Iisakust Võru ja Põlvani mõisteti nädalavahetusel hukka riigimetsa majandamise keskuse plaani hävitada miljon üleliigset kuuseistikut. Loo avalikustas lõunaeestlasest riigikogulane, selgust aitasid selles saada võrukesest parlamendisaadik ja Põlvamaa metsakasvataja ning võimalik, et avalikkuse survel otsustas RMK tapatöö ära jätta. Nurkapidi on lugu seotud ka meie kandis asuva Räpina taimla ümberkorraldustega.

„RMK lõpetab Iisaku taimla tegevuse – osa taimi võib jääda kasutuseta. Mis toimub?” informeeris läinud laupäeval LõunaLehte võrukesest lugeja Tiiu.

Selgus, et samal päeval oli äsja Keskerakonnaga taasliitunud zooloog, ajakirjanik ja poliitik, riigikogu ja Elva vallavolikogu liige Peeter Ernits (71) avalikustanud riigiasutuse raiskava plaani ning tõusnud sadade tuhandete kuusetaimede eestkõnelejaks.

„Head inimesed, RMK on andnud korralduse need miljon kuusetaime hävitada, kuna riigimetsas pole kohta, kuhu need istutada,” teatas Ernits laupäeva hommikul Iisakul RMK Alliku taimlas tehtud videopostituses. „Inimestele jagada ei lubata.”

Laupäeva pärastlõunal teatas ta, et „tapatöö algab esmaspäeval” ja et teisipäeva õhtuks peab miljon tema selja taga olevat kuuseistikut olema hävitatud.

„See tähendab, et töölised peavad nad mullast välja rebima ja metsa ääres olevasse hunnikusse mädanema viima. Töölistel on pisar silmas. Kuuseistikud on neile nagu lapsed. Kui palju vaeva on nad nendega näinud,” kahjatses Ernits.

Edasises läks mees veel emotsionaalsemaks. Ta viitas, et tööliste sõnul sai selline poliitika alguse siis, kui RMK juhiks sai endine luurejuht Mikk Marran. Olevat antud käsk miljon väikest kuuske tappa, sest riigimetsa pole enam ühtki kuuske vaja ja inimestele anda ei tohi. Ernits märkis, et sellist barbaarsust pole tema varem Eesti Vabariigis kohanud.

Laupäeva hilisõhtul teatas Ernits, et saatis kirja nii RMK juhile Mikk Marranile kui keskkonnaminister Andres Sutile ja palus neil „leida kiire lahendus väga paljusid eestlasi sügavalt solvavale loole”.

Pühapäeva hilisõhtul informeeris Ernits, et RMK juhilt saadud kirja kohaselt ei hakata esmaspäeval Iisakus kuusetaimi hävitama. Esmaspäeval vahendas ta keskkonnaministrilt saadud lubadust, et RMK otsib parimat ja mõistlikku lahendust.

„Tapatalgud jäävad ära,” rõõmustas kuusetaimede kaitsja.

Asist infot rahvasaadiku FB-lõimest
„RMK nõukogu liikmena kinnitan, et korduvalt müüa üritatud, kuid siiski müümata taimed ei lähe hävitamisele!” teatas oma Facebooki sõpradele ja jälgijatele juba laupäeva pealelõunal võrukesest riigikogu liige Anti Allas.

Allas vahendas RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani selgitusi. Marran märkis, et Iisaku taimlasse Ida-Virumaal sel aastal enam uusi taimi peenrasse koolituma ei pandud, sest taimla on lõpetamas tegevust. Kuna RMK rõhk on üha rohkem konteiner- ehk potitaimedel, on põllul koolitamist aina vähem. Nii ongi taimede tootmise raskuskese tema sõnul Marana ja Tartu taimla kanda, neis on kasutada RMK parim tootmistehnika. Toetavas rollis on Rulli, Reiu, Purila, Kullenga ja Räpina taimla.

Täpsustuseks: sel kuul vahendas ERR, et RMK plaanib sulgeda mitu taimekasvatuskeskust, sest raiemahud järgnevatel aastatel kahanevad ja seetõttu väheneb ka uue metsa istutamise vajadus. Sellel kevadel lõpetakse tegevus Kullenga ja Iisaku taimlas. Ka pika ajalooga Räpina taimla on RMK-l plaanis tulevikus sulgeda ja ümber kujundada seemnekasvatuskeskuseks.

