Uute ministrite õnnitlemine, vasakul Igor Taro, paremal Kuldar Leis. Foto: Jürgen Randma

Uues Vabariigi Valitsuses jätkab rahandusministri ametit Setomaale Värskasse maakodu rajanud Jürgen Ligi (RE). Lisaks võtab siseministri portfelli Võrus kasvanud ja Põlvas elav Igor Taro (Eesti 200) ning taristuministriks sai sisuliselt Taro naabrimees, samuti põlvalane Kuldar Leis (parteitu RE toetaja). Varem on Põlva vallavolikogu opositsioonis olnud Taro Leisiga seotud tegemisi teravalt kritiseerinud, nüüd aga tuleb valitsuses koostööd teha – sealhulgas ka koduse Kagu-Eesti toetuseks.

Reformierakonna juhatus kinnitas eelmisel laupäeval uue energeetika- ja keskkonnaministri kandidaadiks Andres Suti, sotsiaalministri kandidaadiks Karmen Jolleri ning taristuministri kandidaadiks Kuldar Leisi. Senistest valitsuse liikmetest jätkavad rahandusminister Jürgen Ligi, kaitseminister Hanno Pevkur, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ja kultuuriminister Heidy Purga. Ministrikoha kaotasid senine kliimaminister Yoko Alender ja senine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

RE tutvustas põlvamaalast Kuldar Leisi sotsiaalmeedias ühe tema enda sõnadest nopitud üllatava faktiga: „Aitasin Lottemaad käima tõmmata.”

Eesti 200 tegi oma otsused uue valitsuse ministrite kohta samuti laupäeval. Eesti 200 poolt esitati siseministri kandidaadiks Igor Taro ning regionaal- ja põllumajandusministri kandidaadiks Hendrik Terras. Haridus- ja teadusministrina jätkab Kristina Kallas, välisministrina Margus Tsahkna ning justiits- ja digiministrina Liisa Pakosta.

„Igor Taro on riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees, kes esindab Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonda,” teatas erakond värske ministrikandidaadi kohta. „Ta on endine Põlva maavanem ja ajakirjanik, olnud ka Eesti 200 tegevjuht (valiti aastapäevad tagasi peasekretäriks – toim) ning kuulub Eesti Panga nõukogusse. Teda on tunnustatud mitme riikliku autasuga.”

„Igor Taro ja Hendrik Terras on end tõestanud võimekate juhtidena ning toovad riigijuhtimisse värskust ja uut energiat. Teeme kiirelt ära otsused majanduse konkurentsivõime tõstmiseks, kaitse tagamiseks ja bürokraatia vähendamiseks,“ ütles Eesti 200 esimees Kristina Kallas ministrikandidaate tutvustades. Taro esimeste ülesannete seas on elanikkonnakaitse tugevdamine, välispiiri väljaehitamine ning Eesti majanduse konkrentsivõime tagamiseks tööturu avamine oskustööjõule.

Esmaspäeval tutvustas peaminister Kristen Michal valitsuse liikmete kandidaate president Alar Karisele ja peatselt kinnitas president viis uut ministrit ametisse. Teisipäeva hommikul andsid uued ministrid riigikogus ametivande.

„Soovin valitsusele ja uutele ministritele edu võimuleppe lubaduste elluviimisel. Ootused on suured ja vastutus on teie kätes. Nagu ütlesin ka vabariigi aastapäeva kõnes – meil on vaja uusi käike. Seda ootavad nii inimesed kui ka ettevõtted,“ sõnas riigipea uutele ministritele ning avaldas lootust, et valitsuse tegevus ei piirdu ainult sõnadega, vaid toob kaasa konkreetseid tegevusi ja tulemusi.

Taro jõudis poliitika tippliigasse
1981. aasta augustis sündinud värske siseminister Igor Taro on oma 43 eluaastaga kaunis palju jõudnud. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi lõpetanud mees õppis algul Tartu ülikoolis ja hiljem Moskva ülikoolis ajakirjandust ning Lomonossovi-nimelisest ülikoolist sai ka diplomi. Ta töötas algul Õhtulehe Moskva korrespondendi, hiljem ajalehe Postimees välisuudiste toimetaja ja ajalehe Setomaa toimetajana.

