Teine salapärane nakatumislaine puhkes Tartu lähistel Kambja vallas esimesest kümmekond päeva hiljem, nüüd lõpuks leidiski terviseamet joogiveest tõendeid fekaalsest reostusest. Haigestumine on taas massiline, terviseamet soovitab joogivett keeta ja jätkab uuringutega. Kohalikud elanikud aga on üha enam nördinud ja muutuvad järjest tigedamaks.

Tundus juba, et hiljutine masshaigestumine Kambja vallas Ülenurme ja Tõrvandi alevikes jääbki teatud määral salapäraseks, kuna nii Tartu Veevärk kui ka terviseamet kinnitasid, et veeproovid on puhtad. Sadade kaupa ja perekonniti ränka kõhutõppe jäänuid, kes ise olid veendunud, et saastatud pidi olema joogivesi, hakati vaat et hurjutama ning soovitati kohati irvitades rohkem käsi ja puuvilju pesta.

Maikuu saabumine ei toonud paljudesse piirkonna peredesse aga mitte kevadelootust, vaid taas hoopis rängalt kulgeva kõhuviiruse. Kusjuures paljud pered, kes vahepeal olid uskuma hakanud nii Tartu Veevärgi kui ka terviseameti kinnitusi puhastest proovidest, mida kajana kordas Kambja valla ametlik info, haigestusid nüüd maikuu esimestel päevadel uuesti.

„Ülenurmes täna öösest +2.5 haigestunut, st kaks hullusti, kolmas nõrk ja iiveldab. Kraanivett hakkasime just uuesti julgemalt tarvitama, sest öeldi, et pärast kloori on ohutu ...,” teatas üks vallaelanik terviseametile ja teine lisas: „+2 Ülenurmel. Uuesti haigestusid ainult need pereliikmed, kes vahepeal kraanivett jõid.”

Samalaadseid teateid on kohalikud elanikud oma nime alt lisanud massiliselt: „Mina ka, täna varahommikul. Kõige hullem kõhuviirus siiamaani, mida olen põdenud. Jõin eile/üleeile kraanivett”, „Sama lugu Ülenurmes, hakkasime kraanivett uuesti jooma kaks päeva tagasi ja täna üks oksendaja ja üks iiveldaja”, „+1 Tõrvandis. Haigestumine 1. mail. Eelmisel päeval otsustasime taas kraanivett tarbima hakata ...”

Mõni on haigestumisest teada andnud vägagi detailirohkelt: „1. mai öösel haigestus ema. Tema tarbib aastaid kindlat pudelivett või keedetud kraanivett. Aga paraku tarnija ei toonud 1. mail pudelivett ja enda ravimi kindlal ajal võtmiseks oli kannus vesi äsja keema läinud ja minuti pealt oli vaja tööle sõita, siis jõi ta toorest kraanivett. See oli 30. aprilli varahommikul. 1. mai öösel algas hull trall suurte kõhukrampidega ja kõige muuga. Tervis läks nii kehvaks, et olime sunnitud kiirabi kutsuma ...”

Ikkagi fekaalne reostus
Möödunud nädalavahetusel võttis terviseamet Ülenurme, Tõrvandi ja Soinaste piirkonnas joogiveeproove viiest eri punktist. Analüüside tulemusel tuvastati neljas proovivõtukohas vähesel määral E. coli ja coli-laadseid baktereid ning kahes kohas ka soole enterokokke, mis viitab joogivee võimalikule fekaalsele reostusele.

Terviseamet rõhutab, et joogivee kvaliteet piirkonnas ei ole stabiilne ning soovitab elanikel vett enne tarbimist keeta.

„Joogivee probleemid on seotud ka piirkonnas leviva nakkuspuhanguga. Epidemioloogiline uuring algas 22. aprillil, kui registreeriti esimesed haigestumisjuhud,” teatas terviseamet. Siinkohal teeb LõunaLeht täpsustava märkuse: massiline haigestumine Ülenurme-Tõrvandi piirkonnas algas 20. aprillil ja 21. aprilli õhtul kirjutasid kaks kohalikku naist apteegist saadud tagasisidest lähtudes postitused sotsiaalmeediagruppi „Ülenurme/Tõrvandi Info & Uudised”, kust kohalik üldsus sai teadlikuks võimalikust joogivee reostusest.

