Kambja valla linnapoolses otsas, Ülenurme-Tõrvandi piirkonnas puhkes nädalavahetusel salapärane ja plahvatuslik viirustõbi, mis viis regiooni rahvast hulgakaupa ja perekonniti väga kehva enesetunde, oksendamise ja kõhulahtisuseni. Häirekeskuse andmetel oli näiteks pühapäevane kiirabibrigaadi väljasõitude arv tavapärasega võrreldes enam kui kolmekordne, tervisekaitseamet on alustanud juhtumis suhtes menetlust. Enamik haigestunutest kahtlustab kraanivee reostust, kuna haigestumismuster oli tavapärase kõhuviiruse levikust erinev ja haigestusid just need, kes tarbisid kraanivett joogiks. Tartu Vesi ei ole selle nädala alguses võetud proovidest leidnud selgeid tõendeid võimalikust veereostusest, aga ei välista lõpuni ka mõnda anomaaliat või kellegi kolmanda tegevust.

Kui Kuressaares puhkes mõne aja eest joogivee reostusest kõhutõve puhang, siis kirjutas sellest kogu Eesti meedia ja probleem sai üleriigilist tähelepanu. Terviseameti andmetel tõusis siis kiirabi väljasõitude arv tavapärasega võrreldes kaks korda ja perearsti poole pöördus kaebusega 60 patsienti.

Esmaspäeva õhtul tekkis sotsiaalmeediagruppi „Ülenurme-Tõrvandi (Kambja vald) Info ja Uudised” kaks sarnase sisuga postitust, milles anti teada oma pere kummalisest äkkhaigestumisest ränka kõhutõppe ja apteegist saadud selgesse vihjesse: „Teie piirkonnas on midagi väga korrast ära, kuna apteegid on kõhuravimistest paari päevaga tühjaks ostetud ja haigestumine on massiline, probleem peab olema saastunud joogivees”.

„Oleme perega kõhuviiruse välismaa reisil suhteliselt hiljuti üle elanud. See algab tavaliselt nii, et üks pereliige korjab viiruse endale külge, jääb haigeks, siis läheb paar-kolm peitepäeva ja siis hakkavad riburada jääma teised,” selgitas üks LõunaLehe allikas.

„Nüüd aga jäid väikese vahega sisuliselt korraga rängalt haigeks mitu pereliiget, kes olid viibinud erinevates kohtades, suhelnud erinevate inimestega söönud erinevat toitu. Oli kahtlus, et kas tõesti mõlemad oskasid erinevatest kohtadest endale korraga haiguse külge pookida, sest niimoodi kõhuviirus ei levi. Kui nägime grupi postitusi ja kahtlust reostunud joogivees, oli selgus majas – haigeks jäid just need liikmed, kes on perekonnas suurimad kraanivee joojad.”

Kahe postituse alla tekkis kommmentaaride laviin, millest anti teada enda ja oma perede äkkhaigestumisest ja milles kordusid järgmised juhtmotiivid: haigestumiste aeg alates laupäeva õhtust, pereliikmete haigestumine üheaegselt, korduvalt esitatud väited, et perekondadest haigestusid just need, kes tarbisid kraanivett ja üsna selgepiiriline piirkond, mis piirnes Ülenurme, Tõrvandi ja Soinastega.

Kuigi oli ka skeptikuid ja ilkujaid stiilis „peske paremini käsi ja puuvilju”, võis postituste all nimelistest kommentaaridest väikest statistikat tehes tuvastada vähemalt 140 haigestumisjuhtu. Üks algse postituse tegijatest leidis, et ilmselt on see veel jäämäe veepealne tipp, kuna „kes see ikka oma nime all tahab kõikidele avalikult teatada, et istus lahtise kõhuga poti otsas ja oksendas ning kannatas valu ja piina”.

Et haigestumine oli epideemilist laadi, sai kinnitust ka häirekeskuse LõunaLehele antud selgitusest: näiteks pühapäevasel haigestumise tipp-päeval oli kiirabi väljakutseid valda üle kolme korra (340 %) tavapärasest enam – muredeks valdavalt kõhulahtisus ja oksendamine.

Terviseamet algatas uurimise
Teisipäeval alustas terviseamet riikliku järelevalvemenetluse ASi Tartu Veevärk suhtes, mis on antud piirkonna veekäitleja.

Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Krista Juhanson sõnas LõunaLehele, et ameti poole on pöördutud üle 14 korra ja andis infot ameti tegevusest: „Alates esmaspäevast, kui vastav info terviseametile laekus, oleme olnud suhtluses vee-ettevõttega, Tartu ülikooli kliinikumiga, Kambja vallavalitsusega ning pöördujatega. Oleme võtnud pöördujatega ühendust ning viime läbi epidemioloogilise uuringu, mille käigus püüame välja selgitada, mis on haigestumise põhjus ja milline on see ühine nimetaja, mis neid haigestunuid ühendab. Hetkel jälgime olukorda: ootame vee-ettevõtte poolt võetud lõplikke joogiveeanalüüsi vastuseid, samuti patsiendilt võetud analüüsi vastust, et välja selgitada võimalik haigustekitaja. Täna (kolmapäeval – toim) võtab terviseamet ise veel täiendavad veeproovid, et välistada haigustekitajate olemasolu joogivees”.

Kuigi Juhansoni sõnutsi toimus haigestumine valdavalt nädalavahetusel ja uusi haigestumisi ei ole teadaolevalt juurde tulnud, soovitab ta järgida hügieeninõudeid, tarbida keedetud vett ja haigustunnuste ilmnemisel võtta ühendust arstiga.