2010. aastal sai Tarost ERRi Võru- ja Põlvamaa korrespondent. Oma töö käigus ja ka hobina on ta muu hulgas kajastanud sündmusi Ukrainas ning 2012. aastal peeti mees Pihkvas kinni, kui ta filmis katteplaane Venemaa valimisi kajastava loo tarbeks.

„Enne minekut veel mõtlesin, kas viitsingi sinna minna, et äkki tuleb mingi jama piiri peal või mujal. Ehk jälle tuleb tõestada, et sa pole kaamel. Eestis saad lihtsalt inimesena elada, Venemaal need asjad nii lihtsalt ei käi,“ rääkis Taro hiljem LõunaLehele. Mees lasti siiski koju tagasi ning piirduti „suulise hoiatusega”.

Ajakirjanikuamet sai otsa kümme aastat tagasi. IRLi ridades 2015. aastal riigikokku kandideerinud Taro ei osutunud valituks ning ta jätkas leivateenimist Võrumaa arenguagentuuri turismikoordinaatorina ning ASi Värska Sanatoorium turundus- ja kommunikatsioonijuhina.

2016. aastal sai Tarost veidi enam kui aastaks kõigi aegade kõige viimane Põlva maavanem. 2017. aastal osutus ta valituks ka Põlva vallavolikokku.

Värska sanatooriumi PR-tööd jätkas Taro hiljem oma suhtekorraldusfirmas Adverbum. 2023. aastal aga keskendus mees uuele põhitööle: nimelt valiti ta siis Eesti 200 ridades riigikogu liikmeks.

Taro on abielus Juliaga, peres on neli last. Võrus kasvanud Igor Taro on varem elanud ka Setomaal Laossinas, kuid juba aastaid asub pere kodu Põlva külje all Rosmal. Igor Taro on muude tunnustuste seas pälvinud Anne Vabarna nimelise kultuuripreemia ja Valgetähe V klassi teenetemärgi.

ERR märkis äsja LõunaLehele viidates, et 2021. aastal sattus Põlva vallavolikogus opositsioonis olnud Taro konflikti koalitsiooni kuulunud Kuldar Leisiga. Nimelt väitis toona Põlvas opositsiooni esindanud Taro 2021. aastal, et koalitsiooni kuulunud vallavolinik Leis püüab suunata 90 000 eurot maksuraha endaga seotud ettevõtmisesse – Põlva nutitänavasse. Taro leidis, et Leis on huvide konfliktis.

Leis omakorda nimetas Taro sõnu laimuks ja valetamiseks ning rõhutas, et ühegi õigusakti vastu ei eksitud.

Esmaspäeval ütles Taro ERRile kõnealust konflikti meenutades, et tema hinnangul oleks võinud Leis toona neid asju mõnevõrra teistmoodi teha. Samas märkis Taro, et tema ei ole õiguskaitseorgan, et öelda, kas tegu oli korruptsiooniga. Siseministri kandidaat kinnitas, et valitsuses tuleb neil Leisiga hakkama saada, ehkki veel ei ole nad omavahel asju selgeks rääkinud.

Mitmekülgne äri- ja kultuurimees Kuldar Leis
SA Tartu 2024 teatas laupäeval, et sihtasutuse nõukogu peab määrama kultuuripealinna asutusele uue juhi, kuna senine kultuurivedur Kuldar Leis siirdub taristuministri ametisse.

„Kuldar Leis asus kultuuripealinna tööd eest vedama 2021. aastal, millest kujunes tema juhtimisel 20 Lõuna-Eesti omavalitsuse koostöös Eesti suurim regionaalne ühisprojekt, mis andis tõuke terve Lõuna-Eesti arenguks,” teatas asutus.

„Seljataha jääb väga edukas kultuuripealinna-aasta, kuid see on vaid algus ja kultuuripealinna mõju kestab edasi,” rääkis Leis. „Tartu koos Lõuna-Eestiga on võrreldes varem tiitlit kandnud linnadega Euroopas eriti välja paistnud. Loodan, et kõik kohalikud omavalitsused, nende juhid ja kultuuriloojad, kes on kultuuripealinnaga seotud, sellest tõukest nüüd vaimsust edasi kannavad.”

