Tantsupidu. Foto: LLi arhiiv

Läinud nädalal lõppes ametlikult mööda Eestit rännanud ettetantsimise maraton ning suvisele tantsupeole pürginud tantsurühmad said teada oma tulemuse. Suvisel tantsupeol osaleb rekordilised 10 972 tantsijat.

Seekordne piirkondade põhine pidu seab fookusesse paikkondliku identiteedi. Selline piirkondlik lähenemine on võrreldes varasemaga võimaldanud kaasata Eesti eri paigust rohkem tantsijaid kui kunagi varem.

Tänavuse tantsupeo ülesehitus on varasematest erinev – väljakul ei ole ainult traditsioonilisi liike, vaid iga piirkond kannab tantsudena ette oma paikkonna tavad ja traditsioonid. XXI tantsupeo „Iseoma“ pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul jutustab tantsupidu lugu suguvõsa kokkutuleku teekonnast, kus igal piirkonnal on rääkida iseoma lugu.

„Minu nägemuses tuleb sellest üks lustlik ja rõõmus pidu, kus igaüks leiab äratundmisrõõmu. Olen tänulik iga piirkonna tantsujuhtidele, kes on teinud suurepärast tööd ning välja toonud oma paikkonna tavad ja traditsioonid, tantsud, laulud, mängud ja pilliloodki. Samuti olen südamest tänulik kõigile tantsujuhtidele ja tantsijatele, kes meiega selle pika maratoni on kaasa teinud. Olles näinud kõikide piirkondade tantse, võin kinnitada, et piirkonnad on tõesti omanäolised ning tuleb vaatemänguline pidu,“ ütles ta.

Reimann toob välja, et lisaks tantsudele on palju rõhku pandud ka pärimuslikule muusikale ning nii tantsitakse kagukandis lõõtsade ja karmoškade saatel ning lääneranniku tantsu saadab Hiiu kannel. Lugude salvestamisel on kaasa löönud üle 30 erineva koosluse ja üle 100 muusiku.

Tantsupeol on Eesti jagatud kaheksaks piirkonnaks: 1216 tantsijat läänerannikult (Hiiumaalt, Saaremaalt, Läänemaalt ja Lääne-Harjumaalt), 1039 tantsijat põhjarannikult (Ida-Harjumaalt, Lääne-Virumaalt ja Ida-Virumaalt), 1074 Tartu-Voorelt (Tartumaalt ja Jõgevamaalt), 740 tantsijat kagukandist (Võrumaalt ja Põlvamaalt), 494 tantsijat Sakalast (Viljandimaalt ja Valgamaalt), 794 tantsijat keskpõrandalt (Raplamaalt ja Järvamaalt), 506 tantsijat Pärnumaalt ning 1054 tantsijat pealinnast. Samuti on peol neli niinimetatud üle-eestilist liiki: 1962 tantsijat naisrühmadest, 1112 võimlejat ja 464 tantsijat valiksegarühmadest. Lisaks on uue liigina kaasatud ka 517 tantsijat Eestist kaugemal tegutsevatest eesti tantsurühmadest ning nende liik on nimeks saanud „Üleilma”.

Pealavastaja sõnul on kõige tihedama sõela läbima pidanud naisrühmad ja võimlejad – nii on see paraku olnud iga tantsupeoga. Samas rõõmustab teadmine, et seekord õnnestus väljakule mahutada kolmandiku võrra rohkem naisrühmi, et rohkem tublisid naistantsijaid saaks peost osa. „Tantsupeo etenduses on naisrühmad Miiad ja Maid. Mai roll on olla meie suguvõsa kokkutuleku perenaine, kes kõik korraldab, ettevalmistab ja lahkusega kalleid külalisi ootab. Miiad on meie oma Eesti naised, rannatuulest ja meresoolast karastunud, kes teavad, et päikese järel käib ikka käre pakane, igal asjal on oma põhjus ja kõigele leidub alati lahendus,” ütles Reimann.

„Usun ja loodan, et kõik need tublid rühmad, kes sel korral tantsuväljakule ei mahtunud, esitavad tantsupeoks õpitud repertuaari kohalikel sündmustel ja mujalgi. Samuti ootame kõiki tantsijaid, kes eelproovid kaasa tegid, aga peole ei jõudnud, osa saama tantsupeo peaproovi etendusest,” lisas ta.

