Juba orduajal öeldi, et „linnaõhk teeb vabaks“. Sõjaväe autokooli järel olime vabad kolhoosi orjusest. Kuid linna jääda me ei tahtnud, ka oli autojuhiks saada sõjaväe kutsealusel lootusetu. Oli ka autosid 1950. aastatel Eestis veel vähe.

Läksime tagasi kodukülla, kus senine elu oli kulgenud. Kolhoosil oli vaid üks auto ja kahte juhti ei vajatud. Lonkisime siis Lembiga mööda küla või asendasime vanemaid pisikesel õueaiamaal, kui need kolhoosis kohustuslikku päevanormi täitsid.

Kuid leiba see lauale ei toonud. 

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.49 !

Autor: VALDUR RAUDVASSAR
Viimati muudetud: 27/03/2025 07:01:28