Kevadised küsitlustulemused ennustavad, et kui sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised, siis võib 11-st Kagu-Eesti omavalitsusest lausa seitsmes võita need Isamaa. Neljas vallas tuleks neil – kus napimalt ja kus kindlamalt – leppida teise kohaga. Kriitikud aga populaarsusreitinguid väga tõsiselt ei võta.

Ühiskonnauuringute instituudi ja Norstati märtsikuine küsitlus kohalike valimiste parteireitingute kohta näitab muu hulgas seda, et pealinnas võiks sügisel järjekordselt võidutseda Keskerakond – nende toetus on lausa kaks korda suurem kui Reformierakonnal. Reformikatest napilt maas on Isamaa. Keskerakond võiks võidutseda ka Maardus, Loksal, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narva-Jõesuus ja Narvas. Pealinna kõrval Rae vallas võidutseb praeguse suundumuse kohaselt Reformierakond, mis ka Tartus jagab Isamaaga praeguse seisu järgi esikohta.

Kõigis teistes Eestimaa omavalitsustes on aga küsitlustulemuste põhjal ohjad kas Isamaa või kohalike valimisliitude käes. Sealhulgas ka Võru-, Põlva- ja Valgamaal.

Kas Tõrvas kukub Reformi kants?
Vaatame alustuseks Valgamaad. Näiteks Tõrva vallas valitseb praegu Reformierakonna ja Isamaa võimuliit. Nii endine vallavanem Maido Ruusmann kui praegune omavalitsusjuht Helen Elias on reformierakondlased, Ruusmann on praegu volikogu esimees ja ka aseesimeeste kohad kuuluvad tema koduparteile.

Praeguste hinnangute kohaselt saaks Reformierakond Tõrvas varasema 11 asemel kolm mandaati. Isamaa saaks varasema kahe asemel volikogus kümme kohta. Veidi kasvanud toetusega EKRE võtaks Tõrvas kolme asemel neli kohta. RE toetus on 2021. aasta valimistega võrreldes ligi neli korda langenud ja Isamaa oma ligi neli korda tõusnud.

Valga vallas toetab praegu iga neljas kodanik Isamaad ja see tooks erakonnale volikogus seitse kohta. Teise tulemuse teeks Keskerakond ja kolmanda EKRE. Reformierakond saaks praeguse kuue asemel kaks volikogu kohta. Valgas on hetkel koalitsioon RE, valimisliidu 2.1 ja EKRE käes. Nüüdne vallavanem Monika Rogenbaum kandideeris neli aastat tagasi valimisliidu koosseisus, on aga isamaaliitlane.

Otepää vallas valitses läinud aasta hilissügiseni valimisliitude Ühinenud Kogukonnad ja Sinu Otepää, Isamaa ning Eesti 200 koalitsioon, kuid Isamaa astus sealt novembris välja. Siiski juhib valda isamaalane Jorma Riivald. Praegu võtaks Isamaa Otepääl kuus mandaati ja võidaks valimised. RE võtaks kahe asemel kolm mandaati ja teeks Otepääl pronkside valimistulemuse.

Eeskätt Tõrva küsitlustulemuste kontekstis uurisime Reformierakonna Valgamaa piirkonna juhilt Maido Ruusmannilt, milline on RE plaan, pakkumaks populaarsele Isamaale maakonnas võimalikult tugevat konkurentsi.

„Meie plaan on sügisesed valimised Valgamaal võita,” teatas Ruusmann ambitsioonikalt. „Kõigis kolmes vallas. Meil on nimekirjades tegusad inimesed ja meil on head plaanid, kuidas Otepää, Tõrva ja Valga valdade eluolu arendada, ning meil on ette näidata ka edumeelsed teod varasemast. Meid saab ja võib usaldada.”

„Kohalikud valimised, nagu nimigi ütleb, on kohalike inimeste valimised kohapealsesse esinduskogusse. Enamjaolt hinnatakse rohkem inimesi ja nende võimekust väärikalt kohapeal esindada ja valitseda kui neid ühendavat erakonna või valimispundi värvi. Riiklike reitingunumbrite konverteerimine kohapeale on tihtipeale eksiteele juhtinud,” leidis ta, et küsitlustulemused ei pruugi tingimata liiga palju näidata.

Ruusmann kandideerib ka ise tänavu Tõrva vallavolikokku.

Ekslinnapea: reitingud pole valimistulemustega õnneks korrelatsioonis
Võru vallas ja Antsla vallas teeks küsitlustulemuste põhjal kohalikud valimisliidud ja Isamaa enam-vähem võrdse tulemuse. Rõuge ja Setomaa vallas võidutseksid kohalikud valimisliidud.

Võru linnas valitsevad praegu sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Keskerakond. Viimased tosin aastat on linnapeaamet kuulunud sotsidele: varem Anti Allasele, viimasel paaril aastal Kalvi Kõvale.

