Foto: erakogu

20. märtsil toimus Valgamaal Lüllemäe külas viies kaheteistkümnest Kagu-Eesti arengule pühendatud kokkusaamisest, mis seekord keskendus juhtimiskvaliteedi ja kodanikukogemusega seotud küsimustele.

Kagu-Eesti olukorra üle arutlesid õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Keit Kasemets, Eesti Panga president Madis Müller, Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, Konkurentsameti peadirektor Evelin Pärn-Lee, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA nõukogu esimees Erkki Raasuke ning RagnSells AS juhatuse esimees Kai Realo.

Õiguskantsler Ülle Madise: „Juba Lüllemäele sõites näed, kuidas inimesed pingutavad: korras majapidamised, aiad, põllud, metsad. Põhikool kasvab, lapsi sünnib, luuakse ettevõtteid. Pingutada tuleb ebaõiglaselt palju. Toetused, mis neis paigus peaks aitama, nõuavad ülearu bürokraatiat, teinekord ei tasugi ära. See ei pea nii olema! Riigiasutused peavad ütlema, kuidas saab, mitte ausaid inimesi kiusama. Iga jalatäis Eestit on kulda väärt, praegu ja tulevikus veel enam.“

Riigisekretär Keit Kasemets: „Lüllemäe on viimastel aastatel kiiresti arenenud ja on väga hea näide, et aktiivne kogukond suudab palju ja muudab piirkonna atraktiivseks järjest uutele tulijatele. Meil oli väga huvitav arutelu, mis Kagu-Eesti arengut takistab ja mis seda edasi saab viia. Kõik head mõtted piirkonna arendamiseks on oodatud.“

Eesti Panga president Madis Müller: „Muljetavaldav on see hästi toimiva kohaliku kogukonna ühiste jõududega oma elukeskkonna parandamise nimel pingutamine ja teineteise toetamine, mis Lüllemäe lugudest kõlama jääb. Samas on selge, et oluliste riiklike teenuste puudulik kvaliteet Eesti kaugemates piirkondades ja nii mõnedki põhjendamatud regulatsioonid hoiavad piirkonna arengut tagasi. Selliste üleliigsete tõkete eemaldamine eeldab läbimõeldud juhtimisotsuseid ja koostööd erinevatel tasanditel – nii riigi, omavalitsuste kui infrastruktuuriettevõtete poolt.“

Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk: „Eestis ei ole ükski punkt teisest füüsiliselt kaugel. Lihtsalt pole. Mõni tund sõitu ja sa oled kohal. Niisamuti on Eestis kõik kohad olulised, sest nad on meie kõigi omad. Oma kohti ja inimesi hoiame ja kaitseme. Olgu see Narva, Lüllemäe, Kärdla või Tallinn. Me saame hakkama, üheskoos.“

Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee: „Lüllemäe inimeste algatused on hea näide sellest, kuidas ühtehoidev ja aktiivne kogukond suudab koos palju ära teha. Linnakeskustest eemal saavad elutähtsad teenused ja nende järjepidev toimimine erilise tähenduse. Seepärast on oluline, et riik teeb kogukondadega koostööd ja toetab piirkondade arengut üle Eesti võrdselt. Aitäh, et edendate Eesti elu Kagu-Eestis!“

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov: „Need Kagu-Eesti asulad, kus rahvastik tänu noorte perede tulekule kasvab, on julgustav märk sellest, et Eestil võib olla ka teistsuguseid tulevikke kui Suur-Tallinn. Et see areng jätkuks, tuleb seda teadlikult toetada.“ 

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA nõukogu esimees Erkki Raasuke: „Kohtumine Lüllemäe inimestega tuletas meelde need väärused ja hoiakud, miks väike Eesti on püsinud aastasadu hoolimata välistest raskustest ja ohtudest. Aga näitas ka seda, et mõnikord me loome ise endile takistusi. Hea koostöö ja üksteisele toetumine teeb meid tugevaks ja tagab meie kestmise. Aitäh, et seda nii veenvalt taas meelde tuletasime!” 

RagnSells AS juhatuse esimees Kai Realo: „On päris ehmatav, kuidas meie kui pealinlaste pähe tekib kuvand kaugemate ja tihti piiriäärsete valdade elanike kohta, mis kipub olema üsna üheplaaniline – mahajäetud trööstitud majad, üksik vanainimene tee ääres bussi ootamas ning kohalikud joodikud külapoe taga maailma üle arutamas. Olles aga Kagu-Eestis kohapeal, näed kordatehtud talusid, kaasaegseid külakeskuseid ning palju noori ning töökaid inimesi, kel laste ja pere kõrvalt jääb aega ka ühiskondlikuks tegevuseks. Need tegusad kogukonnad saavad hakkama kõigega, kui vaid riik neile baasteenused nagu näiteks elekter, tagaks. Mind jäi painama aga ka mõte kohalike omavalitsuste rollist – miks ei usu kohalikud, et omavalitsusest oleks või saaks abi? Millal me jõudsime olukorda, et kohalik vallavalitsus on vaid poliitika tegemise koht või siis organisatsioon, mis peab ’omadele’ leiva lauale tooma? Äkki me nii väikeses riigis nagu Eesti ei suudagi leida piisavalt arukaid, oskustega ning kogemustega inimesi, kelle abil tagada kõigi omavalitsuste toimimine nii, et kohalikud tunneks, et omavalitsuse juhid ja ametnikud oleks „meie“, mitte „nemad“? Igatahes andis kohtumine mulle mõtteainet selles osas, mil moel saaks Eesti riik tagada parema toe kõigile Eesti elanikele, sõltumata nende asukohast ning kohaliku omavalitsuse vaimsetest võimetest.“ 

Kagu-Eesti kohtumiste sari sai alguse kolme ettevõtja avalikust kirjast, kus kirjeldati regioonis süvenevaid riske ja teatati kavatsusest kutsuda järgneva aasta vältel Kagu-Eestisse kohtumistele kokku 120 inimest, kellel võimalus neid lahendada.

Põim Kama, Triin Rätsep ja Kerti Vissel: „Kagueestlased on aktiivsed ja teotahtelised, teisiti poleks siinne eluviis võimalik. Hakkama saadakse nii parematel kui halvematel aegadel ning see ei muutu. Iseasi, kas riigi loodud tingimused ja toimekeskkond toetab Kagu-Eesti arengut või pigem takistab seda. Eesti on meie ühine asi. Riigi juhtimistarkusest ning suurtest ja strateegilistest otsustest sõltub, kas piirkond saab uusi võimalusi või hoopis kaotab neid.“ 

Järgmine Kagu-Eesti kohtumine toimub 24. aprillil ning on pühendatud regiooni kuvandile ja meediakäsitlusele.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/03/2025 08:18:57