Austatud Reformierakonna ja Eesti 200 esindaja riigikogus!

Mootorsõidukimaks omab iseseisvuse taastanud Eestis erilist staatust – ühegi teise maksu kehtestamisele ei ole eelnenud sarnast laiapindset diskussiooni. Samuti ei ole ükski maks leidnud samalaadset ühiskondlikku vastuseisu: Eesti Autoomanike Liit (EAOL) kogus automaksu kehtestamise vastu kokku 77 442 allkirja.

Tegemist on Eesti absoluutse allkirjade kogumise rekordiga. Võrdluseks – abieluvõrdsuse rahvaalgatusele andis allkirja 35 805 inimest. Rõhutame, et selle rahvaalgatuse kiitis riigikogu heaks.

Mõistame koalitsiooni soovi edendada elektriautode müüki ning korrastada Eesti transpordiameti sõidukiregistrit. Samuti mõistame, et praeguses julgeolekuolukorras tuleb senisest enam keskenduda riigikaitseliste investeeringute tegemisele.

Samas ei saa me jätta tähelepanuta tõsiasja, et mootorsõidukimaksu seadus on karjuvas vastuolus reaalsusega, olles kujunenud ebaõigluse sünonüümiks: nii on mootorsõidukimaksu osas sõna võtnud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler, kes EAOLi pöördumisele toetudes juhtis tähelepanu mootorsõidukimaksu vastuolule põhiseadusega.

Mootorsõidukimaksu mõju on olnud laastav ka tänasele koalitsioonile: keerutamata võib öelda, et just selle maksu vastuvõtmine on omanud tugevat mõju Reformierakonna ja E200 populaarsuse langusele. See on otsene näide (lisaks nulleelarvega kogutud ligi 80 tuhandele allkirjale) sellest, et automaks läheb Eesti inimestele korda.

Täna näeme, et mootorsõidukimaks on avalikkuses jäänud vaeslapse rolli: riigikogu saalis vaidlevad opositsiooni jäänud SDE saadikud koalitsioonis olevate Reformierakonna saadikutega teemal, kelle mõte algselt automaks oli. Sest kohalike omavalitsuste volikogude valimised on tulemas ning soov ebameeldivast taagast vabaneda kasvab iga päevaga.

Pakume siinkohal välja põhjused, miks mootorsõidukimaks tuleks koheselt tühistada:
* mootorsõidukimaksu olemus ja põhialused on osutunud vigaseks – kannatanud on nii erivajadustega inimesed, suurpered kui autondusega tegelevad ettevõtjad. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu ilmselgetele vastuoludele maksu struktuuris;
* lokaalne automüük on muutunud pea olematuks. Veebruar tõi Eesti autoturule ajaloolise mõõna: uute sõiduautode müük langes eelmise aastaga võrreldes 56,7%. Samal ajal tähistavad Läti ja Leedu vastavalt 14,8% ja 25,7% suurust kasvu;
* globaalne olukord on tänaseks drastiliselt muutunud – Euroopa autotööstusele annavad tugeva hoobi nii Hiina autotootjad kui Ameerika Ühendriikide algatatud kaubandussõda. Pole saladus, et peamiselt kannatavad tänase automaksu valguses just Euroopa autotootjate sisepõlemismootoriga mudelite müüginumbrid. Seega on meid rahaliselt ja julgeoleku valdkonnas toetava Euroopa liidu huvides kaotada nii meie registreerimis- kui aastamaks;
* mootorsõidukimaksu kehtestamine oli seotud lubadusega arendada ühistranspordi kättesaadavust. Täna on tõusnud ühistranspordi kasutamise maksumus tarbijale, kuid sisulisi arenguid selles valdkonnas ette näidata ei ole;
* Eesti ühiskond puutub lähima viie aasta jooksul kokku kriisidega, mis nõuavad ühiskonna ühtsust ning kindlat kaitsetahet. See omakorda eeldab, et inimeste usk riiklikesse institutsioonidele (sealhulgas valitsusse) on tugev;
* Ukraina sõda on näidanud, et riigikaitse teenistusse suunatakse kogu riigi autopark. Mootorsõidukimaks viib meie teedelt ja garaažidest hulgaliselt vanemaid maastikuvõimelisi sõidukeid. Need sõidukid on oma keskkonnajälje juba jätnud, samas omavad nad endiselt riigikaitselist väärtust – maastikuvõimekusega sõidukite olemasolu võib vajalikul hetkel olla meie jaoks elulise tähtsusega.

Usume, et mootorsõidukimaksu tühistamine on sõnum, mida ühtsust vajav Eesti ühiskond
ning potentsiaalne valija täna ootab.

Võrklaev: kohandame mootorsõidukimaksu õiguskantsleri ettepanekute järgi
Õiguskantsler tegi riigikogule ettepaneku viia mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega, rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva (RE, endine rahandusminister) sõnul ollakse valmis tegema seaduses vigade parandused.

Mart Võrklaeva sõnul puudutab võimalik põhiseaduse riive maksustatavat vara, mida enam ei eksisteeri. „Praegu tuleb mootorsõidukimaksu tasuda ka mootorsõiduki eest, mis on varastatud, hävinud või mida omanik ei saa kasutada muudel temast mitteolenevatel asjaoludel,” selgitas ta.

„Nõustume õiguskantsleriga, et mootorsõidukimaksu küsimine võib sellisel juhul olla põhiseadusega vastuolus, riivates sellega inimeste õiglustunnet. Seetõttu peame õigeks teha seaduses parandused, millele andis täna (10. aprillil – toim) heakskiidu ka riigikogu enamus," ütles Võrklaev.

Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut muuta mootorsõidukimaksu
Riigikogu otsustas läinud neljapäeval toetada õiguskantsleri ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus, mis ei võimalda vältida aasta kestel hävinud või muul moel kasutusest välja langenud sõidukite maksustamist.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega vastuolus, kuna neis puuduvad sätted, mis arvestaksid vara hävimise või muid kasutusest väljalangemise juhtumeid. Liiklusseaduses puuduvad tema sõnul ka mitmed olulised registreerimistasu administreerimist reguleerivad sätted.

Madise selgitas oma ettepanekus riigikogule, et kui auto registreeritakse kalendriaasta kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui aga mootorsõiduk hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse tema sõnul maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et maksustatavat vara enam pole. Kui inimene ostab uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest, mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Kui vara tegelikult ei eksisteeri (see on hävinud või kadunud), siis maksuobjekt tegelikult puudub. Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu. Samas saab õiguskantsleri sõnul registreerimistasu tagasi, kui mootorsõiduk viiakse välismaale.

„Mõlemal juhul oleks praktikas võimalik hävinud vara maksustamist vältida, sest samalaadsed arvutused tehakse aasta keskel registreeritud mootorsõiduki maksustamisel ja mootorsõiduki välismaale viimisel,” ütles õiguskantsler Ülle Madise oma ettekandes.

„Olen nii riigikogu komisjonides esinedes kui ajakirjanike palvel avalikkusele seda ettepanekut selgitades öelnud ka seda, et riigikogu otsustusruum maksusüsteemi kujundamisel on väga lai. Seda, milline on õiglane ja ühiskonnaliikmetele jõukohane maksusüsteem, ei saagi otsustada keegi teine kui rahva mandaadiga riigikogu liikmed,” sõnas Madise.

Ettepaneku poolt hääletas 68 riigikogu liiget.

Riigikogu esimees tegi rahanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlla.

 

Autor: PRIIT TAMMERAID, ANDRES RAND, SIMMO SAAR, MTÜ Eesti Autoomanike Liit
Viimati muudetud: 17/04/2025 08:53:44