Lõunaeesti keelte petitsiooni esitamine ja vastuvõtmine riigikogus. Esiplaanil Rainer Rahasepp ja Lauri Hussar, taamal Rainer Kuuba. Foto: Inga Raitar

Üleeile andsid lõunaeesti piirkonnakeele nelja haru esindajad Rainer Kuuba (võro), Rainer Rahasepp (seto), Sulev Iva (tartu) ja Kalle Vister (mulgi) Toompeal riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle petitsiooni Lõuna-Eesti põliskeele seaduslikuks keeleks kuulutamise kohta.

„Lõunaeesti keel, mis koosneb mulgi, seto, tartu ja võru keelest, on Eesti põline piirkonnakeel,“ seisab petitsioonis. „Seto keel ja võru keel, samuti mulgi keel ja tartu keel peavad olema riiklikult tunnustatud, sest ilma seadusliku toeta võib lõunaeesti keel hääbuda.“

Praegune keeleseadus lõunaeesti väga vana ja auväärset kõne- ja kirjakeelt keelena ei tunnista.

„Tulime parimate soovidega Eesti Vabariigi parlamenti, et saaks meie keeleseaduse nii korda teha, et lõunaeesti keeles rääkijad saaksid rahvastikuregistris märkida selle oma emakeelena,“ ütles tervituseks Võro Kongressi Vanembide Kogo peavanem Rainer Kuuba.

Lauri Hussar nimetas lõunaeestlaste, keda riigikogus esindasid Seto Kongressi ja Võrokeisi Kongressi peavanemad ning mulkide ja tartlaste esindusisikud, petitsiooni „hea tahte avalduseks ja väga selge soovi väljenduseks“ ning lubas viia petitsiooni kõigepealt riigikogu kultuurikomisjoni, kust see liigub edasi seaduseelnõu vormistamise riiklikku protsessi.

„Võru keel, mida ma ise hea meelega räägin, peab alles jääma, selle nimel peame me kõik pingutama,“ kinnitas Hussar lõunaeestlaste esindusele, keda Seto Kongressi peavanem Rainer Rahasepp nimetas oma tänukõnes naljaga pooleks „neli korolit“, viidates ajaloolise Jüriöö ülestõusu ajal rahva poolt valitud neljale kuningale.

„Petitsioonis, millele on alla kirjutanud üle tuhande inimese, on välja pakutud kindel sõnastus, kuidas lõunaeesti keel peaks piirkonnakeelena seaduses välja toodud olema,“ teavitas Rahamets.

Järgnes kohtumine riigikogu Kagu-Eesti toetusrühma liikmetega, keda esindasid kultuurikomisjoni esinaine Liina Kersna, isa poolt seto verd Evelin Poolamets ning Võrust valitud rahvasaadikud Anti Allas ja Rain Epler. Kohtumisel arutati, kuidas saab kaasa aidata keeleseaduse eelnõu loomisele. Seaduse muutmise protsess on käimas ja loodetavasti jõuab see riigikokku veel sel kevadhooajal.

Rainer Kuuba lükkas ümber väite, nagu tekitaks lõunaeesti keelele keeleõiguste andmine ka kohalikes venelastes soovi oma keel riigikeeleks kuulutada. „Eesti riigi seisukohalt on vene keel võõrkeel, lõunaeesti keel aga põliskeel, mida on siin maal räägitud sama kaua kui põhjaeesti keelt, praegust kirjakeelt,“ selgitas Kuuba. „Läti keeleseaduses on liivi ja latgali keeled sees, nagu Soome keeleseaduses saami keel ja selle kolm eriharu.“

Keeleteadlane Sulev Iva aga lisas muigamisi, et „Lõuna-Eesti keeli võiks küll riigi poolt „kiusata“ sama moodi nagu vene keelt Eestis „kiusatakse“ – omakeelse telekanali ja raadiouudistega ning kakskeelsete ministeeriumite kodulehtede ja pangaautomaatidega“.

Ühiselt jõuti järeldusele, et praegu välja pakutud „Eesti keele piirkondlik erikuju“ ei ole edasiminek ning loodeti, et leitakse parimad õiguslikud ja samas eesti kultuuri mitmekesisust säilitavad lahendused.

 

Autor: INGA RAITAR
Viimati muudetud: 28/04/2025 08:08:32