„Iisaku põldudel on veel ca 400 000 taime, mis ootavad käimasoleval istutushooajal riigimetsa istutamisele jõudmist. Koos Iisakult pärit taimedega istutab RMK tänavu riigimetsa üle 20 miljoni taime,” teatas Marran. „Tõsi, osa põldudel olevatest taimedes ei vasta standardile. Eeskätt tähendab see, et nad on liiga suured või liiga väikesed. Selliseid taimi on igal aastal 15‒20%. Need taimed praagitakse välja. Hinnanguliselt võib neid olla Iisakul mõnikümmend tuhat. Kui taimed ei vasta RMK seatud standardile, siis need reeglina komposteeritakse või purustatakse. Kas ja kui palju Iisakul seda teha tuleb, pole veel teada.”

Kuna istutusmaht on tänavu väiksem, tekkis Marrani sõnul „mõningane taimede ülejääk”. Taimi üritati nii Eestis kui Euroopas kolmel korral realiseerida, aga huvi kuuskede vastu osutus leigeks.

„Seega on meil tõepoolest taimi, mida RMK järgneval aastal enam istutada ei saa, ning need peavad leidma uue omaniku või osutuvad nad hiljem praagiks. Meil on kavas pakkuda võimalust eraisikutel RMK taimi soetada. Selle kohta jagame infot eraldi,” sõnas RMK juht.

Põlvamaalasest metsakasvataja ja ajakirjanik Sander Silm esitas samas lõimes Anti Allasele küsimuse müüdavate taimede minimaalse mahu kohta.

„RMK teadis juba sügisel, et taimi jääb üle, kuid pani neid müüki kogustes, kus miinimumkogus oli vist 40 000 tk. Ma oleksin hea meelega ostnud, kuid niipalju oli ilmselgelt liig. Seega pigem küsimus, miks RMK kohe polnud valmis müüma väiksemaid koguseid. Taimed on, huvi on, aga osta ei saa. Jabur,” leidis Silm.

Allas suunas selle küsimuse Marranile ja ütles omalt poolt, et RMK ei tegele üldiselt taimede müügiga (eriti jaemüügiga), vaid üritab realiseerida ülejääke.

Võrukesest metsamees Rainer Kuuba viitas, et 40 000 taime on rekakoormatäis, mis istutamisel katab 20 hektarit maad.

„Alguses müüsime kuusetaimi 30 000 tk pakettides ja männitaimi 40 000 tk pakettides. Seejärel vähendasime pakettide suurusi vastavalt 15 000-le ja 20 000-le. Väiksemate koguste müük koos kohaletoimetamisega oleks läinud väga kulukaks,” vastas Mikk Marran Sander Silmale. „Kui küsite, miks me neid taimi tasuta anda või kinkida ei saanud, siis riigivaraseadus keelab riigivara tasuta jagada. Aga nagu ütlesime, anname lähinädalatel võimaluse inimestele meie taimi kohapealt osta. Täpsem info lähiajal.”

Istutamist ootab kolm miljonit kuusekest
RMK teatas esmaspäeva ennelõunal, et Purila ja Iisaku taimlast on võimalik sel nädalal võtta tasuta ebastandardseid kuusetaimi.

„Väide, et RMK on alustanud suuremahulist taimede utiliseerimist, ei vasta tõele!” teatas asutus.

„Oleme otsustanud, et RMK ei tee oma taimlate lahtiolekuaegadel takistusi eraisikutele praaktaimede mõistlikus koguses tasuta kaasa võtmiseks isiklikuks otstarbeks kasutamiseks. Taimede seas, mis meie nõuetele ei vasta, võib leiduda selliseid, mida sobiks istutada näiteks sauna taha või koduteele hekiks,“ sõnas RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

Infot selle kohta, millistel tingimustel saab osta kvaliteedistandardile vastavaid taimi ülejäägi seast, jagab RMK järgmisel nädalal.

„Kokku on meil istutamiseks sobilikke kuusetaimi taimlate põldudel ca 3 miljonit. Otsime lähinädalatel lahenduskäike, kuidas võimaldada huvilistel veel kord neid soetama tulla. Loodame jätkuvalt leida lahendust, mis oleks mõistlik nii RMK-le kui ühiskonna tänastele ootustele vastav. Me ei ole alustanud suuremahulist utiliseerimist,“ selgitas Soolmann.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 22/05/2025 09:10:41