Põlise Lõuna-Eesti elanikuna peab Leis enda sõnul oluliseks viia valitsusse lisaks Tallinna-välist vaadet. „Eesti areng väikese riigina on praegu liialt ebaühtlane ning usun, et siin on taristuministril elukeskkonna arendamiseks võimalik palju ära teha, seda eriti piirialade taaselustamiseks. Tallinn on tulevikuski edukas, kui kogu Eesti on edukas,” rääkis Leis.

Leis on kandideerinud Põlva vallavolikokku Reformierakonna nimekirjas, kuid erakonda ta ei kuulu. „Olen liberaalsete parempoolsete vaadetega, seetõttu uue valitsuse koosseisu poliitika mulle sobib,” lisas ta.

Kuldar Leis (56, sündinud mais 1968) on lõpetanud Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi eriala (enne õppinud ka Õisu tehnikumis ja keskhariduse omandanud Põlva keskkoolis) ning varem loonud ja juhtinud ettevõtteid erinevatest valdkondadest. 2021. aastast juhtis ta Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 sihtasutust. Leis on pikaaegne Põlva vallavolikogu liige, sealhulgas volikogu esimees aastatel 2013‒2017. Tema panust kohaliku ettevõtluse arendamisse ja ettevõtlushariduse edendamisse on tunnustanud president Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Leis on olnud Hoiupangas regioonijuht, Ühinenud Meiereide kommertsdirektor, Ösel Foodsi müügi- ja turundusdirektor, ta on juhtinud Premia Foodsi ja Nordic Foodsi. Ka juhtis ta aastatel 2017‒2020 ASi Operail nõukogu. Leis oli üks 2014. aastal avatud Lottemaa investoreid, kuid pärast mitut kahjumiaastat müüsid omanikud, muu hulgas ka Leis, oma osaluse maha. CVst paistab, et töömehepõlve alustas Õisus piimatehnoloogiks õppinud mees Põlva Piimas.

Ka on Leis Põlvasse rajatud Eesti esimese passiivmaja omanik ja elanik, samuti oli ta nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti passiivmajaliidu esimees. Mees on töötanud Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse arendusjuhina, tegutsenud sihtasutuses Põlvamaa Arenduskeskus ning olnud Kagu-Eesti maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultant. Reformierakond on teda tutvustanud kui Põlva riigigümnaasiumi liginullenergiahoone idee algatajat ja eestvedajat ning valdade ühinemisläbirääkimiste juhtijat Põlva vallavolikogu esimehena.

Kuldar Leis on seotud erinevate ettevõtetega, mis viimasel ajal on küll valdavalt kahjumis. Aga vähemalt üks mitte: talle kuulub ettevõtte kaudu osalus Otepääle registreeritud osaühingus Peapeal, mis on tuntud kui Tartus asuva tagurpidimaja rajaja.

2014. aastal kirjutas LõunaLeht: „Kuldar Leis teeb seda jälle: ülestöötatud jäätisetööstus müüakse maha. Põlva vallavolikogu esimees ja ettevõtja Kuldar Leis on aastate jooksul aidanud üles töötada mitu edukat ettevõtet, mis hiljem on uutele tegijatele maha müüdud.”

Leisi esimesi prioriteete on Rail Baltic
Kuidas sündis Kuldar Leisil otsus minna nii-öelda poliitiliselt tippliigasse ja kandideerida Vabariigi Valitsuse taristuministriks?

„Ma olen olnud ju aastakümneid Lõuna-Eesti patrioot ja nii palju kui võimalik, siis tegevusi teinud just Lõuna-Eestis. Eks see kultuuripealinn oli ka hea näide, mida kõike terve Lõuna-Eesti koos tegi. Ja siis tuli pakkumine, et ka terve Eesti baasil oleks seda vaja – et kas ma tahaksin kogu riigi teenimisse omalt poolt panustada. Mõtlesin, et miks mitte, uuel, uuenenud valitsusel on niivõrd tihe suhe ettevõtlusega ja mul on väga hea meel, et ettevõtjaid nii palju kaasatakse. See loogika mulle meeldib ja sellepärast läksingi,” vastas Leis LõunaLehele.