Kokku on laulu- ja tantsupeo eel üle Eesti toimunud ja veel toimumas 550 maakondlikku eelproovi. Kui tantsurühmad said läinud reedel oma ettetantsimise tulemustest teada, siis laulupeo eelproovid vältavad oluliselt pikemalt ning koori ja orkestriliikide juhtide teekond läbi Eesti kestab veel enam kui kuu aega. Ettelaulmistel ja -mängimistel head tulemust näidanud koorid ja orkestrid saavad tagasiside kohe pärast ettemängimist ning nendel, kellel ettelaulmine või ettemängimine niivõrd sujuvalt ei läinud, tuleb oodata, kuni kõik kollektiivid on oma soorituse teinud ehk 22. maini, mil kunstiline toimkond langetab otsused peol osalevate kollektiivide lõpliku nimekirja osas. Samuti selguvad maikuus ka rahvamuusikute ettemängimiste tulemused.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toimub 3.–6. juulil Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Võrumaalt pääseb tantsupeole kokku 33 rühma
Võru maakonnast on tantsupeole ühtekokku minemas üle 500 tantsija 33 rühmast: kaks noorte segarühma, seitse laste segarühma, neli pererühma, kümme täiskasvanute segarühma, viis võimlemisrühma ning viis naisrühma.

„Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peoks valmistumine toimub seekord piirkonna põhiselt. Seega tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele piirkondade põhiselt. Igal piirkonnal on täita eriline roll ja karakter meie suguvõsa kokkutulekul,” lausus pealavastaja Helena-Mariana Reimann.

Meie piirkonda iseloomustab Kagukandi tantsuplokk, mille pealavastaja on tantsujuht Maire Udras.

Võrumaa arenduskeskuse kultuurispetsialist ning suure peo maakondlik kuraator Kristi Vals sõnas, et kõige rohkem soovijaid tantsupeole oli just naisrühmade seas. Need rühmad, kes peole ei saanud, saavad osa tantsupeo peaproovi-etendusest 3. juulil Kalevi keskstaadionil.

„Tantsurühmasid on ees ootamas veel mitmed kevadpeod, meie ühine maakonna tantsupidu toimub Kubija lauluväljakul 24. mail. Pidu lavastavad noored tantsujuhid Kaisa Hallop ja Elina Keerpalu,“ märkis Vals.

Põlvamaa saadab tantsupeole 324 esinejat
„11. aprillil selgus rõõmustav uudis – „Iseoma” tantsupeole pääses Põlvamaalt lausa 23 tantsu- ja võimlemisrühma, mis tähendab kokku 324 särasilmset osalejat! See on suur tunnustus meie rahvatantsu kogukonnale ja kinnitab, et tantsukirg elab ja hingab Põlvamaal vägevalt edasi,” teatas Põlvamaa arenduskeskus.

Tantsupidu „Iseoma“ on liigutav lugu meist endist: inimestest, eestlastest, oma juurtest ja ühisest hingamisest. Pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul räägib peo sisu meie erinevustest, kommete rikkusest ja vajadusest teineteist hoida just sellistena nagu me oleme, märkis arenduskeskus.

Tuleval suvel on igal piirkonnal tantsupeol oma lugu. Põlvamaa kuulub Kagukandi alla, kus liigijuhiks on Maire Udras ja assistendiks Heleri Kängsepp – just nemad aitasid meie kandi eripära tantsuliselt lavale tuua.

„Mul on siiralt hea meel ja südames rõõm – 23 rühma tähendab, et rahvatants elab ja hingab meie kogukondades jõuliselt edasi. See on märk, et meil on, mida hoida ja mida edasi anda. Nüüd pole muud kui pastlad läikima ja sammud ühte seada!“ ütleb maakonna kuraator Nele Risttee, kes on aastaid pühendunult panustanud laulu- ja tantsupeo liikumise edendamisse Põlvamaal.

Enne suurt tantsupidu ootavad Põlvamaa tantsijaid ees veel mitmed olulised sündmused. 25. mail toimub Põlvamaa enda laulu- ja tantsupidu „Ajast aega”, kus kodupubliku ees saavad särada kõik meie rühmad. Ja juba 17. juunil liigub tuleteekond läbi meie kandi, kandes pidu ja põnevust igasse Põlva maakonna nurka.

