Mootorratturite ilmumine liiklusesse tõstab igal kevadel õnnetuste arvu, mille keskmine kahju on 3000 eurot. Kokku registreerib ERGO kindlustus Balti riikides igal aastal ligi 500 õnnetust, mille viimaste aastate suurim kahju on seni olnud 220 000 eurot.

Kindlustusfirma reastas algava motohooaja eel kõige tüüpilisemad põhjused, miks juhtuvad igal aastal sajad rasked liiklusõnnetused, mille üks osapool on mootorrattur.

Kõige sagedamini satuvad mootorratturid õnnetustesse oma enda võimete ülehindamise ja hooletuse tõttu. „Suurem osa kahjudest on põhjustatud kruusateedel või märjal teekattel vale kiiruse valimisega, mille tagajärjel libisetakse ja kukutakse,“ lisas ettevõtte kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Palju väiksemaid plekimõlkimisi juhtub ka õppesõitude ajal – õpilased kohkuvad ja teevad järske manöövreid, mille tagajärjel sõidetakse teelt välja või vastu posti.

„Väiksemate plekimõlkimiste puhul võtab reeglina suurema hoobi enda peale mootorratas, kuid kuna üheks sagedasemaks liiklusõnnetuse põhjuseks on kokkupõrge teise sõidukiga, siis juhtub igal aasta sadu õnnetusi, mille tagajärjed on mootorratturile väga rasked,“ lisas Lepvalts. „Kahjuks ei ole Baltimaade praktikas mootorratturite jaoks harvad erinevaid kehapiirkondi haaravaid murrud ja ülirasked ajutraumad.“

Viimaste aastate üks suurimaid kahjusid toimus 2023. aasta septembris, kus mootorratturile sõitis sisse punase tulega ristmikku ületanud kaubik. Õnnetuse tagajärjel sai mootorrattur väga raskeid kehavigastusi ja koos tuleviku kohustustega võib kahju ületada 200 000 eurot.

Kuude lõikes leidis möödunud aastal Eestis kaks kolmandikku õnnetustest aset perioodil juunist septembrini, mis on ka tavapärane, arvestades, et tegemist on mootorratturite kõrghooajaga. „Samas näitab Balti riikide statistika, et viimastel aastatel on juhtumid sagenenud ka märtsis ja oktoobris, mis tähendab, et mootorratturid asuvad aina julgemalt teele ka n-ö väljaspool hooaega,“ sõnas Lepvalts.

Sõltumata aastaajast on kõige ohtlikumad olukorrad reeglina seotud autojuhtide tähelepanematusega ehk olukordadega, kus autojuhid ei pane mootorratturit tähele.

„Kõige tüüpilisemad on juhtumid, kus autojuhid ei anna teelt välja sõites mootorratturitele teed,” tõi Lepvalts näite. „Samuti ei märgata mootorrattaid vasakpööret sooritades, rada vahetades või parkimiskohtadest välja tagurdades.”

Vigastuste poolest on kõige ohtlikumad õnnetused, kus mootorratas alustab möödasõitu, kuid auto ei märka seda ja teeb samal ajal vasakpööret.

Just selline õnnetus leidis möödunud aastal aset Lätis, kus vastutulev auto ei andnud vasakpööret tehes mootorratturile teed ja põhjustas kokkupõrke. Kokkupõrke tagajärjel sai mootorrattur tõsiseid kehavigastusi ja mootorratas raskeid kahjustusi, kokku ulatusid kahjud ligi 25 000 euroni. Väga raske õnnetus leidis möödunud aastal aset ka Leedus, kus auto sõitis pööret tehes otsa suurel kiirusel sõitnud mootorrattale, põhjustades üle 60 000 euro väärtuses kahjusid.

Kolmveerandi õnnetustest põhjustab mootorrattur
Eelmisel aastal sai mootorratta osalusel toimunud liiklusõnnetustes vigastada 119 mootorratturit ja hukkus üheksa. Liiklusõnnetustest 76% juhtudest oli selle põhjustajaks mootorrattur.

Mootorratturite poolt põhjustatud hukkunuga liiklusõnnetuste peamise tegurina joonistub välja suurima lubatud sõidukiiruse ületamine ja nii mõnelgi juhul ületati lubatud sõidukiirust märkimisväärselt.

Allikas: Liiklusjärelevalvekeskus

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/04/2025 08:39:02