Kui uskuda küsitlusi, siis on Võru linnas viimase nelja aastaga Isamaa toetus kolmekordistunud, EKRE-l mõnevõrra ja sotsidel tublisti langenud, RE-l ja Keskerakonnal jäänud suhteliselt samaks. Sisuliselt võiksid Isamaa ja EKRE praeguse toetuse kohaselt kahekesi moodustada koalitsiooni.

Kas praeguse seisu järgi võib eeldada, et Võru linnas pikalt juhtinud SDE, RE ja KE koalitsiooni päevad on lõppemas ja ka pikalt Võru linnapea positsiooni hoidnud SDE peab selle loovutama? Milline on sotside plaan siinkandis edukaks konkureerimiseks Isamaaga?

„Kuidas kandideerivatel erakondadel, valimisliitudel või üksikkandidaatidel Võru linnas sügisel toimuvatel kohalikel valimistel läheb, sõltub linnakodanike otsusest. Õnneks erakondade üleriigilised populaarsusreitingud ei ole korrelatsioonis kohalike valimiste tulemustega. Kohapealsed valikud sõltuvad eelkõige sellest, millist varasemat käekirja on üks või teine poliitiline jõud kohapeal seni demonstreerinud ja mis on plaanid edaspidiseks. Samuti on olulised kandideerivate inimeste varasemad teod ja renomee,” vastas neile küsimustele SDE aseeesimees, pikaaegne Võru linnapea, nüüd riigikogu liige ja „uma miis pääliinan” Anti Allas.

Poliitikuna ei jätnud Allas kasutamata võimalust Võru sotsiaaldemokraatlikku juhtimist kiita. Tema sõnul on linna areng olnud viimasel kümnendil märkimisväärne ning seda olla nii naabrite poolt kui ka kaugemal märgatud ja tunnustatud. Võrukad aga olla sageli öelnud, et hindavad stabiilsust, mida SDE tugev mandaat on võimaldanud Võrus saavutada.

„Ühtlasi ei ole me võimu haaranud üksinda enda kätte, vaid oleme seda alati jaganud, kuigi valimistulemus oleks võimaldanud käituda teisiti. Meie oma käekirja ei muuda,” teatas ta.

Allas lubas, et kandideerib Võru linnas oma erakonna ankrumehena ning on jätkuvalt valmis panustama Võru arengusse ja käekäiku.

EKRE kiidab positsiooni ja pinki
EKRE on Kagu-Eesti omavalitsustes küsitlustulemuste põhjal praegu populaarsuselt teine või kolmas (Otepääl küll neljas).

Näiteks kõigis kolmes Põlvamaa vallas näib EKRE toetus olevat veidi langenud, Tõrvas ja Valgas on toimunud väike tõus, Otepääl väike langus. Võrumaal tundub konservatiivse rahvaerakonna toetus olevat üsna stabiilne, Setomaa vallas on küll mõnevõrra vähenenud.

Miks on EKRE veidi positsioone kaotanud ja milline on nende plaan edukaks konkureerimiseks Isamaaga?

„Kui vaadata küsitlusi ning suhelda poliitiliste konkurentidega või inimestega, kes poliitikat jälgivad, on kõik üksmeelsed ühes: EKRE on peale möödunud suvel toimunud pereheitmist veel tugevam kui enne ning EKRE positsioon enne kohalikke valimisi on väga hea. Ma ise olen samal seisukohal!” teatas EKRE juhatuse liige, Võru linnavolinik ja riigikogulane Rain Epler.

„Poliitiline reaalsus on see, et Isamaa on oma positsioone kaotamas, kuna inimesed saavad aru, et tegemist on erakonnaga, kes sõnades võtab kõlavaid seisukohti, kuid on valmis oma põhimõtteid reetma, kui see poliitilises konjunktuuris soodus tundub. Eelmisel nädalal ütles reformierakondlasest peaminister Michal mitu korda avalikult, et Isamaa on valitsusse oodatud. Ma olen üsna kindel, et nn tagatoas vastava sisuga läbirääkimised juba käivad,” sõnas ta.

Epler avaldas arvamust, et Võru linnas ja Võrumaal elavad targad inimesed, kes suudavad poliitilise mängurluse läbi näha. Ka kinnitas ta, et kavatseb kandideerida valimistel Võru linnas.

„Küsitluste järgi oleme siin Kagu-Eestis enamikus omavalitsustes kõige populaarsem erakond,” teatas EKRE kaguregiooni esimees Mati Kuklane. „Samuti on meie pink pikem kui Isamaal. Meil on siin 1800 liiget ehk rohkem kui mõnes valitsuserakonnas. Väga palju tuntud inimesi on avaldanud soovi meie nimekirjaga liituda ja töötame välja väga maalähedase programmi, mille suuname just meie ringkonnas inimesi rõhuvate probleemide lahendustele.”

Põlvas sündis ambitsioonikas valimisliit
Põlvamaal Räpina vallas on võimul Reformierakonna, Keskerakonna ja VL Ühtne Vald koalitsioon, vallavanem on isamaalane Enel Liin, volikogu esimees reformierakondlane Peeter Sibul. Täna võidaks valimised ülekaalukalt Isamaa ja EKRE.

