Teavitussõnumid jäid hiljaks ja kallid sireenid ei teinud piuksugi, kritiseerivad põlvalased läinud nädalal toimunud ohuteavitussüsteemi katsetamist. Ka võrukad nendivad, et häire kuulmiseks tuli kõrvu pingutada. Kiita polnud olukord Valgaski.

14. mail käivitati kaitseväe õppuse Siil raames esmakordselt üleriigiline ohuteavituse süsteem EE-ALARM, sealhulgas sireenid 22 asulas ja Tallinna lähipiirkonnas. Eelteavituses edastati info Eesti äpi, ERRi uudisterakenduse, err.ee, ETV ja ETV+ ning SMSi kaudu.

„Rakenduse „Ole valmis!” kaudu tuli eelteavitus tehniliste probleemide tõttu plaanitust suurema hilinemisega,” teatas päästeamet. „SMSid jõudsid lõpuks hinnanguliselt 1,5 miljonisse seadmesse, kuid sellise koguse teadete samaaegne väljasaatmine tähendab, et viimased võivad saada selle kätte enam kui poole tunni pärast. Esimese 15 minutiga olid SMS-teavituse saanud umbes 700 000 mobiiltelefoni.”

Viivitusi oli ka Eesti äpiga.

„Põhiteavituse raames käivitas riik ka sireenivõrgustiku. Kahes kolmandikus kohtades hakkasid ohusireenid tööle õigel ajal, kuid enamikus teistes asukohtades käivitumine hilines,” tunnistas päästeamet. „Mõnes kohas sireenid ei käivitunud.”

Välja tulnud kitsaskohti hakkavad asutuse teatel analüüsima siseministeerium, päästeamet, häirekeskus, riigi infosüsteemi amet (RIA), siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ning naiskodukaitse.

Üle veerandi sireenidest ei käivitunud
SMIT tunnistas, et sireenidest käivitus 72%, neist 10% viivitusega. Samuti oli helitugevus plaanitust nõrgem.

Asutuse tooteomanik Timmo Tammemäe märkis, et 72% sireenidest käivitusid hästi või väikese viivitusega. „Täpseid põhjusi, miks osa sireene ei käivitunud, veel selgitatakse. Suure tõenäosusega on selle taga tarkvaraga seotud kitsaskohad. Analüüsime põhjalikult edasi ja hakkame esimeses järjekorras võimalikke probleemkohti lahendama juba sellel (eelmisel – toim) nädalal.“

Päästeametile on jõudnud ka tagasiside, et sireenide helitugevus ei olnud piisav, need ei kostnud väga kaugele ja osa sireenide puhul oli kuulda raginat. „Ragina osas oleme teadlikud ja põhjus on veel selgitamisel, kuid helitugevuse kohta saame praeguse seisuga öelda, et see oli 72% maksimumist. Põhjuseks oli helifaili vahetusel toimunud automaatne helitugevuse muutus seadmete tarkvaras. Algul plaanitud helitugevus sellel testimisel oli 90%,” lisas Tammemäe.

Osaliselt käivitusid sireenid Haapsalus, Paldiskis, Maardus, Narvas, Pärnus, Rakveres, Kuressaares, Sakus, Tallinnas, Tapal, Tartus, Valgas ja Viljandis.

Üldse ei käivitunud sireenid Jõhvis, Kohtla-Järvel, Luunja vallas, Põlvas, Laagris ja Sauel.

„Vabandame inimeste ees, kes oma asulas või piirkonnas tahtsid kuulda ohusireeni tegelikku toimimist. Tegemist on üldse esimese korraga, kui käivitati üheaegselt kogu ohuteavituse terviksüsteem. Loomulikult on kahju, et esimesel korral saime ka keerulisi õppetunde, kuid sellises mastaabis test oli väga oluline. Leidsime kriitilisi õpikohti, et tagada päriskriisis süsteemi töökindlus. Sellised õppused on väga vajalikud, et kui kriis päriselt peaks tulema, siis oleksime selleks valmis,“ ütles Tammemäe.

RIA teatas, et Eesti äpi tõuketeavituse sai kätte umbes 90% kasutajatest. „Ligikaudu 10% ei saanud teavitust üldse või jõudis see nendeni viivitusega. RIA töötab selle nimel, et kitsaskohad parandada ja tagada süsteemi töökindlus. Just selliseid olukordi me testimisega otsimegi – neid kohti, kus süsteem saab veelgi paremaks ja töökindlamaks. Kindlasti soovime ohuteavituste funktsiooni veel testida,” teatas RIA personaalriigi osakonnajuht Kai Kallas.

Eesti äpi ehk mobiilirakenduse Eesti.ee on nüüdseks alla laadinud ligi 40 000 inimest.

Häirekeskus teatas, et 14. mail kasvas riigiinfotelefoni 1247 koormus tavapärase päevaga võrreldes kohati pea 16-kordseks.

Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas sõnas, et enim laekus kõnesid ajavahemikel kell 11–12 ja kell 15–16, mis langesid kokku ohuteavituse sõnumite saatmise ja sireenide katsetamise ajaga.

„Kella 11 ja 12 vahel küsiti infot saadetud sõnumi kohta: miks see üldse saadeti, miks ühes või teises keeles, ning küsiti, kus ja millal sireene kuulda võib. Kella 15–16 ajal laekunud kõned puudutasid valdavalt muret või ka pettumust, et sireene polnud kuulda või neid oli kuulda oodatust vaiksemalt. Siiski oli nii hommikusel kui ka pealelõunasel ajal ka inimesi, kes andsid teada, et olid teavitused kätte saanud ja tänasid testimise korraldamise eest. Kahjuks pidime tegelema ka laste tehtud naljakõnedega,“ kirjeldas Murakas pöördumiste sisu.

Riigi saamatuses pettunud kagueestlased
„Niipalju siis ohusireenidest Põlva linnas. Hea, et kõigest õppus ...” nentis sotsiaalmeedias põlvalane Tiina.

„Sireene ei kuulnud, aga kell 11.30 sain esimese sõnumi, et kell 15.00 toimub õppus, ja kell 15.30 sain teise sõnumi, et kell 15.00 toimub õppus,” tõi Eve välja.

„Valgas ka vaikus, kaks SMS-i saabus 15.20, et kell 15.00 on sireen. Tasemel teema,” kommenteeris põlvakate lõimes keegi valgalane.

Selgus, et kella 15 sireeni eest hoiatavaid sõnumeid laekus ka nii kell 15.38 kui 15.50.

Häiresireeni kuuldavusega ei hiilanud süsteem ka Võru linnas. Keskväljaku ääres LõunaLehe toimetuses suleti õppehäire eel raadio ja avati uks. Vihmasaju krõbina taustal oli kuulda vaikset häält, nagu sõidaks kuskil kaugel sireenidega kiirabiauto, ent sireeni tabamiseks pidi tähelepanelikult kuulatama.

„Tänan tagasiside eest. Ministeeriumi koosolekuruumi kostis sireenide heli ainult läbi avatud akna. Kandsin siinse tagasiside siseministeeriumi valitsusala juhtide koosolekul ette. Võeti teadmiseks ja esmane kommentaar on, et õppus oligi vajalik lünkade tuvastamiseks. Süsteem vajab edasi arendamist,” kommenteeris sotsiaalmeedias põlvalasest siseminister Igor Taro.

Miljoneid maksnud vigane süsteem
Kümnete kommenteerijate seas oli neidki, kes viskasid nalja, et maapiirkonnas tuuakse sireen postiga koju või saadetakse pakiga automaati.

Põlva lähistel elav ja Põlvas töötav Aare ei leidnud aga, et juhtunut – või pigem juhtumata jäämist – saaks naljakaks pidada. Mees nentis, et õppus õigustas end mitte 100, vaid lausa 500 protsenti.

Aare märkis, et tema tagasihoidlikku traktoripõdinat on kodukülas naabritele kenasti kuulda, samamoodi kuuleb tema, kui üleaedne mootorsaega tegutseb. Aga kallis häiresüsteem linnas ei õigustanud end kuidagi.

„Ma ei mäleta, mitu miljonit puhast raha kellegi taskusse ruuporite püstitamise ajal voolas, mitmeid miljoneid on maksumaksjad maksnud selle eest, et süsteem päriselt ka toimiks. Toredad riigihanked annavad metsikud võimalused. Paberil kõik aus. Tegelikkuses, andke andeks, puhas pask,” kurjustas ta reljeefselt.

„Kas üks muusikute punt või helistuudio soetaks sulaselget sitta? Iialgi mitte, sest see välistaks edasise tulemi. Eesti muusikud ja stuudiod on maailmatasemel. Miks? Sest nad ei kasuta ega saagi lubada endale valskust ja neid ei päästaks see, et riigihankelt saadud võimenduse sertifikatsioon vastab kõigile nõuetele,” lisas ta. „Samal ajal riigis. Kui asi valmis ja esmased sertifikaadid olemas, siis ongi kõik tore ja seaduslik. Igal ruuporil on kindlasti kõik lubavad paberid olemas, riigihanke võitja suunas ei saa näppu viibutada, samuti hooldaja puhul, sest nemad on samuti kohal käinud. Nüüd on ainult see üks asi. Miljonid on kellegi taskus, aga süsteem ei toimi. Kas selles on süüdi kliimamuutus? Või pole seni märgatud, et meil, Eestis, on tõepoolest päris mitu aastaaega, millega peaks arvestama? Ei ole. Viga on süsteemis. Läbinisti vales süsteemis.”

Riik eraldas 2022. aastal Eesti asulaid katva ohusireenide võrgustiku loomiseks kokku 4,5 miljonit eurot.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/05/2025 09:12:58