Lõkkeringi ehitamise talgud Kauksi külakeskuses. Foto: FB

Kagunurga iga küla elurütm on omanäoline: Kündjal elatakse rahulikus tempos koos suvemaja omanikega, Oraval samuti, kuid seal teeb muret noorte vähesus. Mehikoormasse ja Kauksisse on lisandunud uusi, ettevõtlikke inimesi ja neis on elu särtsu juurde saamas, sest mujalt tulnud vaatavad külaelu teise pilguga.

Kündja küla ei ole Võru valla kaugeim küla. Sinna on Võrust 25 kilomeetri ringis ja kohale viib mustkattega tee, mis läbib küla. Arusaadavalt ei vii selline tee küla iga maja õue. Ei vii üheski Võrumaa külas.

MTÜ Kündja Kotus juhatuse liige Anneli Treumuth ütles, et külas on 24 suitsu, neist kaks on tühjad ja kindlalt kümnes elatakse alaliselt, neis on ülekaalus pensionärid. Pea pooled Kündja küla majad on kas suvekodud või käiakse tihedamini kui vaid suvekuudel puhkamas.

„Meie külas ei ole sellist tootmisettevõtet, kus inimesed saaksid tööd. Üks meie elanik töötab nii kodus kui ka pealinnas, teine annab endale ise tööd ja tal jagub seda kevadest sügiseni. Kolmas pidas kümmekond aastat turismitalu, kuid siis väsis ja lõpetas,” rääkis ta.

Kündjal on peale hea ühenduse Võruga seegi eelis, et laias laastus kümne kilomeetri kaugusel on Vastseliina alevik, kus Treumuthi sõnul on kõik esmased teenused olemas: piisavalt hea kaubavalikuga pood, asjatundlik perearst, juuksur, rätsep, bensiini- ja jäätmejaam, pakiautomaat. On lasteaed, keskkool ja muusikakool.

Üldteada on see, et maal on raske autota hakkama saada. Kündja ühel alalisel elanikul autot ei ole, kuid teda aitab sugulane. „Bussiga saab hästi Võrru ja tagasi, ka Misso, kuid Vastseliinas on juba keeruline bussiga käia, kulub väga palju tühja aega,” lausus külaelu eestvedaja.

Ta sõnas, et kuigi klassikalist külaelu, kus igas talus on alalised elanikud, kes tegelevad väikest viisi tootmisega või käivad lähedale palgatööle, ei tule enam Kündja-taolisse kohta niipea tagasi, jääb elu külla alles. Vaid selle vahega, et ülekaalukam osa majadest võib millalgi suvekodudeks jääda.

„Minugi Jahumäe talu jääb lapselapsele suvekoduks, nii nagu mõne teisegi siinse elaniku maja,” on perenaine maja tuleviku otsustanud. Ta on Kündjal elanud üle 40 aasta, tõsi, vahepeal nautis kümmekond aastat elu Itaalia päikese all, kuid kodumaja tõmbas tagasi.

Treumuth on seda meelt, et külas peab olema keegi, kes tunneb kõiki elanikke, kelle poole saab alati pöörduda ning kes edastab külainimeste kitsaskohti vallamajja.

Orava kandis on rahulik
Kunagine Põlvamaa Orava vald liideti Võru vallaga 2017. aastal. Juba siis elas Orava vallas vähe inimesi, ligi 700. Oravalt on nii Võrru kui ka Põlvasse üle 30 kilomeetri, idapiirini kuraditosina kilomeetri kandis.

MTÜ Orava Maanaiste Seltsi juhatuse liige Aino Suurmann on 54 aastat elanud Kliima külas. Ta ütles, et külas on kaheksa maja, neist kolmes elatakse alaliselt, üks on kindlalt suvekodu, neli on nii ja naa. „Võib-olla hoiavad omanikud maja omale pensionipõlveks või siis lastele,” sõnas Suurmann. Ta lisas, et ümbruskonnas on juba üksjagu maju suvilateks müüdud.

Teisalt, Orava piirkonda ei ole lihtne kodu soetada. „Üks juurtega siitkandi inimene, kelle töökoht on lähedal, soovib juba mõnda aega omale siia maja osta, kuid keegi ei müü,” teab ta.

Orava keskuses asuvad pood ja koolimaja. Suurmann teab, et kohalikus poes on kaubavalik tagasihoidlikum kui Vastseliina omas, kuid kui Võrru asja ei ole, teeb ta ikkagi ostud omast poest. Põlvas ja Räpinas käib ta harva, viimases vajadusel alanud aastast sagedamini, sest jaanuarist on Orava kandi inimesed kohapealse perearstita. OÜ Terviseagentuur pani sealse keskuse uksed kinni ja viis nimistu üle Lasvale.

„Minu perearst on nüüd Räpinas ja mul on selle üle väga hea meel,” ei varja ta rõõmu. Juuksur käib Oravale kord nädalas, massöör sõidab kohale kokkuleppel.

Suurmann tunnistas, et kõige suurem mure on Orava kandi inimestel seotud kooliga: „Lasteaias on vähe lapsi, koolis samuti ja mõned piirkonna lapsed viiakse mujale kooli, Võrru näiteks. See kõik võib millalgi jõuda seisu, et Orava piirkond hakkab tühjenema ja me võime jääda puhtalt eakate kandiks.”

