Võru linnas on üheks kerksuskeskuseks määratud kohalik spordikeskus Räpina maanteel.

„Mis pagana asi on kerksuskeskus? Kas tavainimene peaks sellest aru saama?“ sõnastas Võrumaalt pärit ajakirjanik Hebo Rahman läinud nädalal Maalehes paljude mõtte. Eeskätt lõunaeestlasele võõras sõna „kerksus“ peaks tähendama elastust ja vetruvust ning päästeamet tõi selle käibesse „säilenõtkuse“ ja „kohanemisvõime“ markeerimiseks. LõunaLeht uuris meie kandi omavalitsustest, mis see kerksuskeskus on, millist abi sealt võiks saada, kus meie kandis sellised asutused asuvad ja kas neid on plaanis juurde luua.

Võru vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Katariina Ummelk:
Kerksuskeskus on hoone, kuhu on inimestel võimalik ulatusliku kriisiolukorra ajal koguneda, et saada infot, viibida soojas ja valgustatud ruumis, kasutada vett ja tualette.

Kerksuskeskus on koht, kuhu pöörduda näiteks laialdase elektri- ja veekatkestuse, toiduainekriisi ja teiste kriiside korral, mis puudutavad elanikkonda laiemalt. Kerksuskeskusest saab kriisi ajal ka informatsiooni ja käitumisjuhiseid, kui sideteenused ei toimi.

Võru vallas on kerksuskeskusteks ette valmistatud Kääpa koolimaja, Lasva rahvamaja, Võru vallamaja, Parksepa noortekeskus, Vastseliina spordihoone, Sõmerpalu teenusekeskus, Osula koolimaja ja Orava rahvamaja. Need on võimalikud kerksuskeskuste asukohad. Iga kriisi puhul ei pruugita kõikides eelmainitud hoonetes kerksuskeskust avada. Kerksuskeskuste avamise otsus tehakse lähtuvalt olukorrast ning keskuse avamisest teavitatakse elanikke.

Räpina vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Rivo Veber:
Kerksuskeskuse eesmärk on toetada ühiskonna kerksust, andes inimesele kriisiolukorras abi. Kerksuskeskus on kohaliku omavalitsuse või kogukonna toimepidev hoone, ruum või muu koht (selleks võib olla näiteks teisaldatav inventariga varustatud konteiner, vabatahtlik päästekomando jne), kus inimene saab kriisi ajal infot, nõu ja abi. Kriisi ajal jagavad omavalitsused infot ja suuniseid oma infokanalites ning avavad kerksuskeskused ja vajaduse korral avalikud varjumiskohad.

Kerksuskeskuses saab elanik infot kriisi kohta (varjumine, evakuatsioon, käitumisjuhised jm); joogivett või teavet, kust on võimalik saada joogivett; telefoni laadida või teavet, kus on võimalik telefoni laadida; esmaabivahendeid.

Räpina valla kerksuskeskused on Räpina keskraamatukogus, Ruusa, Leevaku, Linte ja Võõpsu raamatukogus, Leevi rahvamajas, Veriora külakeskuses ja Mehikoorma teenusekeskuses.

Setomaa valla kriisikomisjoni liige ja kommunikatsioonispetsialist Rein Järvelill:
Setomaa vallas asub kaks kerksuskeskust: Värska kultuurimajas ja Uusvada külakeskuses. Kerksuskeskuste ülesanne on pakkuda kriiside korral elanikele võimalust saada infot, saada vett, kasutada tualetti, olla soojas, laadida akusid, valmistada lihtsat toitu. Setomaa vald on hajaasustusega omavalitsus ning riskianalüüsi järgi pole hetkel vaja uusi kerksuskeskusi valmis seada.

Kanepi vallavalitsuse kultuuri ja avalike suhete spetsialist Kairi Luik:
Kanepi valla kerksuskeskus asub Põlgaste raamatukogus-külakeskuses. Hoone on varustatud generaatoriga ning vajaduse korral tuuakse sinna joogivesi. Pikema elektrikatkestuse korral saavad elanikud keskuses vett võtta, seadmeid, laadida ning tarviduse korral avatakse ka lasteaia valverühm.