Tänaseks on terviseamet suhelnud kokku 228 haigestunuga – 151 esimese ja 77 teise laine jooksul, mis sai alguse 1. mail. Viimastel päevadel on haigestunute arv hakanud langema.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuhi Juta Varjase sõnul ei ole joogivee reostuse täpset allikat seni õnnestunud tuvastada. „Veeproovid viitavad võimalusele, et reostus on fekaalse päritoluga. Regulaarne proovide võtmine jätkub nii terviseameti kui ka Tartu Veevärgi poolt,“ selgitas Varjas.

Ettevaatusabinõuna alustas Tartu Veevärk esmaspäeval piirkonna torustike desinfitseerimist, mille tulemusel võib vesi ajutiselt lõhnata ja maitseda klooriselt.

Puhangu sümptomiteks on jätkuvalt oksendamine, kõhulahtisus, iiveldus ja palavik. Terviseamet on täheldanud, et viimases haigestumislaines püsivad sümptomid kauem ning on esinenud ka korduvaid haigestumisi.

Kohalikud on tigedad kui herilased
Pärast kinnitust fekaalsest reostusest on pahameel valla elanikkonna seas läinud päris suureks, nördinud ollakse nii vee-ettevõtte, terviseameti kui ka valla suhtes.

„Kaks päeva tagasi olid kõik proovid puhtad ... pettumust valmistav, et ei suudeta olla kohe ausad – jah vesi on saastunud, ärge jooge. Toomas Kapp, Tartu Veevärgi juhataja, aeg oleks amet maha panna. Kambja vallavalitsus, ma isegi ei tea mida öelda. Tõesti on nii raske inimeste eest seista?
Terviseamet, mis on teie mõte?” küsib Andy Ülenurme/Tõrvandi Info&Uudised grupis.

„Täiesti haige, pole sõnu. Alguses välja hõigatud „Vesi puhas, proovid korras” my ass. Kes vastutab?” kirjutab Merili.

„Kas see info oli vallal alles täna? Ka ei ole saadetud infot lastevanematele, et palun pange lastele kooli puhas joogivesi kaasa, et ei peaks sellist vett tarbima! Või kas koolidesse on toodud puhas joogivesi eraldi? Ma ei mõista, kas tõesti pole lasteasutustes võetud kasutusele ühtegi ennetavat meedet?” viskab kivi valla kapsaaeda Illart ja juhib tähelepanu, et just vald vastutab vallas muuhulgas ka veevarustuse ja kanalisatsiooni eest.

„Olen väga tagasihoidlik suhtleja sellistes kohtades, aga nüüd see päev saabus. „Pesta käsi puhta vee ja seebiga”... - soovitus! Ma arvan, et võiks kunagi tulla aeg, kus ka suurtel ja jõukatel firmadel tekiks kohustused, mitte poleks ainult õigused. Järsku oleks nüüd see aeg, kui reostunud veega piirkondadesse viiakse vaatidega puhas vesi, mitte ainult joogiks, vaid ka nõude- ja kätepesuks! Pole jätkusuutlik pesta käsi ja nõusid reostunud veega, joogiks kasutada nt pudelivett. Kui pinnapealselt ikka suhtutakse inimeste tervisesse, sealhulgas vanemad inimesed ja lapsed,” kirjutas terviseametile Arle.

Ei ole just üllatav, et kohalikest kolmest kauplusest on viieliitristes müüdav joogivesi pidevalt otsas ja elanikud peavad sõitma Tartusse joogivett ostma.

Elanikud juhivad tähelepanu ka asja majanduslikule poolele
„Rahvale tuleks kõik see vaev ja kulud kompenseerida. Osta poest liitrite kaupa vett või kodus kraanivett muudkui keeta, see tähendab suuremaid kulusid. Kes vastutab selle jama eest?” küsib Liisa ning vallaelanik Karl nõuab, et need, kes väitsid, et vesi on puhas, võiksid hakata nüüd inimestel haiguse tõttu saamata jäänud töötunde kinni maksma.

Mõni tõlgib probleemi ka lihtsasse rahvakeelde nagu Carl: „Ehk siis peseme endid ja joome kakaga vett sisse ja maksame mõnusalt kallist hinda pealekauba ...”

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 08/05/2025 09:20:01