Teetööd Kagu-Eestis 2025.

2025. aastal teeb transpordiamet teetöid kokku 1325 kilomeetril, mida on üle 200 kilomeetri enam kui eelmisel aastal. Sealhulgas jätkuvad tööd kõigil varem alustatud ehitusobjektidel. Teehoiule on tänavu eraldatud 168 miljonit eurot. Kagu-Eestis on tänavu kümmekond suuremat remondiobjekti, aga kruusateedele ei ehitata sentimeetritki tolmuvaba katet.

„Suurtest objektidest lõpetatakse tänavu tööd Pärnu-Sauga 2+2 teelõigu ehitusel ja Tallinna ringtee Kanama viadukti ehitusel. Oleme alustanud Mustla-Kaubi teelõigu rekonstrueerimist ning maikuus alustame keskkonnahoidlikku taastusremonti Tallinna ringtee kilomeetritel 6,0–9,7,“ loetles transpordiameti peadirektor Priit Sauk.

Uutest suurematest objektidest algavad sel aastal tööd Are-Nurme 2+2 teelõigu ja Päädeva-Konuvere 2+2 teelõigu ehitusel. Samuti jätkub Sindi-Lodja silla rajamine allianssmudelit kasutades ning lähevad edasi tööd Rail Balticu raudtee ja riigiteede ristete ning nendega kaasnevate liiklussõlmede ehitusobjektidel.

Tänavu tehakse ehitus- ja remonditöid 1325 kilomeetril riigiteedel, 2024. aastal tehti töid 1101 kilomeetril.

Kruusateid remonditakse tänavu 84 kilomeetrit, pindamist tehakse 1009 kilomeetril, kattega teede taastusremonti 199 kilomeetril ning tolmuvabu katteid ehitatakse 29 kilomeetrit. Lisaks on plaanis likvideerida kümme liiklusohtlikku kohta ning remontida kaheksa silda.

Tööde maht võib veel pisut muutuda, kuna talvised temperatuurikõikumised on mõjunud teekatetele laastavalt ning parandamine nõuab tavapärasest rohkem rahalisi vahendeid.

„Pöörame teedeehituses jätkuvalt suurt rõhku keskkonnasäästlikele ja väärtuspõhistele hangetele, et suurendada keskkonnasäästlikumate materjalide kasutust teehoius ning vähendada CO2 heitkoguseid. Samuti prioriseerime teedeehituses ja rekonstrueerimises teepikkuste lühendamist ja sujuvamat liiklust,“ lausus Priit Sauk.

Vaja oleks kaks korda rohkem raha
Märtsis teatas transpordiamet värskele riigiteede teehoiu rahavajaduse analüüsile (2025–2054) viidates, et Eesti riigiteede optimaalseks säilitamiseks on vaja eelarvet kahekordistada – investeeringud on vältimatud.

„Analüüsi tulemused näitavad, et 2024. aasta hindade alusel oleks riigiteede säilitamiseks vajalik aastane optimaalne eelarve 203 miljonit eurot,“ ütles transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi. „See on 31% rohkem, kui näitasid eelmise analüüsi tulemused. Peamiseks põhjuseks on kahe analüüsi vahelisel perioodil alarahastatud eelarve, mis on tinginud teede seisukorra mõningase halvenemise, samuti remonditööde hinna tõus. Riigiteede remondivõlg on võrreldes 2019. aasta analüüsiga kasvanud 12%, ulatudes nüüd 772,4 miljoni euroni, mis vastab peaaegu nelja aasta optimaalsele eelarvele.“

Transpordiameti möödunud aastal tellitud analüüsis ajakohastati tasuvusanalüüsides kasutatavate sõidukite parameetreid ning täpsustati teekasutaja kulude suurust, olenevalt teekatte tasasuse näitajast. Seejärel koostati 2024. aasta remonditööde hindade baasil optimaalne eelarve, mis võimaldaks tagada teedevõrgu säilimise olukorras, kus kogu transpordisüsteemi kulud ehk siis teekasutaja ja teehoiu kulud kokku on minimaalsed järgmise 30 aasta jooksul.

