Pühadeaeg tõi palju vaba aega jalutada lemmikutega looduses. Hüppeliselt on tõusnud loomaarsti nõuandeliinile 9000 112 helistanute arv just seoses rästikuhammustustega.

Metsaradadel, heinamaadel ja isegi koduhoovides võib lemmikloom ootamatult sattuda kokku selle ainukese Eesti mürgimaoga. Kui uudishimulik koon liiga lähedale satub, võib järgmiseks tulla valus hammustus!

Eestis elav harilik rästik (Vipera berus) on ainus mürgine madu meie looduses. Rästikud on üldiselt inimestest ja loomadest pigem eemale hoidvad, kuid võivad end kaitsta, kui tunnevad end ohustatuna.

Millal ja kus võib rästik hammustada lemmiklooma?
Koerad või ka kassid satuvad rästikuga kokku tavaliselt kevadel ja suvel (aprillist septembrini), kui maod on aktiivsed ja liiguvad ringi. Rästikuhammustused esinevad eriti sageli järgmistel juhtudel:
* Kõrge rohu ja võsa vahel liikudes – koer võib astuda rästiku peale või teda uudishimulikult nuusutama minna.
* Soojenemisaladel – näiteks kivihunnikud, metsateed, langenud puud või heinamaad, kus rästikud päevitavad.
* Linnalähedastes piirkondades – kuigi rästikud elavad peamiselt looduses, võivad nad liikuda ka aedadesse ja parkidesse.

Rästik hammustab enesekaitseks, kui loom teda äkitselt ehmatab või ründab. Enim saavad loomad hammustada nina, koonu ja jalgade piirkonda, kuna loomad lähenevad rästikule nuusutades.

Kui mürgised on rästikud ja nende hammustus?
Rästiku mürk on hemotoksiline ja tsütotoksiline, mis tähendab, et see kahjustab veresooni, kudesid ja võib põhjustada vereringehäireid, koekahjustusi ja põletikulisi reaktsioone.

Noored rästikud (hilissuvel sündinud maod) võivad olla isegi ohtlikumad kui täiskasvanud rästikud. Noored rästikud ei oska mürgi annust reguleerida – täiskasvanud rästik võib teha „kuiva hammustuse”, kus ta ei lase mürki, kuid noored maod lasevad tavaliselt kogu oma mürgi. Noorte rästikute mürk on tihti kontsentreeritum, kuna see on kohandunud väikeste saakloomade (nt hiired, sisalikud) kiireks halvamiseks.

Täiskasvanud rästiku hammustus võib olla vähem toksiline kui noore rästiku oma, kuid see sõltub alati individuaalsest juhtumist.

Rästikuhammustuse sümptomid loomal:
1. Esimesed sümptomid (mõne minuti kuni paari tunni jooksul pärast hammustust)
* Terav valu hammustuspiirkonnas – koer võib järsult karjatada ja haava limpsida.
* Kahe väikese punkthaava ilmumine.
* Punetus ja kiiresti arenev paistetus hammustuskoha ümber.
* Loom muutub väsinuks ja loiuks.
* Hingamisraskused või kiire hingamine.

2. Raskemad sümptomid (tundide jooksul pärast hammustust)
* Tugev turse – eriti ohtlik, kui hammustus on koonu või kaela piirkonnas.
* Limaskestade kahvatus või sinakus – viitab šokile.
* Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.
* Kõrgenenud kehatemperatuur, palavik.
* Loom hakkab lonkama (kui hammustus on jalas).
* Anafülaktiline šokk, teadvusetus või krambid (harvadel juhtudel).

Esmaabi rästikuhammustuse korral
1. Hoia loom rahulikuna – aktiivsus kiirendab mürgi levikut.
2. Ära pigista ega ime haava – see ei eemalda mürki ja võib koekahjustusi süvendada.
3. Kui hammustus on jalal, vähenda liikumist, kuid ära seo jäset kinni (see võib põhjustada vereringehäireid).
4. Jälgi hingamist ja üldseisundit – kui koer muutub loiuks või hingamine muutub raskeks, pöördu kiiresti loomaarsti poole.
5. Ära anna süüa, kuid paku vett – see aitab ennetada dehüdratsiooni.
6. Ära anna valuvaigisteid ilma loomaarsti nõuandeta! Paratsetamool võib teatud juhtudel olla ohutu, kuid ainult õiges annuses (10 mg/kg). Kassidele seda anda ei tohi! Ibuprofeen ja aspiriin on koertele mürgised!

Loomaarsti juurde tuleb pöörduda kohe, kui:
* Hammustus on pea, kaela või suu piirkonnas (hingamisteede turse võib olla eluohtlik).
* Loom muutub väga loiuks, kaotab teadvuse või tekivad krambid.
* Turse levib kiiresti või on väga tugev.
* Hingamine muutub raskeks või ebaühtlaseks.
* Kass või väike koer on saanud hammustada – neil on suurem mürgitusoht.

Mida teeb loomaarst? Eestis puudub rästiku vastumürk. Ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja šoki vältimisele.

Kerge juhtumi puhul taastub enamik koeri ühe-kahe nädalaga. Raskemad juhud võivad vajada pikemat ravi ja hammustuskoht võib tekitada koekärbust. Harvad surmajuhtumid esinevad tavaliselt väikestel, eakatel või haigetel koertel.

Kuidas vältida rästikuhammustust?
Hoia koer rihma otsas, eriti metsas ja niitudel. Väldi kõrget rohtu, kiviseid alasid ja langenud puid, kus rästikud päevitavad. Ole eriti ettevaatlik kevadel ja suvel, kui rästikud on kõige aktiivsemad.

Kui loom sai hammustada ja sa ei tea, mida ja kas teha, siis helista loomaarsti nõuandetelefonile 9000 112 (3 eur/min) ja küsi abi kogenud spetsialistidelt.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 24/04/2025 07:01:09