Oma esimeseks ülesandeks ministrina peab ta enda kurssi viimist prioriteetsete tegevustega. Taristuvaldkonnas tehtavad otsused on tema sõnul pikaajalised, üleöö midagi ei muuda. Nii leiab ta, et esmalt tuleb jätkata juba otsustatud asjadega ja kõik korralikult läbi kaaluda.

„Aga esimene prioriteet on see kõige suurem projekt, mis pooleli on ‒ Rail Baltica. Rail Balticaga tuleb edasi minna. See ei ole ainult Eesti teema, see on ka Läti-Leedu teema, ka seal on uued taristuministrid. Nii et kindlasti see raudteeteema on üks prioriteete,” sõnas Leis.

Minister vastutab kogu Eesti eest – saartest Narvani välja –, aga milliseid võimalusi näeb ta oma töös konkreetselt kodukandi Põlva või laiemalt Kagu-Eesti aitamiseks, toetamiseks, arendamiseks?

„Siin on samamoodi, et kõigepealt ma viin ennast kurssi, et mis teoksil on. Aga ikkagi esimese sammuna peab ütlema, et ministri valdkond ehk piirkond on kogu Eesti ehk siin ei saa ühtegi piirkonda eraldi kuidagi luubi alla võtta. Pigem just seda väljastpoolt Tallinna vaadet anda nii taristu poole peale kui ka tegelikult kogu valitsuse tegevusele. Kui tavaliselt on valitsus pigem olnud Tallinna-keskne, siis meil on Eesti ikkagi nii väike riik, et meil võiks see areng olla ühtlasem, kui ta praegu on. Seda vaadet ma ilmselt annan.”

Leis on öelnud, et tahab oma tööga muud Eestit rohkem Tallinnale järele aidata. Aitamaks näiteks meie piirkonda rohkem pealinnale järele, näeb Kuldar Leis ühe vahendina siinset arengulepet.

„No näiteks, mis hiljaaegu ka jutuks oli, oli Lõuna-Eesti arenguleppe sõlmimine. Mis ongi ju puhtalt Lõuna-Eesti enda maakondade vahel kokku lepitud prioriteedid, mida hakatakse ellu viima. Ja lisaks Lõuna-Eestile oli teine arengulepe töös Kesk-Eestis. Et kui selliseid arenguleppeid tehakse, kus on väga selgelt määratletud üks piirkond, siis see on väga-väga kasulik, ma arvan, sellele piirkonnale. Et ma loodan, et sellega minnakse edasi.”

Uus siseminister: Kagu-Eesti puhul on oluline faktor riigipiir

Igor Taro, kuidas sündis otsus minna poliitiliselt tippliigasse ja kandideerida Vabariigi Valitsuse ministriks?
Poliitikas peab sellisteks ootamatusteks alati valmis olema. Vahel saavad ministriks inimesed, kes riigikogu valimistel ei kandideerigi. Nende puhul võib üllatusmoment olla. Riigikogusse minnes tuleb ikka arvestada võimalusega, et vajadusel tuleb võtta valitsusvastutus. Sain erakonna juhilt pakkumise kohe pärast seda, kui valdkonnad olid koalitsioonis ära jagatud ja võtsin selle vastu. Abikaasa käest küsisin enne, rohkem pikemalt ei mõelnud.

