1973. aastal ehitati Põlvasse Baltikumi suurim maa alla rajatud lasketiir – Põlva spordihoone lasketiir. Lasketiiru kogumaht on 12 763 m3.

Paljud ei ole kursis, et tollal Põlvasse maa-aluse lasketiiru ehitamisel oli ka teine eesmärk. Maa alla rajatud lasketiir oli mõeldud tollase regionaaljuhtkonna varjendiks ja tsiviilkaitse staabiks NATO võimaliku rünnaku puhul Nõukogude liidule.

Tollal ehitati Eesti NSV suurematesse regionaalsetesse keskustesse regionaaljuhtkonna tarbeks tsiviilkaitse varjendid. Neist suurim oli aastatel 1982-1987 Eesti NSV juhtorganite linnaväliseks juhtimispunktiks ehitatud Kose varjend.

Tsiviilkaitsevarjendis pidi tagatama varjendi asukate ellujäämine ja töövõime nii tuuma-, keemia-, kui bakterrelvade rünnaku tingimustes.

1973. aastal ehitatud Põlva spordihoone maaaluse lasketiiru, väga ruumika maaaluse varjendi kaasajastamise puhul suudaks see edukalt täita varjendi asukate ellujäämise ja töövõime ka nüüd.

Tollal panustati hoone ehitamisel kahele eesmärgile: ühelt poolt riigikaitseliselt olulise laskespordi arendamisele, teiselt poolt hoone kasutamisele regionaaljuhtkonna varjendina ja tsiviilkaitse staabina.

Kodanikuna leian, et hoone puhul on tegemist Eesti riigikaitse jaoks olulise objektiga. Selle tuleviku eest peaks hoolt kandma Eesti riik, Eesti kaitseministeerium.

Põlva vald on selle riigi kaitsevõime arendamise seisukohalt väga olulise ehitise korrashoiu tagamisel olnud saamatu.

Osundan Põlva toonase abivallavanema Martti Rõigase seisukohale 29. juulil 2017 maakonnalehes Koit: ,,Põlvas asuva lasketiiru korrastamiseks on juba paar viimast aastakümmet püütud leida vahendeid või uut funktsiooni, kuid kahjuks on kõik katsed sumbunud.” Nii on Põlva vallavalitsus tänaseni Põlva spordihoone korda tegemiseks jaganud katteta lubadusi.

2024. aasta 15. veebruari LõunaLehes kinnitab Põlva abivallavanem Arne Tilk: ,,Me pole lasketiiru unustanud.”

Praeguses Põlva vallavolikogu koalitsioonikokkuleppes on kirjas lasketiiru väljaehitamine. Samas on Põlva vallavolikogu leidnud, et Põlva valla jaoks on tähtsaim uue vallamaja ehitamine. Vallamaja peaks varsti valmima. Lasketiir on jäetud lagunema. Vallamaja ehituseks kulutatud raha eest oleks suures osas saanud korda teha Põlva spordihoone lasketiiru, varjendi.

Meenutan möödunud aastat.

25. jaanuaril 2024 toimunud Põlva vallavolikogu istungil oli päevakorras Põlva valla 2024. aasta eelarve teine lugemine.

Valla revisjonikomisjoni esimees Ahti Bleive avaldas volikogu istungil soovi hääletada tema muudatusettepanekut kustutada valla 2024. aasta eelarvest rida ,,Uus administratiivhoone” ning viia läbi nimeline hääletus.

Läbi viidud hääletusel hääletasid uue administratiivhoone eelarvest kustutamise
vastu järgmised vallavolikogu liikmed: Georg Pelisaar (vallavolikogu esimees), Aare Veetsmann, Leander Konks, Andres Vijar, Ülo Needo, Anne Nook, Koit Jostov, Nele Risttee, Toomas Nigola, Rainer Rahasepp, Lennart Liba (ka Põlva spordiliidu president), Innar Lutsar, Rene Kintsiraud (volikogu kogukonnakomisjoni esimees) ja Kuldar Leis (praegune taristuminister).

Sellega tehti valik administratiivhoone ehk Põlva vallamaja ehituse kasuks. Hämmastav, et vallamaja ehitust pooldasid volikogu liige, Põlva spordiliidu president Lennart Liba, vallavolikogu kogukonnakomisjoni esimees Rene Kintsiraud ning tollane vallavolikogu liige, praegune taristuminister Kuldar Leis.

FB grupis ,,Põlva kodanik” on väga paljud inimesed tulemusteta taotlenud Põlva lasketiiru, varjendi kordategemist. Nad on senini nördinud nende 14 Põlva vallavolikogu liikme käitumise üle, kes hääletasid Põlva vallamaja ehituse valla 2024. aasta eelarvesse jätmise poolt. Nende nimed jäävad ajalukku.

Kuna Põlva maa-aluse lasketiiru ja varjendi puhul on tegemist Eesti riigi kaitse seisukohalt väga olulise ehitisega, peaks selle korrashoiu tagama Eesti riik.

Teen ettepaneku arutada Põlva lasketiiru varjendi kiisimust Eesti Vabariigi valitsuse ja riigikogu riigikaitsekomisjoni istungil. Palun näha ette rahalised vahendid riigikaitseliselt olulise ehitise kordategemiseks.

 

Autor: ILMAR TAGEL, Põlva kodanik
Viimati muudetud: 22/05/2025 08:54:41