Töökohti piirkonnas palju ei ole, näiteks Kliima külas tegutseb neli füüsilisest isikust ettevõtjat, kolm neist ühest perest. Bussiliiklus on, kuid nagu mujalgi kagunurgas, ei sobi graafikud inimestele. „On ju mõttetu sõita siit Võrru, kui ei saa enne õhtut tagasi,” tõi Aino Suurmann näite.

Mida ise päevade elavdamiseks teha annab, seda tehaksegi. Käesolevast aastast alustas kooskäimist näitering.

„Meil on tublid põllumehed, mida näitab see, et piirkonna põllud on kõik haritud,” tunnustas Suurmann.

Väljastpoolt tulijad vaatavad värske pilguga
Räpina valla Mehikoorma kandi inimestel on vedanud, et Marika ja Toivo Aalja otsustasid peale Marika isa jäädavat lahkumist päriselt Mehikoormasse elama asuda 2021. aastal. Vedanud sellega, et nad on elule Mehikoormas hakanud teist hingamist andma.

„Väljastpoolt tulijate pilk aitab ikka kohalikule elule uue tõuke anda, sest mujalt tulnud näevad elu ka teise nurga alt,” ütles Toivo Aalja ja lisas, et tulijate vastu peab kohalikel usaldus tekkima.

Usaldust perekond Aalja vastu sisendas mitu asja: pereproua on siit pärit, nad käisid tihti Mehikoormas ning kui tulid päriseks, suhtlesid maja rekonstrueerimise ajal pidevalt kohalikega.

Aalja sõnul elavad piirkonnas valdavalt keskealised ja eakad, kuid noori napib. Mõned majad on tühjad, mõni maja on müügis. Ta märkis tunnustavalt, et üks keskealine pere naasis hiljuti kodukohta ning selle perenainegi ei jää käed rüpes istuma.

Mehikoormas ei ole samuti perearsti, on apteek ja kauplus. Bussid ikka liiguvad, kuid Aalja on märganud, et neis napib sõitjad.

„Lasteaed ja kool on siin ka, kuid viimane on paraku kokku kuivamas,” tunnistas ta ning lisas, et nende perefirma Freiberg Haus püüab kooli säilitada uute lahenduste, eelkõige paindliku õppimisvõimaluste pakkumisega, nagu vahelduseks kaugõppevormis õppimine.

Freiberg Haus korraldab koolitusi ka kogukonnale. Unistuste koolitusel saadakse üksteiselt ideid ja teada, mis külaelanikke kõnetab. Aaljate eestvõttel on juba kolmel suvel toimunud ujumisvõistlus Lämmijärvel. Eeloleval tuleb neljas.

Üks unistus võib lähitulevikus realiseeruda: nimelt on neil plaanis Mehikoorma majakas rendile võtta ja millalgi see külastajatele avada. Avatud majakas toob piirkonda huvilisi.

Kauksi rajab puuviljaaia
Põlva valla Kauksi külas tegutseva MTÜ Kauksi Küla Arendusseltsi üks juhatuse liige on Ida-Virumaalt pärit Helena Tarum-Tiitson. Abikaasaga viimase kodukohta tulnud naine on selles ühiskondlikus rollis teist aastat.

Kuigi Kauksi külas on ülekaalus vanemaealised, on lisandunud noori peresid, ehkki Põlva vald sulges kohaliku väikese kooli. Lasteaed on alles ja külast on Põlvasse 15 kilomeetrit. Tarum-Tiitsoni sõnul ei ole külas päris tühjalt seisvaid maju, kuid mõnes kaugemale jäävas käiakse kas veendumas, et maja on alles, või on see suvekodu.

Kauksisse käib nii kauplusauto kui ka jäätiseauto, kord nädalas võtab vastu perearst.

Selts on mõelnud sellelegi, kuidas inimesed saaksid kergema vaevaga vabaneda kasutatud riietest, sest alanud aastast ei tohi neid enam konteinerisse visata. „Raamatukogu lahtioleku päevadel saavad soovijad kasutatud riideid tasuta ära anda ja samuti tasuta vajalikke endale võtta. Teine võimalus on kasutada tekstiilitakso teenust. Kauksisse tellimise järel sõidab ja kogub see osaühingu Jääk katseprojekti raames inimestelt üleliigseid riideid kas abivajatele jagamiseks või lähevad need väärindamisse,” rääkis Tarum-Tiitson.

Kauksis on üks väärt tegu veel sündimas, nimelt kogukonnale vilja- ja marjaaia rajamine. Selleks on selts vallaga maa kasutuslepingu juba sõlminud. „Seal kasvavad praegu metsikud õunapuud, teeme peagi elanikega talgupäeva, mille ajal niidame heina maha, et sinna marjapõõsad ja õunapuud istutada. Aiast saadav saak kuulub kogukonnale,” kõneles ta. Istutamine algab tuleval kevadel.

Viljapuude ja marjapõõsaste istutamiseks kogutakse külaelanikelt raha, kuid MTÜ saab ka tegevustoetuseks vallalt raha küsida või siis kirjutada projekti kohaliku omaalgatuse programmi.

Mõnusa elukeskkonna rajamisega on samuti alustatud. Hiljuti pandi metsarajal jalutajate tarvis raja eri kohtadesse kolm pinki.

Tarum-Tiitson on seda meelt, et mida rohkem tegusaid inimesi külas on, seda rohkem häid ideid elluviimiseks sünnib. Ja muidugi peavad olema inimesed, kes soovivad ja jaksavad külaelu edenemist eest vedada.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 24/04/2025 07:26:23