Põlva vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa:
Kerksuskeskuste ülesanne on pakkuda näiteks joogivee ja kanalisatsiooni, kaugkütte või elektri ulatusliku katkestuse korral elanikele esmavajalikke teenuseid ja abi, näiteks infot ja juhiseid olukorra ja selle lahendamise kohta; mobiiltelefoni jt väiksemate seadmete laadimise võimalust; joogivett; toidu soojendamise võimalust. Kerksuskeskused rajatakse kohaliku kogukonna või omavalitsuse eestvõttel enamasti olemasolevatesse toimivatesse hoonetesse, kus on oma küte või generaatorivõimekus. Kerksuskeskusena toimetamiseks ei ole seniseid tegevusi vaja muuta.

Põlva vallas on kerksuskeskused Mammaste tervisespordikeskus, Mooste mõisa valitsejamaja ja Peri külakeskus.

Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp:
Antsla vallas on üks kerksuskeskus – Antsla linnas vallamajas. Tänavu aprillis püüame avada veel ühe keskuse Kaika külas endises Kaika koolimajas, kolmas kerksuskeskus luuakse Urvaste seltsimajja, eeltööd selleks käivad.

Rõuge valla kommunikatsioonispetsialist Viivika Nagel:
Kerksuskeskus toetab ühiskonna kerksust, andes inimesele õiget infot ja aidates tal leida vajalikud baasteenuste pakkujad, et tagada talle psühholoogiline kindlus ja turvaline elukeskkond. Kerksuskeskus on ruum, kus on kohaliku omavalitsusüksuse määratud personal, kes annab inimesele õiget ja vajalikku teavet kriisiohu kohta või kriisiolukorra ajal.

Rõuge vallas on kerksuskeskusteks vallamaja Rõuges ning kõik teenusekeskused Haanjas, Missos, Mõnistes ja Varstus. Meie kerksuskeskustes saavad elanikud kõige värskemat kriisiinfot, laadida mobiiltelefone ja muid hädavajalikke väikeseadmeid, varuda joogivett ning käia tualetis.

Kerksuskeskused avatakse kriisiolukorras elektrigeneraatorite toel iga päev teatud aegadel, mis pannakse paika vastavalt vajadusele ja võimalustele. Avada ei pruugita kõiki kerksuskeskusi, lähtutakse konkreetsest situatsioonist ja vajadusest.

Rõuge vallavalitsusel ei ole praegu plaanis kerksuskeskuste võrgustikku laiendada.

Täiendab Rõuge abivallavanem Uno Kangro:
Tulevikku vaadates soovime, et kerksuskeskused oleksid elanikele võimalikult lähedal ka sellistes kohtades, kus on juba olemas mingid võimalused ja võimekus. Näiteks vabatahtlike päästjate depood Rõuges, Luutsnikus, Missos ja Suhkal. Et olla kindel teenuse pakkumises, saab see toimuda vaid lepingu alusel. Senini saavad kerksuskeskused olla vaid vallale kuuluvad hooned, mida vald ka mehitab.

Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett:
Võru linnas oleme kerksuskeskusteks määranud kaks kohta: Võru linnavalitsus ja Võru spordikeskus.

Kriisiabikeskused pakuvad joogivee ja kanalisatsiooni, kaugkütte või elektri ulatusliku katkestuse korral linnaelanikele esmavajalikke teenuseid ja abi, näiteks infot ja juhiseid olukorra ja selle lahendamise kohta, mobiiltelefoni jt väiksemate seadmete laadimise ning joogivee hankimise ja toidu soojendamise võimalust.

Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova:
Mõiste „kerksuskeskus” on tuletatud inglisekeelsest sõnast resilience, mille eesmärk on toetada ühiskonna võimet taastuda ehk kerksust, tagada kogukonnale kriisi korral psühholoogiline kindlus ja turvaline peatuskoht. Sisult võib seda nimetada ka kriisiaja infopunktiks.

Otepää valla kerksuskeskuste võrgustik on hetkel väljaarendamisel. Praegu on meil nimekirjas kaheksa kohta (Otepää tervisekeskus, gümnaasium, kultuurimaja, Keeni põhikool, Puka kool, Pühajärve põhikool. Nõuni kultuurimaja, Kappermäe seltsimaja), aga see nimekiri võib lähiajal muutuda.

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/04/2025 08:12:39