Ühistranspordi kasutajad on Võru- ja Põlvamaa bussiliiklusega tiheasustusega kohtade vahel rahul, kuid kaugemad külad on jäetud vaeslapse seisu. Hea, kui buss sinna suure ringiga jõuab. Kagu ühistranspordikeskuse juhataja selgitas sõidugraafiku koostamist, märkis, et nõudepõhiseid liine on kagunurgas vähe, ja tunnistas, et Võru linna lähiliinidel on kitsaskohad.

Kurenurmes elav Laine Rehkli ei sõida maakonnas ühissõidukiga, kuid külaseltsi esinaisena teab ta, et bussiga saab kolm korda päevas Kurenurmest Võrru ja tagasi. „Üks buss võiks kas kell viis või kuus õhtu eel linnast siia sõita, sest siis saavad kaugemalt tulijad ja need, kellel on hilisemad asjaajamised Võrus, samuti kenasti koju,” tegi ta ettepaneku.

Hoopis kurvaks teeb külaseltsi esinaist see, et Kurenurmest viie-kuue kilomeetri kaugusel asuvasse Udsali külla ei sõida ükski buss, kuid seal elab ka eakaid, kes ise autoga ei sõida. „Udsalisse võiks buss kordki nädalas sõita,” pakkus Rehkli.

Pensionipõlve pidav Anu sõidab paar korda nädalas Võrust Varstu ja tagasi. Ta kinnitas, et bussiühendus Võru ja Varstu vahel on hea, sest käib nii otse kui ka ringiga busse. „Üks buss sõidab Sarru Tsooru kaudu õhtu eel, pisut peale kella viit, teine samal marsruudil veidi peale kaheksat õhtul. On see nüüd juhus, aga kui olen viimaste bussidega sõitnud, ei ole Tsoorus keegi maha läinud. Samas on bussis inimesed Sarust, kellele Tsooru ring on ajakulu,” rääkis ta ja pakkus, et võiks katsetada ühe Tsooru ringi vajaduspõhiseks tegemist.

„Kaugemate paikade – nagu Mõniste – elanike aja kokkuhoiuks võiks neisse küladesse otsebuss sõita, mis peatub alles kindlaksmääratud kaugusel linnast. Linna lähiümbruse elanikke võiks teine liin teenindada,” mõtiskles Anu ja lisas, et äkki on neid variante võimalik katsetada.

Ääremaastumise kurvad näited: Logina ja Lootvina
Kuid mõistagi ei ole need kaks küla ainsad kagunurga ääremaastumise näited.

Põlva valla Mooste kultuurimaja juhataja Maret Aruoja ütles, et kultuurimajja üritustele ühistranspordiga tulijatele ei sobi tihti kellaajad ja sellepärast on osa inimesi rahulolematud. „Inimesed soovivad Mooste ja Põlva vahel tihedamat bussiühendust,” lausus ta.

Hoopis kurvem lugu on sama valla Logina külas, kust ei olegi võimalik Põlvasse saada. Külavanem Külli Volmer märkis, et ka viis kilomeetrit naaberkülla kõmpimist ei tooks suurt abi, sest Lootvinast käib hommikune buss Põlvasse esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Tööl ju niimoodi käia ei saa.

„Õppetöö ajal toob leevendust koolibuss, mis on ühildatud Vastse-Kuuste–Põlva liiniga, kuid vaheaegadel koolibuss ei sõida. Sellistes, peaaegu olematu ühistranspordi tingimustes on Lootvina ja Logina elanike ainus võimalus liigelda isikliku autoga,” rääkis ta.

Volmer lisas, et autoomanikele teevad muret kehvad teeolud, kuna ühtegi mustkattega teed neisse küladesse ei vii. „See on ääremaastumise kurb näide,” nentis ta.

Volmer läks autokooli Lootvinasse kolimise järel, sest mõistis, et autota ta elukohast tööl käia ei saa. Külavanem teab, et autota elanikud paluvad tihti tuttavatelt kas siis Ahja poodi või Põlvasse sõiduks abi. „Abipalujatele on toeks hea läbisaamine naabritega,” sõnas ta.

Volmer märkis, et keskusest kaugemate külade elanike ühistranspordita jätmine on üks maaelu väljasuretamise viise. „Me ei tohi kitsa kasumlikkusega arvestada, sest Eesti on piisavalt väike laiema pildi nägemiseks,” leidis maainimene.

Mille alusel koostatakse sõidugraafikud?
Kagu ühistranspordikeskuse moodustamisest peale selle eesotsas olev Sander Saar vastas, et sõidugraafikute koostamisel lähtutakse esmalt inimeste tegelikest liikumisvajadustest: et nad saaksid õigeks ajaks tööle, kooli, arstile ja koju tagasi. „Sama oluline on ka teenuste kättesaadavus hajaasustuses, kus on elanikke vähem, kuid vajadus liikuda olemas,” kommenteeris ta.

Saar lisas, et planeerimisel arvestatakse ka riiklikult kehtestatud nõuetega, mis määravad, kui sageli peab piirkonnal olema ühendus lähima keskusega.

