Vastseliina Maarahva laat 2024. Foto: Urmas Paidre / LLi arhiiv

See, mida kunagi muiates ütles enda kohta kirjanik Mark Twain, kehtib ka Vastseliina Maarahva laada kohta. Ehkki üritus pidi veel hiljutise seisuga vähemasti tänavu ära jääma, haaras uus korraldusmeeskond härjal sarvist ning katsub nulleelarvega ja äsjase seisuga veel isegi pangakontot omamata pooleteise kuuga laada ära korraldada. „Laat on meie kohapealne sümbol ja kogukonna identiteedi küsimus,” märgib üks Maarahva laada uusi korraldajaid.

„Kahjuks sel aastal Maarahva laata ei toimu,” märgiti ürituse sotsiaalmeedialehel veel 19. märtsil. „Legendaarne Vastseliina Maarahva laat toimub taas – 21. ja 22. juunil 2025! Tänu kohalike inimeste toetusele jätkub armastatud laada traditsioon – ehtne, kodune ja elav, nagu alati,” teatati aga 2. mail. „Kohtume laadal!”

„Eks siin küla pealt ikka inimesed tulevad ja küsivad, miks ei toimu, kas keegi võtaks julguse. See on niisugune kohapealne tunnetus, et see peab toimuma. Kogukonna seest ja väljastpoolt ka: kui olin Maamessil väljas oma lihatoodetega, siis seal ka küsiti, et miks ometi [Maarahva laata] ei toimu. See on meie kohapealne sümbol, kogukonna ja meie inimeste jaoks niisugune identiteedi küsimus,” selgitas Vastseliina laada verivärske korraldustoimkonna üks liikmeid, ettevõtja Taavi Tuvike LõunaLehele, kuidas kohalikud aktivistid otsustasid mitte lasta laadatraditsioonil aastakski katkeda.

„See on pika traditsiooniga laat, kokkusaamise koht, suguvõsad tulevad siin kokku. Siin elatakse jõulude ja laada peal, ekstra jaanituld Vastseliinas ei ole, siin on kogu aeg ajast aega see laat olnud,” lisas ta ürituse kohta, mis esimest korda toimus 30 aastat tagasi.

Laada uus korraldusmeeskond kujunes Tuvikese sõnul sisuliselt tänava peal: mitmed inimesed tahtsid, et laat ikka toimuks, tahtsid selle nimel vabatahtlikult kaasa lüüa ja pakkusid omaenda tugevamatest külgedest lähtuvat abi. Sel esmaspäeval toimus korraldusmeeskonna koosolek, kümmekonnast kaasa löönud inimesest enamik otsustas astuda laadakorralduseks loodava mittetulundusühingu Maarahva Laat asutajaliikmeks.

Kui arvestada, et varem oli korraldajatel aasta aega atra seada, siis kuidas teie kümne inimesega ja vähem kui kahe kuuga loodate kõik laadaasjad ära korraldada?

„No eks see hirm on, aga pigem teha kui mitte teha. Sellepärast, et kui siin aasta vahele jätta, võib mõni teine laat kalendris selle kuupäeva kinni panna ja siis on juba üsna raske järgmisel aastal reele saada. Et pigem teha ja kui isegi ei tule nii suurelt välja, siis on vähemalt see kuupäev Vastseliina laada jaoks olemas,” leidis korraldusmeeskonna liige.

Vastseliina laada uuendustest tõstis Tuvike esile soovi pöörata rohkem tähelepanu noortele, et süstida meie tulevikku huvi hoida laadatraditsiooni ning initsiatiivi ja julgust oma kodukohas midagi ette võtta.

Korraldaja nentis, et eriti lihtne see ettevõtmine ei ole. Suurte ürituste puhul on väljaminekud suured, uus korraldusmeeskond aga alustab vabatahtlikkuse alusel ja nulleelarvega. Sel teisipäeval polnud loodaval MTÜ-l isegi pangakontot. Aga siiski pani meeskond paika tärmini: 12. mail algab kauplejate registreerimine. Sealjuures polnud selle nädala alguses veel selge, kus laat täpselt toimub – traditsioonilise laadaplatsi omanikuga käivad alles läbirääkimised ja õhus on ka võimalus, et üritus kolib koolimaja suunas.

Ettevõtja Taavi Tuvike peab palkmajatehast ja lihakööki, arendab Vastseliinas hokiklubi ja jääväljakut. LõunaLehel tekkis huvi, kuidas otsustas mees, et aega ja energiat on veel piisavalt, et asuda koos kohalikega laadatraditsiooni jätkama?

„Tänapäeval on nii, et kui sa vaatad päästeametit või midagi, siis kõike soovitakse teha vabatahtlikkuse alusel: meil on ju vabatahtlik pääste, ka abipolitseinikud on vabatahtlikud. Ja sama on ju ka maal elamisega. Et kui tahaks hokit mängida, siis üksinda ei saa. Pead vaatama endale seltsilised ja pead platsi ka ehitama. Ega keegi tule ju sulle platsi ehitama ega paku sulle, et kuule, tule, paneme siia maale raha ja arendame. Kui sa ise initsiatiivi ei võta, siis siin ei juhtu midagi,” selgitas Tuvike. „Sama on ka laadaga. Kui ma tahan lihatükki müüa ja kui laata ei ole, no kus ma seda siis müün, eks ole. Et kui ma oma kodukohast ka ei saa laadale väljundit, siis see on ju absurd.”

Kõige olulisemaks peab laadakorraldaja siiski seda, et kohalik noorsugu saaks kasvada koos kohaliku suurüritusega.

„Näiteks see jääplats, seda me teeme just noorte jaoks – et meie lapsed saaksid trennides käia. Sama ka laadaga: et noortel oleks see väljund. Et mitte mina oma lihatüki pärast, vaid pigem, et see traditsioon säiliks ja meie noortel, kaasa arvatud minu lastel, oleks võimalik näha laata. Et kuidas see sünnib, et nad saaksid võib-olla ka ise kaasa lüüa ja laadamelust osa saada. Noortele on väga oluline, et sa näeks kõiki etappe. Me teeme kogukondlastega kõiki asju selleks, et meie lastel oleks siin parem elukeskkond ja et nad ise ka oleks julgemad kaasa lööma,” ütles Tuvike lõpetuseks.

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 08/05/2025 09:22:26