Kuidas kommenteerid mitmel pool kõlanud hüpoteesi, et kuigi Igor Taro oleks kenasti sobinud regionaalministriks, siis noore Terrase (31) jaoks olnuks siseministri amet liiga tõsine väljakutse – ja seetõttu eelistati siseministriks kogenumat meest?
Ju olid erakonna esimehel omad kaalutlused, küllap ta pidas nõu veel kellegagi, enne kui mulle pakkumise tegi. Minu huvi julgeolekuvaldkonna vastu on olnud ammune, alates veel sellest ajast kui töötasin ajakirjanikuna ja läksin Meegomäele lahingukooli reservohvitseride kursusele. Hiljem analüüsisin vabast ajast Ukraina sündmusi aastal 2014, mis hakkasid arenema hübriidkriisi põhimõttel ja just sisejulgeoleku alalt. Maavanemana läbisin abipolitseiniku väljaõppe, et näha ühiskonna seda poolt, mida ma ajakirjanikuna sellisel kujul ei näinud – väga tõsiste probleemidega inimesed, kelle elus mängis olulist rolli alkohol, vägivald, üldine minnalaskmine. Sain aru, kui tähtis on ennetustöö.

2022. aastal taasalustatud Ukraina päevikuga käsitlesin ka elanikkonnakaitse teemat. Neid päevikuid tegin ju selleks, et Eesti inimestel oleks võimalik õppida teisest kogemusest, mitte enda vigadest. Viimatine tegevus kaitseliidus keskendus tsiviil-militaarkoostöö teemale, kus elanikkonnakaitse asjad tulid ka serva pidi sisse. Maaeluga seob mind see, et olen mõnda aega maal elanud, pidanud talu, loomulikult seisnud ka maapiirkondade eest. Kas see tähendab, et kõik väljaspool Tallinna elavad inimesed kõlbavad ainult regionaal- ja põllumajandusministriks?

Prioriteedina oled välja toonud elanikkonna kaitse. Millest ja kuidas kavatsed selles vallas alustada?
Ettevalmistamisel on hädaolukorraseaduse muudatused, mis panevad aluse tervikliku kriisiteavitussüsteemi, väljaõppe ja taristu arendamisele. Inimesed peavad saama kiiret ja adekvaatset informatsiooni, peavad oskama tegutseda ja selleks tuleb tagada vahendid ning ruumid.

Minister vastutab kogu Eesti ees. Aga milliseid võimalusi näed oma töös konkreetselt kodukandi aitamiseks, toetamiseks, arendamiseks?
Kagu-Eesti puhul on oluline faktor riigipiir. Seisan selle eest, et see saaks võimalikult kiiresti lõpuni ehitatud ning meie kandi inimestel oleks kindlus, et piir peab ning pole võimalik tekitada ebamäärast olukorda hübriidrünnakutega. Uusi priitahtlike pritsimaju on omajagu avatud, kuid seal pole kuigi palju tehnikat ega vahendeid – need tuleb juurde soetada. Seisan ka selle eest, et kohalikel jõustruktuuridel oleksid korralikud võimalused väljaõppeks ja harjutamiseks ning olemasolevaid võimalusi ei lastaks käest ära minna.

Delfi kommentaariumis läks väga tõsiseks marutamiseks Igor Taro Moskva õpingute teemal, lõpuks pandi lausa kommentaarium kinni. Kuidas tagantjärele hindad – miks sa just sinna õppima läksid? Kas Putini tegude valguses natuke kahetsed toonast valikut?
Mul pole mingit põhjust kahetseda Moskvasse minekut, sest see oli eelkõige väga hea ametialane kogemus ajakirjanikuna ja elukool. Tartu ülikooli ajakirjandusosakonna listi tuli Eesti Ajakirjanike Liidu pakkumine ja kuna ma valdasin vene keelt hästi, siis see tundus mõnevõrra huvitavam kogemus kui see, mis ma sain eelnevalt Taani ajakirjanduskoolis õppides. Mul poleks pooltki nii häid andmeid Vene režiimi olemuse ja nende võtete kohta, mida nad Eesti ja teiste naaberriikide kallal on kasutanud. Samuti olen mõne aastaga saanud tajuda seda ühiskonda seestpoolt, seal elades, kuigi toonane olukord oli sootuks teine – Putinit käsitleti Läänes kui partnerit, räägiti viisavabaduse võimalustest, tegutses NATO-Vene koostöönõukogu. Mul on näiteks ka palju paremad teadmised Moskva patriarhaadi ja sealse kirikliku struktuuri kohta, mis on praegusel ajal päris oluline.

Küsis VIDRIK VÕSOBERG

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 31/03/2025 08:09:54