Kairi Nagelmaa lastega. Foto: erakogu

Igas kodus on emadepäeval oma tavad ja üllatused, sest see on emadele austuse avaldamise päev. Emale minnakse külla ja kui teda enam ei ole, meenuvad temalt saadud õpetused.

Räpina lasteaia Vikerkaar direktor Kairi Nagelmaa sõnas, et tema emadepäevahommikud on olnud juba 11 aastat täis soojust ja rõõmu ning need hommikud on armsad ja südamlikud.

„Nagu emad paljudes peredes, saan ka mina päeva alguses lastelt, 11-aastaselt Joelilt ja seitsmeselt Lennalt, nende enda valmistatud kingitused ja lilled. Need lihtsad, kuid siirad üllatused teevadki emadepäeva hommiku eriliseks,” rääkis ta. Kuigi laste kasvades on nende meisterdatud üllatused muutunud, tunneb ta neid saades alati, et on armastatud ja hoitud.

Emadepäeva hommiku juurde kuulub perel tavalisest kauem magamine, siis koos laste ja elukaaslase Jaaniga maitsva hommikusöögi valmistamine ning seejärel rahulik perega koos olemine. „Lenna ja Joel toovad sellesse päeva alati rõõmu oma armsate väikeste žestidega,” lisas ta.

Emadepäeval me peatume märkamaks, kui palju hoolt, armastust ja tööd ema oma pere heaks teeb. „See on päev, mil teised saavad emale oma tänutunnet ja tunnustust soojalt edasi anda, kuna igapäeva kiiretes rütmides võib vahel ütlemata jääda, kui palju me ema kohalolu väärtustame,” ütles Kairi Nagelmaa.

Emadepäeva juurde kuulub tal alati ka oma ema Irmeni külastamine koos õdede Katri ja Helenaga. „Istume koos kaetud laua taga ja muidugi on seal väikesed üllatused,” täpsustas ta.

Ema ja juhi rollis on sarnasusi
Lasteaia direktor märkis, et nii ema kui ka juhi roll on mõnes mõttes sarnased: „Mõlemas on vaja suurt südant, hoolivust, oskust kuulata ja märgata. Mõlemad rollid nõuavad pühendumust ja samas ka paindlikkust. Neis rollides tuleb olla toeks, innustada, juhatada ja vajadusel lihtsalt olemas olla.” Ta lisas, et temale õpetab nii ema kui ka juhi roll iga päev, kui oluline on inimlikkus ja koostöö.

Vikerkaare lasteaias on emadepäeva alati tähistatud rõõmu ja tänutundega kas siis suurema kontserdi või peoga rühmas. Rühmapeol on lapsed laulnud, lugenud luuletusi ja kinkinud emadele omatehtud asjakesi ja kaarte.

Kui rühm on otsustanud, et sel päeval soovivad nad teha väikese matka või väljasõidu, on sedagi tehtud.

„Emadepäeva meelespidamine lasteaias on väga oluline, sest nii saavad lapsed juba varakult aimu, kui tähtis on näidata armastust ja tänu. Selle päeva tähistamine lasteaias on ka vanematele südantsoojendav, sest nad saavad kõike koos nautida,” märkis Kairi Nagelmaa.

Lapselapsed on sel päeval samuti olulised
Emadepäev ei pruugi igas kodus mööduda laste külaskäiguga ema juurde. Võib ka teistmoodi. Võrus teenindajana töötav Marika Mõistus on kahe lapse ema ja kolmekordne vanaema. Temal on viimastel aastatel kujunenud nii, et emadepäeval läheb ta ise laste juurde, sest sel päeval on nii temale kui ka tema lastele kõige tähtsamad tütre Marie Helena peres sirguvad Mia Marta ja Hugo ning poja Sanderi peres sirguv Eleanora. Tema teine põhjus minekuks on seegi, et ka teised vanavanemad soovivad lähedastega, eriti lastelastega kohtuda.

„Poeg on emadepäeva hommikul alati helistanud, vaatamata sellele, et me päeval kohtume, ja kokkusaamisel lilled kinkinud,” sõnas ta.

Emadepäeva – ta nimetab seda väga armsaks päevaks – hommikupoolikul askeldab Marika Mõistus köögis ja vaatab telerist emadele pühendatud kontserdi ülekannet.

Tema sõnul on suurem osa emadest tublid: „Mina ei näe aasta ema kuulutamisel mõtet, sest meil on emasid, kes on tunnustatutest töökamad, kuid on tagasihoidlikumad ega saa kunagi tunnustust. Siiani on jäänud nii maakondlike kui ka üleriigilise tunnustuse saanud emadest mulje kui ülivõimekatest.”

Ema oskas kurjusest eemale hoida
Oma ema Eha meenutades lausus Marika Mõistus, et talle olid lapsed kõige tähtsamad. „Olenemata rahalisest seisust saime me nõukogude ajal korralikud riided ja maitsva toidu. Lõunaks oli meil laual alati ka magustoit.”

Marika Mõistus on emalt pärinud maitsvate toitude tegemise kõrval ka kurjadest mõtetest eemalehoidmise. „Ema ei läinud kunagi rumalate mõtetega kaasa, sest tema meelest võttis see energiat ja tegi haiget tervisele. Ema püüdis halvad vahejuhtumeid huumoriga lahendada.”

Marika Mõistuse sõnul on ema meenutamine südames olulisem kalmistul käimisest, sest ema meenutades tuleb viimane alati silme ette elavana eri olukordades. Surnuaed annab talle negatiivset energiat ja seal tuleb ema silme ette hoopis teistmoodi.

Tal on kujunenud tavaks, et enne poja poole minekut küpsetab ta just talus valmistatud kohupiimast pontšikuid, tütre juurde minekuks aga ostab jäätist, sest tütrepoeg Hugo küsib alati: „Mamma, kas sa jätsi tõid?” Kui kaugemal tööl käiv väimees on kodus, teeb ta kaasavõtmiseks kartulisalatit.

Lapselapsed valmistavad lasteaias armsaid asjakesi, mida nad vanaemale emadepäevaks kingivad.

Marika Mõistus soovib, et kõikide vanemate lapsed, ükskõik kus nad ka elavad, kohtuksid emadega sagedamini ja teeksid midagi koos, sest vanemad jäävad ju aina vanemaks ja seetõttu võib ühel päeval olla hilja midagi ühiselt ette võtta. „Et seda ei juhtuks, tehke juba täna võimalusel emaga midagi koos,” soovitas ta.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/05/2025 09:05:16