Võrumaa tantsugrupid tantsupeol
Võru gümnaasiumi noorterühm „Hopser A“, juhendaja Anne Tolk
Võru gümnaasiumi noorterühm „Hopser B“, juhendaja Anne Tolk
Parksepa keskkooli 3.-4. klassi laste tantsurühm, juhendaja Helle Liloson
Väike Werrone kooli 3.-4. klassi segarühm, juhendaja Ave Saluorg
Laste rahvatantsurühm „Riburadapidi“, juhendajad Kadri Mähar, Kadi Kronberg
Võru Kreutzwaldi kooli laste tantsurühm „Kagukant“, juhendajad Kaisa Hallop, Brita Kaljuvere
Osula põhikooli 4. klassi tantsurühm, juhendaja Kristina Siska
Rõuge laste tantsurühm „Präänikud“, juhendaja Kaisa Hallop
Parksepa keskkooli 7.-9. klassi rahvatantsurühm, juhendaja Airi Pütsep
Rõuge põhikooli tantsurühm „Ööbikud“, juhendaja Merike Helekivi
MTÜ Tantsuselts Pärliine pererühm, juhendaja Leili Väisa
Seto pererühm, juhendaja Piret Torm-Kriis
Vastseliina gümnaasiumi pererühm, juhendaja Annika Laanpere
Võru segarahvatantsurühm „Siisik“, juhendaja Marianne Jaanson
Segarühm „Hopser“, juhendaja Anne Tolk
Lasva segarahvatantsurühm, juhendaja Ulvi Toomik
Segarahvatantsurühm „Kannel“, juhendaja Kadri Mähar
Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts, juhendaja Ulvi Toomik
Vastseliina segarahvatantsurühm „Kullerid“, juhendaja Inga Leelanss
Rõuge segarühm „Käsikäes“, juhendaja Kaisa Hallop
Segarühm „Tuulispääd“, juhendaja Elina Keerpalu
Vastseliina vilistlaste segarahvatantsurühm „Kae noh“, juhendaja Inga Leelanss
Segarühm „Hopser 2“, juhendaja Anne Tolk
Lasva rahvamaja naisrühm „Vurr“, juhendaja Ulvi Toomik
Võru naisrahvatantsurühm „Tsõõr“, juhendaja Maie Pau
Naisrahvatantsurühm „Viire“, juhendaja Maire Udras
Antsla kultuurikeskuse naisrühm „Linda“, juhendaja Tanel Puura
Võru tantsukeskuse naisrühm „Vunki mano”, juhendaja Andre Laine
Võimlemisklubi „Sirutus“ naiste võimlemisrühm, juhendaja Tea Kõrs
Võimlemisklubi „Sirutus“ neidude võimlemisrühm, juhendaja Tea Kõrs
VK Janika Võru neidude võimlemisrühm, juhendaja Eliise Abel
MTÜ Tantsuselts Pärliine 7.-12. klassi võimlejad, juhendaja Leili Väisa
VK Janika valik Võru, juhendaja Eliise Abel

Põlvamaa tantsurühmad, kes pälvisid kutse tantsupeole
Rahvatantsurühm Vihista Viisku
Segarühm Kagu Kabujalakõsõ I
Noorterühm Kagu Kabujalakõsõ II
Segarühm Kagu Kabujalakõsõ III
Ahja kultuurimaja Sitikad
Segarühm Kagu Kabujalakõsõ I A
Rahvatantsurühm Kabuvilistlased 2
Põlva Päntajalad I
Naisrühm Meie Kirsid
Kabuvilistlased
Põlva gümnaasiumi neiduderühm
Põlva Naised
Põlva Päntajalad
Segarahvatantsurühm Helgerid
Räpina ühisgümnaasiumi pererühm
Segarahvatantsurühm Reilender
Segarahvatantsurühm Naksid ja Roosid
Naisrahvatantsu rühm Rappinvöö
Räpina ühisgümnaasiumi neiduderühm Rosinake
Viluste põhikooli „No selge”
Segarühm Kanepi Kanged
Naisrühm Krookus
Kanepi gümnaasiumi Meie Stuudio laste rahvatantsurühm

Valgamaa grupid tantsupeol „Iseoma”
Pilleriin naisrühm
Vesiroos
Tantsustuudio Lys
Tantsustuudio Lys daamid
Nuustaku Noored
Otepää gümnaasiumi noorterühm
Nuustaku
Pilleriin MTÜ segarühm
Rahvatantsurühm „Rukkilill”
Rahvatantsurühm Kõvvera Kõdara
Segarahvatantsurühm „Jandali”
Valga segarühm Sikutajad

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/04/2025 08:56:18