Eesti parima toiduaine konkursil selgusid parimad väikeettevõtete võidutooted. Konkursitoodetest peegeldub väiketootjate ekspordiusk, suund tervislikkusele, maailmatrendide järgimine ja toodete kõrge kvaliteet.

Lõuna-Eestist osales konkursil seitse ettevõtet kokku üheksa tootega. Konkureerisid näiiteks erinevad šokolaadid, põnev magustoit ja tervist toetavad tooted. Parimaks tooteks tunnistati Nopri Talumeierei kohviga panna cotta. Seda traditsioonilist Itaalia magustoitu valmistatakse tavaliselt koorest, Nopri on lisanud põhibaasile aga ka maitsestamata jogurti, mis muudab toote struktuuri mõnusalt kreemiseks ja lisab tervist toetavaid omadusi. Panna cotta on valmistatud värskendava kohviga, mis annab magustoidule kergelt röstitud aroomi ja maitse.

Lõuna-Eesti väikeettevõtete parimaks joogiks tunnistati Jõgeva maakonna ettevõtte Tõnuvitsa ebaküdoonialiköör Quincello.

Parimaks Lääne-Eesti väikeettevõtte tooteks tunnistati Chrislin S. OÜ Saarema toortatramüsli ja parimaks joogiks Öun Drinks sinikuslapuu-tüümiani alkoholivaba vahujook, Põhja-Eesti parimad olid La Muu mango-passionijäätis ja NOËP Distillery džinn SÜNK London Dry Gin ning Virumaa parimad Vinkymoni musta küüslaugu kaste pohlaga ja sama ettevõtte ebaküdoonia jõululimonaad. 

Hindamiskomisjoni esimees Rain Kuldjärv tõi välja, et traditsiooniliste maitsete kõrval olid tänavusel konkursil ülekaalus trendikad tooted, mis järgivad maailmas valitsevaid toidutrende. „Näiteks peegeldavad rahvusvahelist suundumust populaarsed Aasia maitsed ja funktsionaalsus ehk tähelepanu tervise ja heaolu toetamisele,“ lausus ta.

Kuldjärve sõnul näitab väikeettevõtete tootevalik, et terviseargumendid pole enam toredaks lisaboonuseks, vaid üha enam hädavajalik eeldus, et konkurentsis püsida. „Otsitakse komponente, mida toodetele tervisenüansiks lisada ja välja tuua. Olgu see siis suhkru vähendamine, lisatud vitamiini-, mineraalainete ja kiudainete rikkad komponendid või näiteks oomega-3 rasvhapped,“ kirjeldas ta suundumust toetada tervislikku toitumist.

Ka Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõi välja, et konkursitooted näitavad väiketootjate ekspordiusku ja püüdlust suuremas mahus jaekaubanduse lette vallutada. „Näeme, et vähem rõhutatakse toodete käsitöö aspekti. Ka pakendid on domineerivalt inglise keelsed, mis sobivad mitmes riigis turustamiseks,“ selgitas ta. 

Hindamiskomisjon juhib jätkuvalt väiketootjate tähelepanu korrektse märgistuse vajadusele. „Võrreldes käest-kätte müügiga on ka toodete märgistus jaeriiulitel rohkem silma all. Märgistusele on toidutoodetel väga ranged nõuded – olukord nende järgimisel on läinud üha paremaks, kuid kohtades, kus näeme puudujääke, juhime sellele kohalike tootjate tähelepanu,“ lisas Potisepp.

Kuldjärve sõnul oli esitatud toodete palett väga kirev ja tooted eriilmelised. „Toodete kvaliteet tervikuna on väga hea. Maitsetest jäi silma taas mango, nagu ka suurtootjate puhul, aga ka näiteks must küüslauk. Oli põnevaid tooraineid, näiteks ebaküdoonia. Tähelepanu tekitasid ka silmud ning tore oli näha mitmeid tooteid kvaliteetsest kohalikust, kuid üldsuse poolt natuke vähemtuntud kalast – säinast! Silma jäid ka ägedad, pilkupüüdvad ja kvaliteetsed pakendid,“ ütles ta. 

Eesti parima toiduaine konkursi väiketootjate voorus osales tänavu 38 kodumaist ettevõtet, kes seadsid konkursile üles enam kui 50 uudistoodet, mis on turule tulnud 2024. aastal.

Eesti Toiduliidu korraldatava iga-aastase toiduainete konkursi eesmärgiks on rikastada tarbijate toidulauda ja innustada tootjaid tegelema tootearendusega.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 04/04/2025 08:33:38