Kanepi vallas on võim RE, KE ja Isamaa kolmikliidu käes, täna võidaks valimised ülekaalukalt Isamaa EKRE ees.

2021. aasta KOV-ide valimised võitis Põlva vallas EKRE, aga koalitsioonilepe sõlmiti Reformierakonna, Keskerakonna, Isamaa ja valimisliidu Põlva Areng vahel. Olulisimaid juhipositsioone on omavahel vahetanud RE ja KE. Varasem vallavanem Georg Pelisaar (KE) andis pärast toonaseid valimisi teatepulga Martti Rõigasele (RE) ja sai ise volikogu esimeheks.

Populaarsusküsitlus näitab hiljutise seisuga, et Põlva vallas on Isamaa toetus kolmekordistunud, valimisliitude esindajaid toetaks varasemast rohkem ja EKRE-t sama palju inimesi kui 2021. aastal. RE toetus on kaks korda langenud ning KE populaarsus kahanenud pea olematuks.

Põlva praeguse vallavolikogu liikmed – Keskerakonnast lahkunud Toivo Narusbek, Reformierakonnast lahkunud Andres Vijar, Põlva Arengu liikmed Rene Kintsiraud ja Aare Veetsmann – otsustasid aasta algul luua uue valimisliidu, mille eesmärk on sügisel praegune võim kukutada.

Väidetavalt ei välista ka KE ja RE Põlvas valimistele ühtse nimekirjaga minekut.

LõunaLeht uuris Rene Kintsiraualt, kuidas edeneb uue valimisliidu loomine, mis on selle eesmärk ja kuidas nemad Isamaaga edukalt konkureerida kavatsevad. Järgnevalt kokkuvõte tema ülipõhjalikust vastusest.

„Valimisliit sai loodud 20. jaanuaril, kui sai tehtud selge otsus, et Põlva vallas on vaja positiivset muutust. Ja meie valimisliit selle muutuse meie ühisesse valda ka toob. Praeguses etapis toimub juba valimisliidu arendamine, programmi väljatöötamine, kandidaatide nimekirja koostamine,” teatas ta alustuseks.

Programmi koostamise või probleemide lahenduste kohta küsib valimisliit nõu valdkonna spetsialistidelt. Kõige positiivsem tagasiside sellele on tulnud nooremalt generatsioonilt ja ettevõtjatelt. „Ilmselt just nemad ka kõige enam tunnetavad, et senine parteipoliitikast juhindunud juhtimiskultuur meil siin kagunurgas ei tööta ja juhtimisse peab olema tugevalt kaasatud just kohalike huvide eest seisev valimisliit,” andis Kintsiraud teada.

Valimisliiduga on liitunud nii uusi kandidaate kui liidu ülesehitajaid. Näiteks Kristel Pai soovib seista hariduse ja huvihariduse eest. Mihkel Värton panustab oma erialaste teadmistega, et luua lahendusi ettevõtlusega alustamiseks ja töökohtade loomiseks. Roy Strider seisab valimisliidus muu hulgas siitkandi turismisektori eest.

Nime valimisliidul seni veel pole – see valitakse lähiajal demokraatliku hääletamise teel.

„Valimisliidu eesmärk on selgete ja konkreetsete tegevustega tuua valla juhtimisse ja arengusse positiivne muutus ja tõsta tehtavate otsuste kvaliteeti,” sõnastas Kintsiraud.

Ta loetles erinevaid mõtteid: muutusi aidaku teha valdkondade spetsialistid, juhtimine ei tohiks lähtuda parteipoliitikast, investeeringud olgu kogukondadega läbi arutatud, külade esindajad peavad saama arengute osas kaasa rääkida, noortega seotud tegevused olgu läbi arutatud noortega.

Küsitluste järgi on muu hulgas ka Põlva vallas praegu populaarseim Isamaa erakond. Milline on valimisliidu plaan edukaks konkureerimiseks Isamaaga?

„Valimisliit pakub kõigile erakondadele ilmselt kvaliteetset konkurentsi. Meie valimisliit on tugev, selge programmiga ja meie toome positiivse muutuse kohalikku juhtimisse. Tänaseks tahaksin mõtestada olukorra pigem, et konkureerivad kohalikud parteipoliitilised jõud hoopis meiega. Meie oleme see kvaliteetne muutuja, mis seekordsetel valimistel saab olema edasise juhtimise ja valla arengu kaalukeeleks – valija ütleb, kas soovib positiivset muutust ja annab oma toetuse meile,” ütles ta populaarseima erakonnaga konkureerimise kohta. „Praegu on hinnang, et meie toetus kasvab oluliselt tugevamaks. See omakorda tähendab, et kõik parteierakonnad peavad nüüd hakkama mõtlema aktiivselt, kuidas eheda ja selgelt kohalike huvide eest seisva valimisliiduga konkureerida.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/04/2025 07:39:18