Riigiteede säilitamise all mõeldakse teede korrashoidu, kruusateede säilitusremonti, kattega teede pindamist, taastusremonti ja rekonstrueerimist ning ka sildade remonti.

Lisaks arvutati analüüsi käigus välja tinglik riigiteede arendusvõlg ehk summa, mis on vajalik selleks, et viia teedevõrk aastaks 2054 vastavusse kõikide nõuetega nendes lõikudes, kus nõuded pole täidetud. Riigiteede arendusvõlg on ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Suurema osa sellest moodustavad TEN-T põhivõrgu teede (Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee) ümberehitus ning transpordi ja liikuvuse arengukavas sätestatud kruusateedele katete ehitus. Arengukava näeb ette, et katte alla tuleb viia kõik kruusateed, mille liiklussagedus ületab 50 autot ööpäevas.

Kui võtta arvesse arendusvajadust ehitada aastaks 2030 TEN-T põhivõrgu teed nõuetekohaselt välja, on teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vaja esimesel viiel aastal (perioodil 2025–2029) 462 miljonit eurot aastas ning järgneval 25-aastasel perioodil (2030–2054) 212 miljonit eurot aastas.

Kagu-Eestis vähe teeremondiobjekte ja -raha
Kui vaadata Kagu-Eesti tänavuste teetööde kaarti, siis näeme, et Võrumaal tehakse neljal lõigul umbes 15 kilomeetri jagu kruusateede remonti. Tartu-Võru maanteel Võru külje all tehakse umbes kaheksa ja Tartu-Räpina maanteel ligi kolme kilomeetri jagu taastusremonti. Veel on kaardil hulk siniseid ussikesi, mis tähendavad tee pindamist, lisaks Piusa silla remont ja Räpina-Aravu suunal kilomeetrise kergliiklustee ehitus. Laias laastus ongi see kõik.

LõunaLeht esitas transpordiametile lõunaregiooni kohta küsimuse: kuna teede jaoks on tänavu raha vähe ja objekte napib, siis mille üle võiks lõunapiirkonnas natukenegi rõõmustada?

Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna juhataja Janar Taal ütles alustuseks, et valdavalt on 2025. aastal lõunaregioonis plaanis remonditööd, kergliiklusteede ehitus, kruusateedele tolmuvabade katete rajamine jms. Töid tehakse nii põhimaanteedel kui ka kõrvalteedel.

Tema loetelust selgus, et näiteks kruusateedele tolmuvaba katte ehitus puudutab lõunaregioonis eeskätt Jõgevamaad. Kaardilt näeme, et ainus kuigivõrd Kagu-Eestiga seotud kruusatee, mis saab tolmuvabaks, on vähem kui kilomeetrine lõik Tatra-Aarike teel. Lõuna-Eesti suuremaid teetöid üles lugedes tõi Taal välja Tartu- ja Jõgevamaa objektid. Näiteks ehitatakse tulevaks aastaks Tartu-Valga tee äärde 3,5 km jalgratta- ja jalgteed, mis ühendab olemasolevad jalgteed. Samuti ehitatakse nende tööde raames Järiste külla riigitee alla jalakäijate tunnel.

Võru maakonnast tõi Janar Taal ainsana välja, et lisaks teetöödele on sellel aastal plaanis ja juba ka lepinguga kinnitatud Piusa silla ehitus.

Kas meie regioonis on mõni kriitiline teelõik või -objekt, mis hädasti vajaks kohendamist nüüd ja kohe, aga lükkus vähemalt aasta võrra edasi? „Rahastuse vähenemise tõttu oleme pidanud kahjuks teadmata ajaks edasi lükkama kahe teelõigu – riigitee Jõhvi-Tartu-Valga rekonstrueerimise kilomeetritel 103–106 ja 190–204, aasta-paari jagu on tulnud edasi lükata mõningate kruusateede remont,“ tõdes transpordiameti lõuna osakonna juhtivtöötaja.

Kruusateede remont

Kattega teede säilitusremont