Tartu Vee juht: vees kolibakteri jälgi pole
Kaks telefonikõnet Tartu Vee juhi Toomas Kapiga kestavad enam kui kaks tundi. Esialgu võetakse arusaadavalt kaitsepositsioon, kuid pärast haigestunute numbrite, haiguskirjelduste, kiirabi info, levi ja ajafaktori kohta info edastamist muutub jutuajamine konstruktiivseks. Ning olgu ette öeldud, et härra Kapp võtab oma tööd tõsiselt ja südamega – isegi jutuajamise käigus ajakirjanikuga jõuab ta töövälisel ajal juba Ülenurmele ja vaatleb ühe uusrajooni rajamist, kontrollimaks, et seal keegi mõne omavolilise sigadusega hakkama pole saanud.

Vahemärkusena olgu öeldud, et Ülenurme-Tõrvandi piirkonnas ehitatakse ja rajatakse uuselamuid väga palju ja tõenäoliselt on nii kanalisatsiooni kui ka veetorustike juures askeldamist ka erafirmade poolt üsna rohkesti. Lisaks märkas Ülenumel elav kirjastaja Kalle Müller, kes ka ise pärast vee joomist kogu ränga vaevuse läbi tegi (samal ajal vaid kohvi ja teed joonud abikaasa pääses), enne epideemia puhkemist asulas toimetamas Fekta kanalisatsioonipumba masinat ja tõmbas paralleeli just Kuressaare veesolkimisjuhtumiga.

Kapp väidab, et inimese haigestumiseks peab vees olema 40-50 kolibakteri ühikut, samas möönab ta, et viimased proovid võeti neljapäeval ja uued alles esmaspäeval. Kõikide haigestunute kahtlus langeb aga just laupäevasele veekvaliteedile, sest pühapäeva öösel algas massiline haigestumine. Kapi sõnul peaks sellisel juhul olema kasvõi mingisugunegi reostuse jälg proovis sees ka veel päevi hiljem, kuid senised proovid seda pole kinnitanud.

Kapi jutust selgub veel, et enne kui võimalik epideemiline haigestumine sotsmeedias esmaspäeva õhtul suure kella külge läks, oli kahtlus vee saastumisest sama päeva lõunal juba Tõrvandi lasteaias ja Tartu Vee omad käisid sealt proove võtmas.

Küsin Kapilt ka ühe väikese trikiga küsimuse: kust saab vee Külitse asula rahvas? Nimelt on kommentaaridest näha, et mitte ainumastki haigusjuhtumist pole teada antud natuke eemal asuvalt Külitselt, kust aga on sotsmeedia grupi liikmeid päris ohtrasti. Selgub, et Külitsele Tartu Vesi joogivett ei tarni, mis iseenesest kinnitab omakorda teooriat joogivee saastest.

„Kuressaare juhtum on meie sektorile palju halba teinud. Seal sattus reovesi avarii tagajärjel võrku, aga seda varjati pikalt ja vassiti rahvale. Igal juhul on meie huvides, et kui mingi jama on toimunud või keegi kolmas osapool veevõrgus midagi teinud, siis tuleks see välja selgitada ja teada anda. Sest meie pöörame oma vee kvaliteedile ja usaldusväärsusele palju rõhku,” sõnab Toomas Kapp.

Paari tunni jooksul kuuleb healt spetsialistilt nii mõndagi. Et vee kvaliteedile pööratakse suurt tähelepanu ja mõeldakse täiendavate puhastusseadmete peale. Et põhjavesi on üldjuhul kvaliteetne, bakterivaba, ohutu ja äärmiselt maitsev. Osa infost on ka selline, mida ei ole tark lehte panna, muidu mõni saab veel sabotaažimõtteid. Sest päris haavamatu veesüsteem siiski pole. Lõpus on südamega asja juures olev Kapp siiski sunnitud tunnistama, et kuigi nende süsteemi poolt on kõik esialgsed proovid ja muud näitajad normikohased, ei saa välistada mõnda rumalust või sigadust kellegi kolmanda osapoole poolt, kes kuidagi end veetrassile ligi või külge pookinud on. Ning nagu öeldud, sõitleb mees hoolimata sellest, et tööpäev on läbi, Ülenurme vahel ringi ja vaatab üle uusehituste platse. Teadagi, mis eesmärgiga.

Kolmapäeval, vahetult enne trükkiminekut helistab Toomas Kapp uuesti: „Annan märku, et eile võetud analüüsid on korras, nii Ülenurmesse kui ka Tõrvandisse minev, nii Ülenurme joogivee väljundist kui kahest seirepunktist – Coopist ja lasteaiast. Poest võetud proovis oli küll üks coli, aga seda loetakse tavaliselt kas mõõteveaks või on kraan räpane, täna võetakse veel uus proov. Reostuse jälgi vees tuvastatud ei ole”.

Mehe sõnutsi on konsulteeritud ka Tallinna Veega, millel on bakteritega võitlemise kogemus kõige suurem. Sealt soovitati võtta veel kolme tüüpi proovi, neist üks salmonella.

„Tallinna Vesi kinnitas, et meil on puhas vesi, aga süda ei anna rahu, võtsime ka meie täna täiendavaid proove veel ja analüüsime ka joogivee puhasti läbi, et kas seal võib olla mingi asi. Meie jaoks oleks lihtsam, kui oleks mingi viga, mida saaks parandada, siis oleks üheselt selgus majas. Mure on ja teadmatus on kõige halvem variant üldse,” tõdeb Tartu veefirma juht.

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 02/05/2025 08:06:10