„Olulise piiranguna tuleb arvestada olemasoleva bussipargi ja selle kasutusvõimalusega, eriti tipptundidel, mil nõudlus on suurem, kui on sõidukite ja selle juhtide arv,” edastas Saar. Ta lisas, et ka eelarve, mille piires tuleb sõiduteenust korraldada, seab oma raami.

Saar kinnitas, et nii sõidugraafikute koostamisel kui ka neisse hiljem muudatuste tegemisel on oluline roll omavalitsuste esindajate kaasamisel, kuna nad tunnevad kõige paremini kohalikke olusid ja vajadusi.

Saare sõnul on liinivõrku käesoleval aastal juba mitu korda parandatud. Mõnel liinil on paremini ajastatud ümberistumisi, mõned suletud vähese kasutatavuse tõttu, kuid mõnele liinile lisatud uusi peatusi. „Muudatused tegime kasutusandmete alusel, kuid pakutavate teenuste arv tervikuna ei vähenenud,” täpsustas ta.

Saar tunnistas, et kagunurgas on piirkondi, kuhu püsiv liin ei viigi, ja see tuleneb väga vähesest nõudlusest. Teisalt märkis ta, et kõige kaugemate külade teenindamine jääb nende tähelepanu alla ja lahendusi kaalutakse juhtumipõhiselt. „Vajaduse ja kasutusstatistika muutudes oleme valmis liinikorraldust üle vaatama,” kinnitas ta.

Nõudepõhistest liinidest
Ühistranspordikeskuse juhataja sõnul on nii Põlva- kui ka Võrumaal kasutusel nõudepõhine liinivedu ehk buss sõidab kohale ainult eelneva tellimuse olemasolu korral. Samas lisas ta, et täielikult nõudmisel teenindatavaid liine on kagunurgas siiski vähe. „Pigem teenindame nõudmisel kas siis liini põhimarsruudist kõrvalepõiget eeldavaid või liini lõppu jäävaid kohti, kuid vähese kasutusega peatusi ning nõudepõhist liinivedu rakendame liinidel, kus ei ole püsivat nõudlust,” selgitas ta.

Saare sõnul on nõudeliini käivitamise eelduseks bussi, juhi ja vajaliku raha olemasolu. „Nõudeosade tellimuse vastuvõtmine eeldab ka toimivat tellimislahendust. Meie piirkonnas toimib praegu nõudepeatuste tellimine dispetšerilt telefonil 640 4000,” teavitas ta.

Küsimusele, mis võib kagunurga ühistransporti tuleval aastal ees oodata, vastas Saar: „Tuleval aastal keskendume jätkuvalt võrgukorralduse optimeerimisele, kus fookuses on paremini ajastatud liinide ristumiskohad, selgem liinistruktuur ja nõudetranspordi laiem kasutuselevõtmine seal, kus see on põhjendatud.”

Kui äärekülade autota inimestele teeb tuska harv liiklus, siis Võru linna lähiliinidel sõitjatel on osas peatustes raskusi bussi sisenemisel ja väljumisel.

Bussi tuleb osas peatustes siseneda tänavalt
... mitte selleks ette nähtud platvormilt. Parksepas elav Annika (nimi muudetud – toim) ütles välja paljude eakate sõitjate mure, mis neil on tekkinud uute busside liiniletuleku järel eelmise aasta aprillist, kui sõitjad hakkas vedama AS GoBus.

„Bussid ei sõida enam taskutesse või platvormi äärde nagu veel tunamullu, osas peatustes tuleb bussi astuda tänavalt. Nii jääb bussiastme ja platvormi vahele lai tühimik. Eakatel, kes on bussisõitjatest ülekaalus, on tänavalt raske bussi siseneda, sest aste on kõrge, ka mahatulekul peab olema üliettevaatlik,” rääkis naine.

Saar tunnistas kitsaskohta: „Uue vedaja liinile toodud bussid on madala sisenemisega, see tähendab, et bussiuksed on avamisel madalamal kui platvorm ning seetõttu ei saa uksi selle ääres avada, vaid kaugemal, ning sellepärast jääb avatud uste ja platvormi vahele lai ala.” Selline olukord on Võru linna osas peatustes. Annika sõnul ei ole bussi siseneda hea ka Parksepas.

Paraku ei selgitanud Saar, miks bussiuste avamise sobivust platvormidega ei selgitatud hanke ajal ega sedagi, miks kõnealust kitsaskohta ei ole enam kui aasta jooksul suudetud kõrvaldada. Küll lausus ta, et peatuste rajamine, täiendamine ja korrashoid on kohalike omavalitsuste ülesanne, ja lisas, et ühistranspordikeskus on omavalitsusi sellest teavitanud.

Küsimusele, miks lähiliinide (küsimus puudutas Võru linna läbivat kuut liini, mis ei kulge kruusateedel) busside aknad on tihti paksu tolmukorra all, vastas Saar, et „põhjus peitub ennekõike kruusateede suurel osakaalul teedevõrgus, sest kuivade ilmadega koguneb tolm kiiresti”. Saar lubas vedajat teavitada vajadusest tihendada busside puhastamist.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 25/05/2025 21:29:33