul ajal on just kultuuri- ja spordisündmused need, mis rahvast laiemalt ühendavad. „Me peame hoidma ja väärtustama inimesi, kes toovad meid kultuurisündmustele kokku. Kultuuritöötajate, laulu- ja tantsupeoliikumise, kollektiivijuhtide ja treenerite palgafondid kasvavad – nii on koalitsioonileppes kirjas. Meie koalitsioonileping tagab seega, et nii meie pikkade traditsioonidega laulu- ja tantsupeod kui spordi suurvõistlused – laskesuusa MMist korvpalli EM-i finaalturniirini – toimuks kõrgeimal professionaalsel tasemel,” sõnas Purga.

Eesti 200: koalitsioonileping tagab pika vaatega reforme teha suutva valitsuse
Uus valitsus viib ellu pika vaatega reformid, mida Eesti 200 on juba oma asutamisest saati nõudnud, teatas erakond. Samuti saavutati erakonna eesmärk tuua Eesti poliitikasse kultuuri muutus ning leppe loomisesse kaasati üle saja eksperdi.

Koalitsioonileping tagab Eestile paremliberaalse, otsustusvõimelise, uuendusmeelse ja pika vaatega reforme teha suutva valitsuse, kinnitas Eesti 200. Järgneb erakonna kokkuvõte.

Personaalse riigi ehitamise sihi võtmine. Viime meie digiriigi uuele tasandile, kus 100% digitaalseks tehtud teenused ja toetused Eestis kujunevad inimestele personaalseks. Me ei raiska enam raha ja me ei paku toetusi ja teenuseid inimestele, kes neid ei vaja. Me pakume täpselt selliseid toetusi ja teenuseid, nagu inimesel vaja on. Andmetepõhine ja vajaduspõhine personaalne riik.

Valitsus loob Eesti pensionistrateegia aastani 2070. Tänased noored peavad tundma kindlust, et ka neil on olemas tugi siis, kui nad tööturul enam aktiivselt ei tegutse. Me taastame kolme sambaga pensionisüsteemi Eestis ja loome võimaluse ka kinnisvarapensioniks.

Kujundame kultuuri ja spordi rahastamise pikaajalise süsteemi, mis tagab investeeringud Eesti kultuuri ja Eesti sporti. Sport ja kultuur on Eesti majanduse ühed mootorid, need loovad meile SKP-d, tervemaid ja õnnelikumaid inimesi. Eesti 200 eestvedamisel loome eraraha kaasamise fondi ja spordi- ja kultuuriobjektide fondi. See on suur muutus, mille eest oleme pikalt seisnud ja nüüd me ka jõudsime konkreetsete tegevusplaanideni.

Hariduse valdkonnas leppisime kokku koolivõrgu arendamise pikaajalise plaani aastani 2035 ja teaduse ja arendustegevuse investeeringute plaani. Eesti investeerib haridusse, sest parim majanduspoliitika on hariduspoliitika.

Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks on energeetikas selgete otsuste tegemine, mis annab kindluse nii investorile kui ka inimesele, et elektri hind on Eestis taskukohane. Energeetikas leppisime kokku plaani aastani 2040, mille hulgas on ka tuumajaama ehitamisega seotud poliitilised otsused.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 29/05/2025 08:54:34